Liigu edasi põhisisu juurde
Mui(d)e
Rahvusvahelisel tüdrukute päeval oktoobris sättis Linda ennast kampaania #tüdrukud­võtavadüle tuules ise Kalevi laadijasse. Teine robot vaatas seda nõutult pealt. Foto: Gaida Mändmets

Kliinikumis juhatavad teed Linda ja Kalev

Merilyn Merisalu UT tegevtoimetaja merilyn.merisalu@ut.ee

Tartu Ülikooli Kliinikumi sõbraliku ilmega robotid Linda ja Kalev on kahe aasta jooksul saanud paljude patsientide lemmikuks.

Lunini tänava poolse registra­tuuri juures ootab teenistus­valmilt Kalev ja Puusepa tänava pool Linda. 2024. aasta veebruaris kliinikumis tööd alustanud navigatsiooni­robotite üles­anne on aidata külastajatel soovitud osakond või ruum lihtsamini üles leida.

Patsienditeenistuse klienditeenindus­juht Gaida Mändmets ütles, et töötajad ja enamik külastajaid on robotitega harjunud, kuid esmakordsete tulijate ja eriti laste seas tekitavad nad endiselt elevust ja huvi. „Alguses oli väga palju uudishimu, aga nüüd on nad loomulik osa kliinikumi iga­päeva­elust,“ sõnas Mändmets.

Peale teejuhatamise on Linda ja Kalevi tööks vähendada patsien­tide ärevust. „Haiglasse tullakse sageli mure või ärevusega ning sellised väikesed üllatavad hetked nagu robo­tiga kohtumine võivad pinget leevendada. Eriti hästi mõjuvad nad lastele, kuid ka täiskasvanutele pakuvad nad väikest vaheldust ja positiivset emo­tsiooni,“ lisas Mändmets. Sageli tehakse nen­dega pilte ja vahel tullaksegi kliinikumi ainult selleks, et roboteid näha.

Patsient saab roboti puutetundlikult ekraanilt valida, kuhu ta juhatamist soovib. Kui valik on kinnitatud, palub robot maheda häälega endale järg­neda ja juhib hoole­aluse vaikse meele­olumuusika saatel kas valitud kohta esimesel korrusel või õige lifti juurde.

Kliinikumi informaatikateenistuse projektijuht Richard Jalakas ütles, et üsna keerukas oli leida robotitele liikumis­kiirust, mis sobiks kõigile külasta­jatele. Linda ja Kalev liiguvad keskmiselt pool meetrit sekundis, mis peaks uurin­gute järgi olema sobilik kiirus karkudega kõndivale patsiendile.

„Mõne inimese jaoks on see võib-olla liiga aeglane, kuid peame mõt­lema eeskätt turvalisusele,“ põhjendas Jalakas. Haiglakoridorides liiguvad ju ka ratastoolid ja lüka­takse voodeid. Robotid hoiduvad pigem koridoriseina poole, aga kui ini­mene või muu takistus nende teele jääb, mööduvad sellest viisaka ringiga.

Praegu katsetatakse kliini­kumis ka põrandapesuroboteid. Jalakas tõdes, et mida rohkem roboteid tegut­semas on, seda paremini tuleb nende liikumis­trajektoorid läbi mõelda, et nad koos inimestega koridoridesse ära mahuks ja keegi kellelegi ette ei jääks.

Pärast loengut Fotol Jaanika Anderson TÜ raamatukogu avakogus

Eesti vanim raamatukogu ootab nii õppima kui ka õpingutest puhkama

Eesti vanim järjepidevalt tegutsev raamatukogu – Tartu Ülikooli raamatukogu – ei ole nüüdses e-ressursside maailmas enam pelgalt raamatute laenutamise koht. Raamatukogu harib lugejat mitmekülgselt ja kasvatab infopädevust, vahepalaks saab seal aga kas või kassi nurrumist kuulata ja klaverit mängida. Kohtun ...
Viktoria Korpan
Tartu vaim Fotol Kristiina Tambets

Ajast aega avatud tõmbekeskus

Tartu ei ole kunagi olnud endasse sulgunud, kinnine linn. Tänapäeval tullakse siia õppima ja töötama mitmelt poolt maailmast, kuid oluline sõlmpunkt oli see ka keskajal, ütleb arheo­genoomika professor Kristiina Tambets. Tartu Ülikooli teadlaste uurimis­töö näitab, et endisaegsed tart­­lased on siin ...
Kaja Koovit
Keelenurk Pildil sõna lansseerima ja selle sobivad vasted eesti keeles

Kas lansseerida või teha midagi lihtsamat?

Mõnda sõna kohates tekib tunne, nagu hakkaks kohe toimuma midagi era­kordselt suurt, strateegilist ja enne­olematut. Sel­lise mulje tekitab sõna keerukus ja võõrapärasus. Aukartus raskesti mõistetava sõna vastu on aga sageli põhjendamatu – kui asendada see üldarusaadava omasõnaga, kaob võõra võlu ...
Helika Mäekivi
Ars longa Pildil Ludmilla Siimu maal „Rand“

Ühe põlvkonna vabaduseigatsus

Ludmilla Siimu maal „Rand“ (1972) sündis juhusliku kohtu­mise tulemusel. Ühel päikesepaistelisel juulikuu päeval otsis kunstnik inspiratsiooni Pirita plaažilt, kuid edutult. Tagasiteel märkas ta laululava juures kaht noort heledapäist naist. Miski neis sundis teda mootorrattal tagasipööret tegema ja end neile tutvustama. ...
Kadri Asmer
Keelenurk

Kui inglise keel, kas siis ka inglise keelne?

Tavaliselt kirjutatakse keelenimetused lahku: eesti keel, saksa keel, vene keel, inglise keel, prantsuse keel, indoeuroopa keel, läänemeresoome keel. Lahku jäävad nad ka muus käändes peale nimetava: eesti keeles, saksa keelega, vene keeleta, inglise keelt, prantsuse keelde, indoeuroopa keelest, läänemeresoome keelena. ...
Helika Mäekivi
Kaante vahel Fotol raamatu autorid

Lapsed jõuavad seigeldes turvalisema internetini

Märtsis saabus koolidesse ja lasteaedadesse trükisoe raamat „Suur digiseiklus“, mis on sündinud praktilisest vajadusest: digimaailma ohtude üle tuleb arutleda juba viieaastaste lastega, aga paljud õpetajad ja lapsevanemad pelgavad, et selleks on vaja eriteadmisi. Kuidas rääkida lastele internetis valitsevatest ohtudest? Laste ...
Inger Klesment
Ars longa Eduard Maaseri maal

Eduard Maaseri botaanikaaia motiivid

1948. aastal, kui Eduard Maaser (1916–1990) lõpetas Ado Vabbe portreeklassis Tartu Riikliku Kunstiinstituudi, oli tema diplomitööks kompositsioon kahest mehest töötamas botaanika­aias. Aastatel 1951–1961 töötas Eduard Maaser Tartu Ülikooli taimesüstemaatika ja geobotaanika kateedris laborandina, olles samal ajal – nagu paljud tema kaasaegsed – kunstnike ...
Kadri Asmer
Alma mater Fotol von Bocki maja 1921. aastal

Von Bocki maja on pakkunud peavarju nii akadeemi­lisele eliidile kui ka punastele

Tartus ülikooli peahoone ja rae­­koja vahel asuvas von Bocki majas on aegade jooksul tegutsenud nii palju erinevat rahvast, et see on ilmselt kõige mitme­kesisemat elu näinud ülikoolihoone. Von Bocki maja paneb end mär­kama. See on Tartu üks rikkalikuma fassaadi­kujundusega vara­klassitsistlikke ...
Silja Paavle
Kultuurinurk Fotol Hele Priimets

Album, mis viib lendlema

Slowdive’i muusika tekitab tunde, justkui hõljuksid – või otsekui keerleksid mõnusas joovastuses keset mahedat möllu. Märtsis 2012, mil olin esimese kursuse tudeng, algas mu elus seiklus nimega Tartu muusika­viktoriin. Esimesel korral sain „Tsau!“ öelda ainult Viirele, kel­lega olin inglise filoloogide ...
Hele Priimets
Accept Cookies