Liigu edasi põhisisu juurde
Kultuurinurk
Slowdive'i album „Just for a Day“ sobib Hele Priimetsa meelest eriti hästi praegusesse keva­disse aega. Foto: Andres Tennus

Album, mis viib lendlema

Hele Priimets TÜ grandinõustaja

Slowdive’i muusika tekitab tunde, justkui hõljuksid – või otsekui keerleksid mõnusas joovastuses keset mahedat möllu.

Märtsis 2012, mil olin esimese kursuse tudeng, algas mu elus seiklus nimega Tartu muusika­viktoriin. Esimesel korral sain „Tsau!“ öelda ainult Viirele, kel­lega olin inglise filoloogide ristimispeol juttu ajanud. Kui hiljem Facebookist vaatasin, mis artistid talle meeldivad, nägin üht uut nime: Slowdive. „Cool nimi,“ mõtlesin, ja asusin kuulama.

Praegu ei mäleta ma enam esimest Slowdive’i lugu, mida kuulasin, kuid see-eest tean kindlalt kohta, kus seda tegin: Raatuse 22 ühikas, tuba 661. Võib-olla oli see „The Sadman“, mis võtab hästi kokku Slowdive’i essentsi: aeglasevõitu sillerdav kulgemine. Võib-olla oli midagi muud. Küll aga olen kindel, et see pidi olema bändi esik­albumilt „Just for a Day“.

Slowdive’i muusika tekitab tunde, justkui hõljuksid – või otsekui keerleksid mõnusas joovastuses keset mahedat möllu, nagu annab mõista sellesama albumi kaanepilt.

Slowdive’i debüütalbumit soovitan kuulata esmajoones noortel tudengitel. 

Žanrilise määratluse poolest ühtaegu shoegaze ja dream pop, meeleolult mõtlik ja nukker „Just for a Day“ ilmus 1991. aastal. Nii nagu shoegaze on julge ja vali ning dream pop uje ja malbe, on vastuolusid ka albumil. Üheksa loo seas on nii helgeid ja optimistlikke kui ka melanhoolseid palasid.

„Celia’s Dream“ kõlab kui päikeseloojang, „Catch the Breeze“ on veidi tujukas ja tormine, kuid lõpuks pilved hajuvad ja välja ilmuvad päikesekiired. Instrumentaalpalas „Erik’s Song“ tantsivad vihmapiisad sama elegantselt kui noodid helilooja Erik Satie loomingus. „Waves“ ja „Brighter“ lubavad sooja ja tuulevaikust. „Spanish Air“ ja „Ballad of Sister Sue“ on kurbvalusad torked kaduvuse teemal. „The Sadmani“ sädelev pealiskiht peidab enda all rahutuid laineid. Lõpulugu „Primal“ algab vaikselt, kuid muudab keskosas käiku ja kasvab käredaks kitarrimäsuks. Kogu album on piisavalt vaheldusrikas ja mitmekihiline, et vaimustada ja üllatada ka korduval kuulamisel.

Slowdive’i debüütalbumit soovitan kuulata esmajoones noortel tudengitel. On ju tore paralleel, et bändiliikmed ise olid selle albumi valmimise ajal 20–21-aastased! Ka mina avastasin nad enda jaoks just selles vanuses.

Pärast loengut Fotol Jaanika Anderson TÜ raamatukogu avakogus

Eesti vanim raamatukogu ootab nii õppima kui ka õpingutest puhkama

Eesti vanim järjepidevalt tegutsev raamatukogu – Tartu Ülikooli raamatukogu – ei ole nüüdses e-ressursside maailmas enam pelgalt raamatute laenutamise koht. Raamatukogu harib lugejat mitmekülgselt ja kasvatab infopädevust, vahepalaks saab seal aga kas või kassi nurrumist kuulata ja klaverit mängida. Kohtun ...
Viktoria Korpan
Tartu vaim Fotol Kristiina Tambets

Ajast aega avatud tõmbekeskus

Tartu ei ole kunagi olnud endasse sulgunud, kinnine linn. Tänapäeval tullakse siia õppima ja töötama mitmelt poolt maailmast, kuid oluline sõlmpunkt oli see ka keskajal, ütleb arheo­genoomika professor Kristiina Tambets. Tartu Ülikooli teadlaste uurimis­töö näitab, et endisaegsed tart­­lased on siin ...
Kaja Koovit
Keelenurk Pildil sõna lansseerima ja selle sobivad vasted eesti keeles

Kas lansseerida või teha midagi lihtsamat?

Mõnda sõna kohates tekib tunne, nagu hakkaks kohe toimuma midagi era­kordselt suurt, strateegilist ja enne­olematut. Sel­lise mulje tekitab sõna keerukus ja võõrapärasus. Aukartus raskesti mõistetava sõna vastu on aga sageli põhjendamatu – kui asendada see üldarusaadava omasõnaga, kaob võõra võlu ...
Helika Mäekivi
Ars longa Pildil Ludmilla Siimu maal „Rand“

Ühe põlvkonna vabaduseigatsus

Ludmilla Siimu maal „Rand“ (1972) sündis juhusliku kohtu­mise tulemusel. Ühel päikesepaistelisel juulikuu päeval otsis kunstnik inspiratsiooni Pirita plaažilt, kuid edutult. Tagasiteel märkas ta laululava juures kaht noort heledapäist naist. Miski neis sundis teda mootorrattal tagasipööret tegema ja end neile tutvustama. ...
Kadri Asmer
Mui(d)e Pildil Linda ja Kalev

Kliinikumis juhatavad teed Linda ja Kalev

Tartu Ülikooli Kliinikumi sõbraliku ilmega robotid Linda ja Kalev on kahe aasta jooksul saanud paljude patsientide lemmikuks. Lunini tänava poolse registra­tuuri juures ootab teenistus­valmilt Kalev ja Puusepa tänava pool Linda. 2024. aasta veebruaris kliinikumis tööd alustanud navigatsiooni­robotite üles­anne on aidata ...
Merilyn Merisalu
Keelenurk

Kui inglise keel, kas siis ka inglise keelne?

Tavaliselt kirjutatakse keelenimetused lahku: eesti keel, saksa keel, vene keel, inglise keel, prantsuse keel, indoeuroopa keel, läänemeresoome keel. Lahku jäävad nad ka muus käändes peale nimetava: eesti keeles, saksa keelega, vene keeleta, inglise keelt, prantsuse keelde, indoeuroopa keelest, läänemeresoome keelena. ...
Helika Mäekivi
Kaante vahel Fotol raamatu autorid

Lapsed jõuavad seigeldes turvalisema internetini

Märtsis saabus koolidesse ja lasteaedadesse trükisoe raamat „Suur digiseiklus“, mis on sündinud praktilisest vajadusest: digimaailma ohtude üle tuleb arutleda juba viieaastaste lastega, aga paljud õpetajad ja lapsevanemad pelgavad, et selleks on vaja eriteadmisi. Kuidas rääkida lastele internetis valitsevatest ohtudest? Laste ...
Inger Klesment
Ars longa Eduard Maaseri maal

Eduard Maaseri botaanikaaia motiivid

1948. aastal, kui Eduard Maaser (1916–1990) lõpetas Ado Vabbe portreeklassis Tartu Riikliku Kunstiinstituudi, oli tema diplomitööks kompositsioon kahest mehest töötamas botaanika­aias. Aastatel 1951–1961 töötas Eduard Maaser Tartu Ülikooli taimesüstemaatika ja geobotaanika kateedris laborandina, olles samal ajal – nagu paljud tema kaasaegsed – kunstnike ...
Kadri Asmer
Alma mater Fotol von Bocki maja 1921. aastal

Von Bocki maja on pakkunud peavarju nii akadeemi­lisele eliidile kui ka punastele

Tartus ülikooli peahoone ja rae­­koja vahel asuvas von Bocki majas on aegade jooksul tegutsenud nii palju erinevat rahvast, et see on ilmselt kõige mitme­kesisemat elu näinud ülikoolihoone. Von Bocki maja paneb end mär­kama. See on Tartu üks rikkalikuma fassaadi­kujundusega vara­klassitsistlikke ...
Silja Paavle
Accept Cookies