Liigu edasi põhisisu juurde
Mui(d)e
Rahvusvahelisel tüdrukute päeval oktoobris sättis Linda ennast kampaania #tüdrukud­võtavadüle tuules ise Kalevi laadijasse. Teine robot vaatas seda nõutult pealt. Foto: Gaida Mändmets

Kliinikumis juhatavad teed Linda ja Kalev

Merilyn Merisalu UT tegevtoimetaja merilyn.merisalu@ut.ee

Tartu Ülikooli Kliinikumi sõbraliku ilmega robotid Linda ja Kalev on kahe aasta jooksul saanud paljude patsientide lemmikuks.

Lunini tänava poolse registra­tuuri juures ootab teenistus­valmilt Kalev ja Puusepa tänava pool Linda. 2024. aasta veebruaris kliinikumis tööd alustanud navigatsiooni­robotite üles­anne on aidata külastajatel soovitud osakond või ruum lihtsamini üles leida.

Patsienditeenistuse klienditeenindus­juht Gaida Mändmets ütles, et töötajad ja enamik külastajaid on robotitega harjunud, kuid esmakordsete tulijate ja eriti laste seas tekitavad nad endiselt elevust ja huvi. „Alguses oli väga palju uudishimu, aga nüüd on nad loomulik osa kliinikumi iga­päeva­elust,“ sõnas Mändmets.

Peale teejuhatamise on Linda ja Kalevi tööks vähendada patsien­tide ärevust. „Haiglasse tullakse sageli mure või ärevusega ning sellised väikesed üllatavad hetked nagu robo­tiga kohtumine võivad pinget leevendada. Eriti hästi mõjuvad nad lastele, kuid ka täiskasvanutele pakuvad nad väikest vaheldust ja positiivset emo­tsiooni,“ lisas Mändmets. Sageli tehakse nen­dega pilte ja vahel tullaksegi kliinikumi ainult selleks, et roboteid näha.

Patsient saab roboti puutetundlikult ekraanilt valida, kuhu ta juhatamist soovib. Kui valik on kinnitatud, palub robot maheda häälega endale järg­neda ja juhib hoole­aluse vaikse meele­olumuusika saatel kas valitud kohta esimesel korrusel või õige lifti juurde.

Kliinikumi informaatikateenistuse projektijuht Richard Jalakas ütles, et üsna keerukas oli leida robotitele liikumis­kiirust, mis sobiks kõigile külasta­jatele. Linda ja Kalev liiguvad keskmiselt pool meetrit sekundis, mis peaks uurin­gute järgi olema sobilik kiirus karkudega kõndivale patsiendile.

„Mõne inimese jaoks on see võib-olla liiga aeglane, kuid peame mõt­lema eeskätt turvalisusele,“ põhjendas Jalakas. Haiglakoridorides liiguvad ju ka ratastoolid ja lüka­takse voodeid. Robotid hoiduvad pigem koridoriseina poole, aga kui ini­mene või muu takistus nende teele jääb, mööduvad sellest viisaka ringiga.

Praegu katsetatakse kliini­kumis ka põrandapesuroboteid. Jalakas tõdes, et mida rohkem roboteid tegut­semas on, seda paremini tuleb nende liikumis­trajektoorid läbi mõelda, et nad koos inimestega koridoridesse ära mahuks ja keegi kellelegi ette ei jääks.

Ars longa Pildil Ludmilla Siimu maal „Rand“

Ühe põlvkonna vabaduseigatsus

Ludmilla Siimu maal „Rand“ (1972) sündis juhusliku kohtu­mise tulemusel. Ühel päikesepaistelisel juulikuu päeval otsis kunstnik inspiratsiooni Pirita plaažilt, kuid edutult. Tagasiteel märkas ta laululava juures kaht noort heledapäist naist. Miski neis sundis teda mootorrattal tagasipööret tegema ja end neile tutvustama. ...
Kadri Asmer
Keelenurk

Kui inglise keel, kas siis ka inglise keelne?

Tavaliselt kirjutatakse keelenimetused lahku: eesti keel, saksa keel, vene keel, inglise keel, prantsuse keel, indoeuroopa keel, läänemeresoome keel. Lahku jäävad nad ka muus käändes peale nimetava: eesti keeles, saksa keelega, vene keeleta, inglise keelt, prantsuse keelde, indoeuroopa keelest, läänemeresoome keelena. ...
Helika Mäekivi
Kaante vahel Fotol raamatu autorid

Lapsed jõuavad seigeldes turvalisema internetini

Märtsis saabus koolidesse ja lasteaedadesse trükisoe raamat „Suur digiseiklus“, mis on sündinud praktilisest vajadusest: digimaailma ohtude üle tuleb arutleda juba viieaastaste lastega, aga paljud õpetajad ja lapsevanemad pelgavad, et selleks on vaja eriteadmisi. Kuidas rääkida lastele internetis valitsevatest ohtudest? Laste ...
Inger Klesment
Ars longa Eduard Maaseri maal

Eduard Maaseri botaanikaaia motiivid

1948. aastal, kui Eduard Maaser (1916–1990) lõpetas Ado Vabbe portreeklassis Tartu Riikliku Kunstiinstituudi, oli tema diplomitööks kompositsioon kahest mehest töötamas botaanika­aias. Aastatel 1951–1961 töötas Eduard Maaser Tartu Ülikooli taimesüstemaatika ja geobotaanika kateedris laborandina, olles samal ajal – nagu paljud tema kaasaegsed – kunstnike ...
Kadri Asmer
Alma mater Fotol von Bocki maja 1921. aastal

Von Bocki maja on pakkunud peavarju nii akadeemi­lisele eliidile kui ka punastele

Tartus ülikooli peahoone ja rae­­koja vahel asuvas von Bocki majas on aegade jooksul tegutsenud nii palju erinevat rahvast, et see on ilmselt kõige mitme­kesisemat elu näinud ülikoolihoone. Von Bocki maja paneb end mär­kama. See on Tartu üks rikkalikuma fassaadi­kujundusega vara­klassitsistlikke ...
Silja Paavle
Kultuurinurk Fotol Hele Priimets

Album, mis viib lendlema

Slowdive’i muusika tekitab tunde, justkui hõljuksid – või otsekui keerleksid mõnusas joovastuses keset mahedat möllu. Märtsis 2012, mil olin esimese kursuse tudeng, algas mu elus seiklus nimega Tartu muusika­viktoriin. Esimesel korral sain „Tsau!“ öelda ainult Viirele, kel­lega olin inglise filoloogide ...
Hele Priimets
Mui(d)e Fotol kuulsad eestlased

Elu kuulsa nimega

„Tere! Meil venib täna ürituse esimene pool natuke pikemaks. Kas te saaks bändiga tund aega hiljem alustada?“ Selline kõne võõralt numbrilt ei pane üsna mitut Tartu Ülikooli töötajat kulme kergitama, kuigi nad pole ise muusikud – elu kuulsuse nimekaimuna on ...
Merilyn Merisalu
Keelenurk

Õigekirjamõlgutusi. EAP-d tuleb käänata ka osastavas käändes

Ülikoolides käib õppetöö mahu arvutamine Euroopa ainepunktisüsteemi (ECTC) alusel. Ühikuna kasutatakse seejuures Euroopa ainepunkti, mille lühend on EAP. Selle käänamisel saab sobiva käändelõpu lisada kas sidekriipsuga või ilma selleta. Üleülikoolilistes tekstides eelistame kokkuleppel sidekriipsu: Tartu Ülikool hüvitab kursuse tasu 300 ...
Helika Mäekivi
Kultuurinurk

„Keskmise“ lõpp. Raamat, mis näitab, et keskmist inimest pole olemas

Teadlasi on alati paelunud keskmise inimese mõiste. Keskmise mehe kehamõõtude alusel kavandati USA õhujõudude esimeste reaktiivlennukite piloodikabiinid ja keskmise naise mõõtude alusel ideaalnaise kuju Norma. Aga kui 1940. aastate lõpul hakati uurima, miks hävitus­lennukitega nii palju õnnetusi juhtub, siis selgus, et ...
Kuldar Taveter
Accept Cookies