Eesti vanim järjepidevalt tegutsev raamatukogu – Tartu Ülikooli raamatukogu – ei ole nüüdses e-ressursside maailmas enam pelgalt raamatute laenutamise koht. Raamatukogu harib lugejat mitmekülgselt ja kasvatab infopädevust, vahepalaks saab seal aga kas või kassi nurrumist kuulata ja klaverit mängida.
Kohtun raamatukogu direktori Jaanika Andersoniga ajal, mil viimane sess enne suurt suve on just selja taha jäänud. Maja pole sellest hoolimata sugugi tühi, inimesed uitavad lugemissaalides, loevad laudade taga või kinnitavad söögiruumis keha. Siin ei ole elu ainult eksamiperioodil.
„Inimesed on pärast koroonaaega ja maja remonti raamatukogu taas üles leidnud ja tagasiside on väga hea. Ühelt poolt võib see, et maja on täis, mõnda külastajat häirida – kiirematel aegadel võib siin olla korraga üle 500 inimese,“ ütleb Anderson. „Teiselt poolt on see aga suurim rõõm, sest raamatukogu on endiselt oluline.“
Andersoni enda esimene kokkupuude ülikooli raamatukoguga ulatub aastate taha, kui ta tuli siia gümnasistina geograafia referaadi jaoks Britannica entsüklopeediat kasutama. Temaga nüüd majas ringkäiku tehes saab üsna kiiresti selgeks, et see ei ole ammu enam koht, kus käiakse ainult raamatut lehitsemas või koju laenutamas.
Võimalusi on tohutult ja kõiki neid ei pruugi omal käel kohe avastadagi. Tasub olla uudishimulik ja vajaduse korral nõu küsida. Raamatukogu klienditeenindajad vastavad küsimustele nii kohapeal kui ka telefoni, e-kirja või kodulehe vahendusel.
Kõike ei leia Google’ist
Üks kohtadest, kuhu esmakordne külastaja ei pruugi sattuda, on esimese korruse avahoidla. „Paljud ei teagi, et siia võib tulla,“ ütleb Anderson hoidla ust lahti tõmmates. Murdsekundi jagu on hämar, kuid siis paljastab süttiv valgus kümned ja kümned riiuliread, igaüks ligikaudu 40 meetrit pikk. Justkui salakäigud või katakombid!
Kui külastajate seas väga populaarses muusikasaalis saab mängida elektriklaverit kõrvaklappidega nii, et see teisi ei sega – mõnel päeval on seal mängijaid näha hommikust õhtuni –, siis avahoidlas on akustiline klaver. Klaverikontsertide jaoks on muidugi palju parem koht konverentsisaal, kus seisab Estonia tiibklaver.
Raamatukogu üks suur ülesanne on õpetada kasutama elektroonilisi ressursse, mida ülikool oma akadeemilisele perele pakub.
Tänapäevane ülikooli raamatukogu on suuresti ka digitaalse teadusinfo keskus. Kodulehel on ligipääs e-kataloogidele, -varamutele ja andmebaasidele nagu ESTER, ADA, DataDOI, OJS ja EBSCO Discovery, samuti arvukatele e-väljaannetele. Esmakursuslasele ei pruugi need nimed kohe midagi öelda, õpingute jooksul kujuneb aga üldjuhul vähemalt mõnest neist vägagi vajalik tööriist.
Andersoni sõnul ongi raamatukogu üks suur ülesanne õpetada kasutama elektroonilisi ressursse, mida ülikool oma akadeemilisele perele pakub. Osa teaduskirjanduse andmebaase on kinnised ja neile pääseb ligi ainult ülikooli võrgu kaudu.
„Sageli kasutatakse lihtsamaid teid: Google’i otsingut ja tehisaru. Aga maailm on väga lai ja võimalusi palju – üksi on neid kõiki raske avastada,“ tõdeb Anderson. Seepärast pakubki raamatukogu infopädevuse kursust, mida saab ülikoolis võtta ka valikainena, ja väiksemaid õpiampse, et õppida näiteks e-kataloogi, andmebaaside ja viitamisandmebaasi Scopus funktsiooni Scopus AI kasutamist.
Digiajastul on infopädevus eriti oluline, sest teavet on palju, aga kõik ei ole usaldusväärne ega sobi teadustööks. Tehisaru võib küll infootsingut lihtsustada ja aidata algust teha, ent Andersoni sõnul tuleb tööriistu kasutada mõistlikult ning tähelepanu pöörata ka eetikaküsimustele.
Tartu Ülikooli digiarhiivis ADA säilitatakse muu hulgas ülikoolis kaitstud väitekirju ning digiteeritud raamatuid, käsikirju ja perioodikat. DataDOI repositooriumis saab teadusandmeid säilitada ja avaldada. Anderson rõhutab, et ligipääs teadusandmetele on maailmas järjest olulisem. „Kuna suurt osa teadusuuringutest rahastab maksumaksja, on õiglane, et nende tulemused ja võimaluse korral ka andmed oleksid kättesaadavad. Kui neid saavad kasutada teisedki teadlased, säästame aega ja raha ning võime jõuda enamate teadustulemusteni,“ selgitab ta.
Tudeng tahab üldiselt seda, et oleks soe ruum, pistikupesa nutiseadmetele, koht, kus süüa ja natuke võib-olla ka vestelda, ning vaikne nurk, kus omaette keskenduda.
Esmakursuslasel, kes pole varem ülikooli raamatukokku sattunud, võib tekkida hulk küsimusi. Kust üldse alustada? Raamatukogu tutvustab end nii Eesti kui ka välisüliõpilastele sotsiaalmeedia, kodulehe ja infokirja kaudu. Infokirja tellides saab teateid koolituste, sündmuste, uute erialaraamatute ja muude võimaluste kohta. Lihtsamaks sisseelamiseks tasub tulla mõnele õppeaasta alguses korraldatavale ekskursioonile.
Lugemissaalist omaette tuppa
„Tudeng tahab üldiselt seda, et oleks soe ruum, pistikupesa nutiseadmete jaoks, koht, kus süüa ja natuke võib-olla ka vestelda, ja vaikne nurk, kus omaette keskenduda,“ loetleb Anderson. Selleks viimaseks sobib suurepäraselt individuaaltööruum, mille väärtust teab ta oma kogemusest – Andersoni magistritöö valmis just sellises raamatukogu toakeses. „See on haruldaselt hea võimalus irduda ja teha vajalikud asjad lihtsalt ära!“
Teisel korrusel on eri suurusega ruume ka rühmatööks. Lisaks vaiksematele nurgakestele on majas kolm suurt lugemissaali, käsikirjade ja haruldaste raamatute saal, muusikasaal, avatud alad ning arvutiklass erialase tarkvaraga.
„Võib tunduda, et milleks tänapäeval arvutiklass, kui kõigil on oma arvuti,“ muigab Anderson, „aga arvutiklassis on näiteks tarkvara SolidWorks, AutoCad 2019, IBM SPSS ja Statistics, mille litsentsi tudeng endale sageli ise lubada ei saa.“
Kui raamatukogus on vaja tööd teha hommikust õhtuni, ei saa see olla ainult laud, tool ja arvuti. Päeva jooksul on ju vaja ka toitu, puhkust, liikumist ja suhtlemist. Oma asjad saab päevaks jätta garderoobi lukustatavasse kappi, kehakinnitust pakub kohvik Gaudeamus. Infopunktis võib vahelduseks keerukat puslet kokku panna. „Mõnikord seisab see laual pikalt, külastajad käivad seda vähehaaval pusimas, enne kui kokku saab. See on hea vaheldus õppimisele,“ ütleb Anderson.
Ta tõdeb, et lugejate vajadused on aja jooksul palju muutunud. Kui tema õpingute ajal istuti peamiselt lugemissaalis laua taga, siis praegu oodatakse raamatukogust enamat.
Maja on tavaliselt avatud kella üheksast hommikul üheksani õhtul. Sessi ajal on uksed lahti aga südaööni, sest siis tegutseb koostöös üliõpilasesindusega ööraamatukogu. Tihti juhtub, et esmakursuslased satuvad raamatukokku esimest korda just oma esimesel eksamisessioonil. „Tegelikult on raamatukogu lahti ööpäev läbi – selles mõttes, et meie elektroonilisi võimalusi saabki kasutada igal ajal,“ lisab Anderson.
Uuringud on näidanud, et inimene, kes loeb lõbu pärast, on õnnelikum.
Kõigi nüüdisaegsete mitmekesiste võimaluste kõrval ei ole siiski kuskile kadunud ka paberraamat. Tartu Ülikooli raamatukogust laenutatakse aastas üle 200 000 raamatu. Kõige populaarsemate õpikute seas nimetab Anderson näiteks Edgar Krulli „Pedagoogilise psühholoogia käsiraamatut“, õigusteadlastele vajalikke kommenteeritud seadusekogumikke ning meditsiinilise mikrobioloogia õpikut, mille läbitöötamine on kõigile arstitudengitele kohustuslik.
Raamatukogu annab ka lugemissoovitusi. Selleks pannakse iga natukese aja tagant välja uued teemariiulid. „Avahoidlas tundub kõik huvitav, temaatiline väljapanek aitab aga kiiremini otsustada. Olen ka ise viimasel ajal sealt raamatuid valinud ja on näha, et lugejad hindavad väga raamatukogu töötaja antud lugemissoovitusi,“ ütleb Anderson.
Ta paneb südamele, et lugeda tuleb ka lihtsalt lustist. Õpingute ajal võib kohustusliku lugemise kõrvalt selleks küll vähe aega jääda, aga lugemine võiks olla siiski ka puhkus ja võimalus argipäevast väljuda. „Uuringud on näidanud, et inimene, kes loeb lõbu pärast, on õnnelikum. Ja see, mis kujul raamat on, kas audio-, e- või paberraamat, pole üldse tähtis. Peaasi, et inimene loeb,“ ütleb Anderson.
Kassid ja akadeemilisus
Konverentsikeskus toob raamatukokku ka teiste ülikoolide esindajaid ja muid külalisi. Andersoni sõnul annavad kogud, näitused ja akadeemiline õhkkond üritustele palju lisaväärtust.
Lugejaks registreeruda ja raamatuid laenutada saavad ka teised peale ülikoolipere liikmete, samuti on kõik huvilised oodatud arvukatele raamatuesitlustele ja näitustele. Nõnda on raamatukogu ka kogukonnakeskus.
Veel aasta lõpuni on avatud näitus „Kuidas valitseda maailma“, mille keskmes on kass: armas loom, metafoor ja väike provokatsioon. Raamatukogu teenindusosakonna juhataja Olga Einasto koostatud näitus kõneleb kassi kaudu mänguliselt autoriteedist, pehmest võimust, manipuleerimisest, meedia- ja internetiohtudest. Külastajad saavad kuulata ja lugeda zooloog Aleksei Turovski ning meediauurija Maria Murumaa-Mengeli arutlusi ja mõtisklusi kassist kui erakordsest loomast. Näitusega koos käivad haridusprogramm ja ekskursioonid, kuhu on oodatud nii koolilapsed kui ka kollektiivid.
Näitusealale tasub põigata ka siis, kui pingelise õppetöö vahele on vaja väikest pausi. Stressi peletamiseks võib istuda mugavale baldahhiiniga toolile ja kuulata kõrvaklappidest rahustavat nurrumist.
Tartu Ülikooli raamatukogu võimalustega saab lähemalt tutvuda veebis.
