Liigu edasi põhisisu juurde
Juhtkiri
UT tegevtoimetaja Merilyn Merisalu Foto: Lauri Kulpsoo

Naljast ja sõnavabadusest

Merilyn Merisalu UT tegevtoimetaja merilyn.merisalu@ut.ee

Aprillikuus tehakse nalja ehk rohkem kui tavaliselt. Nali on hea: see loob inimeste vahel sidemeid, maandab pingeid ja vabas­tab õnnehormoone, mõjub tervisele hästi, tugevdab immuunsüsteemi, parandab õppimisvõimet ja mida kõike veel.

Mõnikord on aga naljal paha maik: siis, kui naerdakse kellegi üle. Tuleb tõdeda, et pisendavad, õelad ja seksuaalse alatooniga naljad on avalikus ruumis häirivalt sagedased.

Riskides kõlada kui woke-lumehelbeke, usun ma, et peaksime rääkima ka sellest, kuidas nali võib olla relv ja inimeste ühendamise asemel hoopis ühiskonda lõhestada.

Arutlesin hiljuti oma õpilastega levinu­mate manipuleerimisvõtete üle. Üks neist on ka käitumine, kus võetakse endale vabadus öelda kõike, mida sülg suhu toob, sealhulgas sõnadega rünnata, naeruvääristada või muudmoodi alandada. Kui juhtub, et rääkijat hakatakse korrale kutsuma, tõstab ta kaitsekilbi: „Rahunege maha! See oli ju nali! Teil pole huumorisoont!“

Kurb on, et selline võte toimib väga hästi – eriti kui „naljakate“ kommentaaride tegija on mingil moel jõupositsioonil. Sarnaselt mõtlevad inimesed saavad hoogu (kahju)rõõmsalt naerda ja teised, kes õelat nalja ehk heaks ei kiida, kõkutavad piinlikult kaasa, sest keegi ei taha kuulda, et ta naljast aru ei saa.

Õnneks paistab mulle vähemalt enda õpi­laste näitel, et noored on terava sotsiaalse närviga. Nad ei karda välja öelda, kui miski tundub ebaõiglane, isegi kui neid endid võidakse selle eest naeruvääristada. Ja see ei tähenda sugugi, et neil ei oleks huumorisoont – nendega saab koos naerda, nad teevad suurepäraselt vahet heatahtlikul ja õelal naljal ning oskavad kuuldut kontekstis väga hästi tõlgendada.

Mulle tundub sageli, et gümnaasiuminoortelt on täiskasvanutel päris palju õppida. Näiteks seda, et nali on osa sõnavabadusest. Tsensuuri ei ole: nalja võib ja tasub teha, kuni see ei riku teiste inimeste õigusi ega tee haiget. Ja alati tasub arvestada kontekstiga: see, mis ühes selts­konnas on heatahtlik lõõp, võib teises mõjuda kui julm torge.

Head nalja tasub alati naerda. Universitas Tartuensise toimetus soovib lugejatele aprilliks rohkelt rõõmu, aga ka julgust sek­kuda, kui näete, et nali teeb kellelegi liiga.

Juhtkiri Pildil Kaja Koovit

Akud vajavad täitmist

Ülikooliperel on selja taga üheksa kuud pingutust. See on olnud tegus teekond ning selleks, et sügisel saaks õppimine ja töö uue hooga jätkuda, vajame kõik väikest akude laadimise pausi. Paljud teevad oma teekonnal nüüd ühe osaga lõpu, et kuidagi teisiti ...
Kaja Koovit
Arvamus Pildil tänavakaamera

Vaba ühiskonna loomulik seisund

Eesti digiriik on suur edulugu. Me saame internetis hääletada, luua ettevõtte minutitega ja vaadata perearsti retsepte telefonist. Märkamatult on aga esile tulnud ka teistsugune Eesti, kus riik kogub inimeste kohta järjest rohkem andmeid ja jälgib neid üha ulatuslikumalt. Aina enam ...
Carri Ginter
Essee Pildil õpetaja ja õpilased

Emotsionaalne intelligentsus jääb koolihariduses tagaplaanile

Haritud inimeseks võiks pidada inimest, kes on nii akadeemiliselt kui ka emotsionaalselt intelligentne. Need kaks poolt toetavad teineteist ja kujundavad inimese üldist toimetulekuvõimet. Ometi jääb sageli mulje, et haridussüsteemis väärtustatakse ainult akadeemilist võimekust ja emotsionaalne intelligentsus on vajunud tagaplaanile. Emotsionaalne ...
Miia Kams
Arvamus Fotol Ruth Tammeorg

Võrdse kohtlemisega seotud teemad vajavad ülikoolis senisest laiemat arutelu

Tartu Ülikooli ametiühingu hinnangul vajab praegune võrdset kohtlemist puudutav reeglistik sisulist ülevaatamist. Ametiühingu juht Ruth Tammeorg esindab kogu juhatuse arvamust. Sel aastal on Tartu Ülikoolis võrdse kohtlemise valdkonnas hakatud suurt tähele­panu pöörama seksuaalse ahistamise probleemile. See on ka mõistetav, sest ...
Ruth Tammeorg
Juhtkiri Pildil Kaja Koovit

Aegunud mustrid teadussüsteemis

Eelmisel kuul ajakirjas PLOS Biology avaldatud ulatuslik Nevada Ülikooli teadlaste uuring osutab nähtusele, millest teadlaskonnas sageli vaikimisi mööda vaadatakse: naisautorite teadusartiklid läbivad ajakirjade retsenseerimis- ja toimetamisprotsessi süstemaatiliselt aeglasemalt kui meeste omad. Enam kui 36 miljoni PubMedi andmebaasis indekseeritud artikli analüüs näitas, ...
Kaja Koovit
Essee Pildil Zhenyu talvises Tartus

Miks ma valisin eesti keele?

„Kui ma ei oleks kuulanud oma südame häält ja järginud oma tõelist eesmärki – õppida keeleteadlaseks –, ei oleks ma valinud ka eesti keelt,“ kirjutab Hiinast pärit Zhenyu Wang. Minu keelehuvi algas juba lapsepõlves – üks põhjusi võib olla see, et olen pärit ...
Zhenyu Wang
Arvamus Pildil Erkki Koort

Neli aastat sõda

Kui Venemaa 2022. aasta 24. veebruaril oma agressioonisõda alustas, oli see paljudele meie maailmajaos šokk. Vägede suuremahulisele koondamisele ja agressiivsele retoorikale vaatamata ei olnud Euroopa suure sõja puhkemiseks valmis. See on üks neid ajaloosündmusi, mille algus on paljudel selgelt meeles. Tegelikult ei ...
Erkki Koort
Juhtkiri Pildil Kaja Koovit

Tartu Ülikool ja tarkuse kiirtee

Oktoobri lõpul toimunud arengukonverentsil „Maailma, Eesti ja meie ülikool“ rõhutas rektor Toomas Asser, et Tartu Ülikooli roll ei piirdu üksnes hariduse ja teadusega, vaid ulatub kaugemale: kui ülikool edeneb, tugevnevad ka ühiskond ja majandus. Edenemine eeldab stabiilsust ja kaugemat sihti. ...
Kaja Koovit
Essee Pildil Kristina Kallas

Kuidas kindlustada akadeemiline järelkasv?

Ülikoolide ühiskondlik eesmärk on alates teise maailmasõja lõpust väga palju muutunud. Muutus, mida on nimetatud ka 20. sajandi kõrghariduse buumiks, on toonud arenenud riikide ülikoolid nüüdseks raskesse finants- ja poliitseisu. 20. sajandil muutus üli­koolide roll drastiliselt: elitaarsetest, vaid väga väikest osa inimesi ...
Kristina Kallas
Accept Cookies