Liigu edasi põhisisu juurde

Kes on akadeemik?

Helika Mäekivi TÜ keelenõunik

Eelmises keelenurgas oli juttu sõna akadeemia tähenduse laienemisest inglise keele mõjul. Kui akadeemia on kasutusel ka mitme teadusasutuse nimes või ajakirja pealkirjas, siis sõna akadeemik kasutusring on kitsam: eesti kirjakeeles on see kasutusel üksnes Eesti Teaduste Akadeemia liikme tähenduses.

Kõrgkoolides töötavaid inimesi ei ole olnud tavaks akadeemikuteks kutsuda. Mõnikord võib aga eeskätt tõlketekstides täheldada vastupidist.

Alglause

Selgitus ja parandusettepanek

Ülikoolide akadeemikud ei ole suutnud termini eestikeelses vastes siiamaani kokku leppida.

Ülikoolides on palju Eesti Teaduste Akadeemia liikmeid, kuid siin on peetud silmas pigem teadlasi

Partnerlusprogramm aitab nii ettevõtjaid kui ka akadeemikuid.

Teksti kontekstist järeldus, et mõeldud on ülikooli akadeemilisi töötajaid või täpsemalt teadlasi

Eesmärk on toetada erialadevahelisi akadeemikute võrgustikke.

Siin saab asenduseks kaaluda sõnu akadeemiliste töötajate või teadlaste, aga veel lühem oleks kirjutada teadlasvõrgustikke

Tartu Ülikooli akadeemikud on üliõpilastele eeskujuks ja teenäitajaks.

Kõige täpsem oleks kirjutada õppejõud

Eri keeltes võib sõnakuju olla sarnane, kuid selle tähendusring erinev. Seda tasub keelte vahel liikudes arvesse võtta.

Lisa kommentaar

Pärast loengut Fotol Jaanika Anderson TÜ raamatukogu avakogus

Eesti vanim raamatukogu ootab nii õppima kui ka õpingutest puhkama

Eesti vanim järjepidevalt tegutsev raamatukogu – Tartu Ülikooli raamatukogu – ei ole nüüdses e-ressursside maailmas enam pelgalt raamatute laenutamise koht. Raamatukogu harib lugejat mitmekülgselt ja kasvatab infopädevust, vahepalaks saab seal aga kas või kassi nurrumist kuulata ja klaverit mängida. Kohtun ...
Viktoria Korpan
Tartu vaim Fotol Kristiina Tambets

Ajast aega avatud tõmbekeskus

Tartu ei ole kunagi olnud endasse sulgunud, kinnine linn. Tänapäeval tullakse siia õppima ja töötama mitmelt poolt maailmast, kuid oluline sõlmpunkt oli see ka keskajal, ütleb arheo­genoomika professor Kristiina Tambets. Tartu Ülikooli teadlaste uurimis­töö näitab, et endisaegsed tart­­lased on siin ...
Kaja Koovit
Keelenurk Pildil sõna lansseerima ja selle sobivad vasted eesti keeles

Kas lansseerida või teha midagi lihtsamat?

Mõnda sõna kohates tekib tunne, nagu hakkaks kohe toimuma midagi era­kordselt suurt, strateegilist ja enne­olematut. Sel­lise mulje tekitab sõna keerukus ja võõrapärasus. Aukartus raskesti mõistetava sõna vastu on aga sageli põhjendamatu – kui asendada see üldarusaadava omasõnaga, kaob võõra võlu ...
Helika Mäekivi
Ars longa Pildil Ludmilla Siimu maal „Rand“

Ühe põlvkonna vabaduseigatsus

Ludmilla Siimu maal „Rand“ (1972) sündis juhusliku kohtu­mise tulemusel. Ühel päikesepaistelisel juulikuu päeval otsis kunstnik inspiratsiooni Pirita plaažilt, kuid edutult. Tagasiteel märkas ta laululava juures kaht noort heledapäist naist. Miski neis sundis teda mootorrattal tagasipööret tegema ja end neile tutvustama. ...
Kadri Asmer
Mui(d)e Pildil Linda ja Kalev

Kliinikumis juhatavad teed Linda ja Kalev

Tartu Ülikooli Kliinikumi sõbraliku ilmega robotid Linda ja Kalev on kahe aasta jooksul saanud paljude patsientide lemmikuks. Lunini tänava poolse registra­tuuri juures ootab teenistus­valmilt Kalev ja Puusepa tänava pool Linda. 2024. aasta veebruaris kliinikumis tööd alustanud navigatsiooni­robotite üles­anne on aidata ...
Merilyn Merisalu
Keelenurk

Kui inglise keel, kas siis ka inglise keelne?

Tavaliselt kirjutatakse keelenimetused lahku: eesti keel, saksa keel, vene keel, inglise keel, prantsuse keel, indoeuroopa keel, läänemeresoome keel. Lahku jäävad nad ka muus käändes peale nimetava: eesti keeles, saksa keelega, vene keeleta, inglise keelt, prantsuse keelde, indoeuroopa keelest, läänemeresoome keelena. ...
Helika Mäekivi
Kaante vahel Fotol raamatu autorid

Lapsed jõuavad seigeldes turvalisema internetini

Märtsis saabus koolidesse ja lasteaedadesse trükisoe raamat „Suur digiseiklus“, mis on sündinud praktilisest vajadusest: digimaailma ohtude üle tuleb arutleda juba viieaastaste lastega, aga paljud õpetajad ja lapsevanemad pelgavad, et selleks on vaja eriteadmisi. Kuidas rääkida lastele internetis valitsevatest ohtudest? Laste ...
Inger Klesment
Ars longa Eduard Maaseri maal

Eduard Maaseri botaanikaaia motiivid

1948. aastal, kui Eduard Maaser (1916–1990) lõpetas Ado Vabbe portreeklassis Tartu Riikliku Kunstiinstituudi, oli tema diplomitööks kompositsioon kahest mehest töötamas botaanika­aias. Aastatel 1951–1961 töötas Eduard Maaser Tartu Ülikooli taimesüstemaatika ja geobotaanika kateedris laborandina, olles samal ajal – nagu paljud tema kaasaegsed – kunstnike ...
Kadri Asmer
Alma mater Fotol von Bocki maja 1921. aastal

Von Bocki maja on pakkunud peavarju nii akadeemi­lisele eliidile kui ka punastele

Tartus ülikooli peahoone ja rae­­koja vahel asuvas von Bocki majas on aegade jooksul tegutsenud nii palju erinevat rahvast, et see on ilmselt kõige mitme­kesisemat elu näinud ülikoolihoone. Von Bocki maja paneb end mär­kama. See on Tartu üks rikkalikuma fassaadi­kujundusega vara­klassitsistlikke ...
Silja Paavle
Accept Cookies