Liigu edasi põhisisu juurde
Juhtkiri
Universitas Tartuensise peatoimetaja Tiia Kõnnussaar. FOTO: Andres Tennus

Kriitikakartusest ja -julgusest

Tiia Kõnnussaar UT peatoimetaja

Kriitika eesmärk peaks ideaalis olema arutelu, edenemine, areng. Paremaks saamine. Siiski on sõnal kriitika eesti keeles üsna negatiivne tähendusväli – vähemalt argiteadvuses seostub see pigem laituse, halvakspanu, välja arvamisega. Võib-olla on hirm avaliku kriitika ees mälujälg omaaegsest stalinistlikust poliitikast? Rahvatarkus ütleb nüüdselgi ajal, et ajalehega võib tappa kärbse ja poliitiku. Ja tõsi on, et kriitika võib olla armutu, isegi hävitav, põhjustades asjatuid kannatusi.

Ent ilma kriitikata kah ei saa. Oma seisukohtade väljendamise vabadus on demokraatia alustala: arvamused võivad erineda ja erinevadki, kuid arutades jõutakse tõele lähemale. Ja mis pole sugugi vähetähtis – kriitiline mõtlemine hoiatab ohtlike väärdilemmade eest, kas-must-või-valge-hoiaku eest, mis on veebi ja tehisaru toel hakanud massiliselt üle maailma levima.

Ka organisatsioonidel pole kriitikapelgusest ja möödalaskude mahavaikimisest kasu. Kui mainel, mille pärast muretsemine on vaat et rahvusspordiks saanud, pole esiotsa vigagi, räägitakse ometi – kohvinurkades, lõunalauas, eravestlustes. Mistahes rasked teemad imbuvad lõpuks avalikkusse, ka siis, kui neist ametlikult ei kõnelda.

Teeb head meelt, et ülikool on oma inimesi kutsunud järgmise arengukava koostamisel kriitiliselt kaasa mõtlema. Millised üleilmsed suundumused meid lähema kümne aasta jooksul mõjutavad? Mida peaksime tegema, et rahvusülikoolina ühiskonda teenida, oma inimesi hoida ja maailmas hästi hakkama saada?

Lihtsam on muidugi käega lüüa: küllap on tegemist järjekordse simulaakrumiga, mis lõpuks kuhugi ei vii.

Teisalt, kaasa mõtlemisest keeldumine juba eos tähendab, et hilisem kriitika mõjub tagantjärele targutamisena.

Kuivõrd jõuavad kokku korjatud ideed tulevikku kujundavatesse dokumentidesse, saab näha. Aga juba see, et ülikooli inimeste potentsiaali kasutatakse, ei võimalda mitte ainult uusi vaatenurki leida, vaid ka luua kuuluvustunnet ja tugevdada sidet alma mater’iga.

Ja seda polegi vähe.

Ülikooli ajakiri lubab oma rolli täita: lisaks teadusele ja teadlastele kirjutame ka neil teemadel, mille üle inimesed arutavad; asjade üle, mis suurema hüve nimel konstruktiivset, tasakaalukat, tulevikku vaatavat arutelu vajavad.

Mõnikord on rääkimine kuld, vaikimine pole ühtigi.

Lisa kommentaar

Juhtkiri Fotol Merilyn Merisalu

Mis teeb Tartust ülikoolilinna?

Tartu pole suviti sugugi tühi. Kui õppe­aasta saab läbi ja üliõpilased rändavad pärast lõpuaktusi üle Eesti laiali, hulk kooli­lapsi samuti, on siin endiselt palju inimesi, kelle elu veereb harjunud rada pidi edasi. Tühjaks jäänud auditooriumid ja saalid toovad aga kohale ...
Merilyn Merisalu
Arvamus Fotol Erling Braut Haaland ja Jude Bellingham

Jalgpallistaarid võivad päästa maskuliinsuse

Päev enne sellesuviste jalgpalli maailma­meistrivõistluste finaali arreteeriti USA-s Miamis kaks kurikuulsat suunamudijat, vennad Andrew ja Tristan Tate. Juhuse tahtel toimus see samal päeval ja samas linnas, kus Prantsusmaa ja Inglis­maa koondised pidasid unustamatu jalgpallilahingu, lüües kokku kümme väravat. Ehkki neil ...
Mattias Jõesaar
Juhtkiri Pildil Kaja Koovit

Akud vajavad täitmist

Ülikooliperel on selja taga üheksa kuud pingutust. See on olnud tegus teekond ning selleks, et sügisel saaks õppimine ja töö uue hooga jätkuda, vajame kõik väikest akude laadimise pausi. Paljud teevad oma teekonnal nüüd ühe osaga lõpu, et kuidagi teisiti ...
Kaja Koovit
Arvamus Pildil tänavakaamera

Vaba ühiskonna loomulik seisund

Eesti digiriik on suur edulugu. Me saame internetis hääletada, luua ettevõtte minutitega ja vaadata perearsti retsepte telefonist. Märkamatult on aga esile tulnud ka teistsugune Eesti, kus riik kogub inimeste kohta järjest rohkem andmeid ja jälgib neid üha ulatuslikumalt. Aina enam ...
Carri Ginter
Essee Pildil õpetaja ja õpilased

Emotsionaalne intelligentsus jääb koolihariduses tagaplaanile

Haritud inimeseks võiks pidada inimest, kes on nii akadeemiliselt kui ka emotsionaalselt intelligentne. Need kaks poolt toetavad teineteist ja kujundavad inimese üldist toimetulekuvõimet. Ometi jääb sageli mulje, et haridussüsteemis väärtustatakse ainult akadeemilist võimekust ja emotsionaalne intelligentsus on vajunud tagaplaanile. Emotsionaalne ...
Miia Kams
Juhtkiri Fotol Merilyn Merisalu

Naljast ja sõnavabadusest

Aprillikuus tehakse nalja ehk rohkem kui tavaliselt. Nali on hea: see loob inimeste vahel sidemeid, maandab pingeid ja vabas­tab õnnehormoone, mõjub tervisele hästi, tugevdab immuunsüsteemi, parandab õppimisvõimet ja mida kõike veel. Mõnikord on aga naljal paha maik: siis, kui naerdakse ...
Merilyn Merisalu
Arvamus Fotol Ruth Tammeorg

Võrdse kohtlemisega seotud teemad vajavad ülikoolis senisest laiemat arutelu

Tartu Ülikooli ametiühingu hinnangul vajab praegune võrdset kohtlemist puudutav reeglistik sisulist ülevaatamist. Ametiühingu juht Ruth Tammeorg esindab kogu juhatuse arvamust. Sel aastal on Tartu Ülikoolis võrdse kohtlemise valdkonnas hakatud suurt tähele­panu pöörama seksuaalse ahistamise probleemile. See on ka mõistetav, sest ...
Ruth Tammeorg
Juhtkiri Pildil Kaja Koovit

Aegunud mustrid teadussüsteemis

Eelmisel kuul ajakirjas PLOS Biology avaldatud ulatuslik Nevada Ülikooli teadlaste uuring osutab nähtusele, millest teadlaskonnas sageli vaikimisi mööda vaadatakse: naisautorite teadusartiklid läbivad ajakirjade retsenseerimis- ja toimetamisprotsessi süstemaatiliselt aeglasemalt kui meeste omad. Enam kui 36 miljoni PubMedi andmebaasis indekseeritud artikli analüüs näitas, ...
Kaja Koovit
Essee Pildil Zhenyu talvises Tartus

Miks ma valisin eesti keele?

„Kui ma ei oleks kuulanud oma südame häält ja järginud oma tõelist eesmärki – õppida keeleteadlaseks –, ei oleks ma valinud ka eesti keelt,“ kirjutab Hiinast pärit Zhenyu Wang. Minu keelehuvi algas juba lapsepõlves – üks põhjusi võib olla see, et olen pärit ...
Zhenyu Wang
Accept Cookies