Liigu edasi põhisisu juurde
Juhtkiri
Universitas Tartuensise tegevtoimetaja Merilyn Merisalu. Foto: Anett Leesment

Mis teeb Tartust ülikoolilinna?

Merilyn Merisalu UT tegevtoimetaja merilyn.merisalu@ut.ee

Tartu pole suviti sugugi tühi. Kui õppe­aasta saab läbi ja üliõpilased rändavad pärast lõpuaktusi üle Eesti laiali, hulk kooli­lapsi samuti, on siin endiselt palju inimesi, kelle elu veereb harjunud rada pidi edasi.

Tühjaks jäänud auditooriumid ja saalid toovad aga kohale konverentsikülalisi, suvised festivalid ja kutsuv loodus meelitavad Lõuna-Eestisse nii välis- kui ka siseturiste mõnusasti aega veetma. Sagin jätkub.

Aga ometi saabub suvekuude lõpuga koos uus hingamine. Augustikuine linnafestival on märk, et sumin ei lõpe. Vastupidi, see kasvab. Tartu on ootusärev, valmistub.

Ja siis plahvatabki igal pool: uued näod, uued suhted, uued üritused, uued teadmised. Sel sügisel alustab Tartu Ülikoolis õpinguid üle 4300 uue bakalaureuse- ja magistriüliõpilase, kuid uudsus ei piirdu ainult nendega.

Iga semester toob kellegi jaoks kaasa inimesi, keda varem ei tundnud, teadmisi, mida varem ei teadnud, ja õppeaineid, millega pole varem kokku puutunud. Eks just see pidev avastamine ja mõtestamine ongi õigusega teeninud Tartule ülikooli­linna nimetuse.

Kuidas linn ja ülikool ise üliõpilaste tegemiste ja soovidega sammu peavad?

Eelkõige loomulikult õppe- ja elu­keskkonna kujundamise kaudu: ülikooli kinnisvaraosa­konnal on kantsler Kstina Noormetsa sõnul viimastel aastatel korraga töös olnud üle 20 objekti. Kusagil on alati vaja midagi värskendada või remontida, täiesti uusi väljavaateid pakub aga Maarjavälja suurehituse peatne algus. Ja kui näiteks praegused ühiselamud piisavalt privaatsust loengutest puhkamiseks ei paku, leiab sobiva pinna kohalikult kinnisvaraturult.

Õppekvaliteedi headusel ning sellel, kas õppejõudude ja üliõpilaste suhted on sobivad, tasub silma peal hoida kõigil asjaosalistel. Tagasi­sidet küsib ülikool igal aastal õppe­infosüsteemi kaudu, kuid rõõmude või mure­dega saab pöörduda igal ajal dekanaati, üli­õpilasesindusse või suure probleemi korral ka võrdse kohtlemise voliniku poole.

Seltsielu keeb aga kogu aeg terves linnas! Esimese maigu aitavad sellest suhu saada sep­tembri lõpus toimuvad tudengipäevad, aga huvi­pakkuva tudengi­organisatsiooni või klubiga saab end soovi korral siduda lausa aastateks.

Loodan, et igaüks leiab endale midagi sobivat: vahva seikluse, ägedad kursusekaaslased, mugava pesa, või saab kindlus­tunnet, et see, mis tal juba olemas on, teebki hingele kõige peh­mema pai.

Soovin meile kõigile head uut õppe­aastat!

Arvamus Fotol Erling Braut Haaland ja Jude Bellingham

Jalgpallistaarid võivad päästa maskuliinsuse

Päev enne sellesuviste jalgpalli maailma­meistrivõistluste finaali arreteeriti USA-s Miamis kaks kurikuulsat suunamudijat, vennad Andrew ja Tristan Tate. Juhuse tahtel toimus see samal päeval ja samas linnas, kus Prantsusmaa ja Inglis­maa koondised pidasid unustamatu jalgpallilahingu, lüües kokku kümme väravat. Ehkki neil ...
Mattias Jõesaar
Juhtkiri Pildil Kaja Koovit

Akud vajavad täitmist

Ülikooliperel on selja taga üheksa kuud pingutust. See on olnud tegus teekond ning selleks, et sügisel saaks õppimine ja töö uue hooga jätkuda, vajame kõik väikest akude laadimise pausi. Paljud teevad oma teekonnal nüüd ühe osaga lõpu, et kuidagi teisiti ...
Kaja Koovit
Arvamus Pildil tänavakaamera

Vaba ühiskonna loomulik seisund

Eesti digiriik on suur edulugu. Me saame internetis hääletada, luua ettevõtte minutitega ja vaadata perearsti retsepte telefonist. Märkamatult on aga esile tulnud ka teistsugune Eesti, kus riik kogub inimeste kohta järjest rohkem andmeid ja jälgib neid üha ulatuslikumalt. Aina enam ...
Carri Ginter
Essee Pildil õpetaja ja õpilased

Emotsionaalne intelligentsus jääb koolihariduses tagaplaanile

Haritud inimeseks võiks pidada inimest, kes on nii akadeemiliselt kui ka emotsionaalselt intelligentne. Need kaks poolt toetavad teineteist ja kujundavad inimese üldist toimetulekuvõimet. Ometi jääb sageli mulje, et haridussüsteemis väärtustatakse ainult akadeemilist võimekust ja emotsionaalne intelligentsus on vajunud tagaplaanile. Emotsionaalne ...
Miia Kams
Juhtkiri Fotol Merilyn Merisalu

Naljast ja sõnavabadusest

Aprillikuus tehakse nalja ehk rohkem kui tavaliselt. Nali on hea: see loob inimeste vahel sidemeid, maandab pingeid ja vabas­tab õnnehormoone, mõjub tervisele hästi, tugevdab immuunsüsteemi, parandab õppimisvõimet ja mida kõike veel. Mõnikord on aga naljal paha maik: siis, kui naerdakse ...
Merilyn Merisalu
Arvamus Fotol Ruth Tammeorg

Võrdse kohtlemisega seotud teemad vajavad ülikoolis senisest laiemat arutelu

Tartu Ülikooli ametiühingu hinnangul vajab praegune võrdset kohtlemist puudutav reeglistik sisulist ülevaatamist. Ametiühingu juht Ruth Tammeorg esindab kogu juhatuse arvamust. Sel aastal on Tartu Ülikoolis võrdse kohtlemise valdkonnas hakatud suurt tähele­panu pöörama seksuaalse ahistamise probleemile. See on ka mõistetav, sest ...
Ruth Tammeorg
Juhtkiri Pildil Kaja Koovit

Aegunud mustrid teadussüsteemis

Eelmisel kuul ajakirjas PLOS Biology avaldatud ulatuslik Nevada Ülikooli teadlaste uuring osutab nähtusele, millest teadlaskonnas sageli vaikimisi mööda vaadatakse: naisautorite teadusartiklid läbivad ajakirjade retsenseerimis- ja toimetamisprotsessi süstemaatiliselt aeglasemalt kui meeste omad. Enam kui 36 miljoni PubMedi andmebaasis indekseeritud artikli analüüs näitas, ...
Kaja Koovit
Essee Pildil Zhenyu talvises Tartus

Miks ma valisin eesti keele?

„Kui ma ei oleks kuulanud oma südame häält ja järginud oma tõelist eesmärki – õppida keeleteadlaseks –, ei oleks ma valinud ka eesti keelt,“ kirjutab Hiinast pärit Zhenyu Wang. Minu keelehuvi algas juba lapsepõlves – üks põhjusi võib olla see, et olen pärit ...
Zhenyu Wang
Arvamus Pildil Erkki Koort

Neli aastat sõda

Kui Venemaa 2022. aasta 24. veebruaril oma agressioonisõda alustas, oli see paljudele meie maailmajaos šokk. Vägede suuremahulisele koondamisele ja agressiivsele retoorikale vaatamata ei olnud Euroopa suure sõja puhkemiseks valmis. See on üks neid ajaloosündmusi, mille algus on paljudel selgelt meeles. Tegelikult ei ...
Erkki Koort
Accept Cookies