Harrastusteadus on vabatahtlike inimeste panus teadusesse vaatluste tegemise, andmebaaside täiendamise või muu abistava tegevusega. Tavaliselt on harrastusteadus seotud hobidega, näiteks on levinud harrastusastronoomia, linnuvaatlused ja putukate kogumine.
Teadlased kasutavad harrastusteaduse tulemusi lisaks teadustööle näiteks looduskaitse korraldamisel, keskkonnategevuskavade ettevalmistamisel ja keskkonna seisundi hindamisel. Vabatahtlike kaasamisel võivad üheks osapooleks olla riiklikud keskkonnaagentuurid ja muud asutused, mis tegutsevad just kodanike huvides.
Tartu Ülikooli praeguse taastumisökoloogia spetsialisti Marianne Kivastiku bakalaureusetööst, mis keskendus nurmenukkudele, kasvas välja 2021. aastaks üleeuroopalise mõõtme saanud harrastusteaduse projekt.
Nurmenukk on erikaelne õistaim. See tähendab, et osal nurmenukkude õitel on kõrge emakas ja madalad tolmukad, teistel aga madal emakas ja kõrged tolmukad. Viljastumine toimub ainult siis, kui vahetatakse erineva asetusega taimede õietolmu. Et nurmenukupopulatsioon võimalikult edukalt paljuneks, peaks erineva õietüübiga taimi olema enam-vähem võrdselt.
Uurimistööd tehes selgus aga, et elupaikade killustumise tõttu kahanenud nurmenukupopulatsioonides pole eri tüüpi õitega nurmenukke sugugi mitte võrdselt ja mida vähem taimi populatsioonis on, seda ebavõrdsemalt neid on. See omakorda ahendab veelgi nurmenuku võimalusi edukalt õietolmu vahetada ja viljuda. Teadlastel tekkis küsimus, kas tõesti on õietüüpide sagedus üleüldiselt nii nihkes või on lood nõnda ainult nende uuritaval alal.
Koos Eestimaa Looduse Fondiga korraldatigi 2019. aastal esimene laiahaardeline harrastusteaduse projekt „Eesti otsib nurmenukku“. Harrastajate ülesandeks sai eristada kaht tüüpi õitega nurmenukke ja panna kirja nende esinemissagedus. Võimaluse korral oodati ka fotosid vaadeldavatest taimedest ja vaatlustegevusest endast.
„Kartsime alguses, et vaatlevad ja pildistavad ainult meie sõbrad-sugulased, aga kampaania oli üllatavalt menukas,“ jutustab projekti eestvedaja, TÜ makroökoloogia kaasprofessor Tsipe Aavik. Taimeökoloogia õppetooli juht Martin Zobel tegi suure huvi põhjal ettepaneku hiljem kampaaniat laiendada üle Euroopa, ja nii tehtigi. Nelja aasta jooksul koguti harrastusteadlaste abiga enam kui 900 000 nurmenuku andmed enam kui 8000 asupaigast üle Euroopa.
Aaviku sõnul oli kogutud andmeid väga huvitav analüüsida. Muide, tulemusi kokku võttev enam kui 40 kampaaniat korraldada aidanud kaasautoriga teadusartikkel saabus just eelretsenseeritavast ajakirjast ja on muudatuste tegemiseks tema laual. Laias laastus võib öelda, et nurmenukkude asurkondades on tõepoolest tavaliselt ühe õietüübiga taimi teisest rohkem. See lükkab veenvalt ümber seni levinud arvamuse, et neid on reeglina võrdselt.
Nurmenukkudest on oma memuaarides erilise soojusega kirjutanud ka loodusteaduse suurkuju Charles Darwin.
„Darwin oli see, kes nuputas välja, miks esineb nurmenukkudel eri tüüpi õisi. Ta märkas hoolikaid vaatlusi ja katseid tehes, et sama õietüübiga taimede vahel õietolmu vahetamine viljastumiseni ei vii, erineva tüübiga ristates aga küll. See olevat olnud Darwini enda sõnul üks looduse ägedamaid pisiasju, millele ta tähenduse leidis,“ jutustab Aavik.
Koostöös Eesti Maaülikooli tänavu loodud agroökoloogia tippkeskusega loodavad Tartu Ülikooli teadlased tuua loodusvaatlejad ka põllule. Sel suvel kutsuti harrastusteaduse huvilised maaülikooli ja Maaelu Teadmuskeskuse katsepõldudele mulda ja taimi uurima. Järgmisel aastal on plaanis kaasata ka putuka- ja loomatundjad.
„Kuigi pealtnäha ei võiks seda arvata, on ka põldudel oma elurikkus. Seal kasvavaid taimi ei mõjuta ainult mulla viljakus ja niiskus või maakasutusvõtted, vaid ka mullas elavad loendamatud mikroorganismid, näiteks mükoriisaseened, bakterid ja paljud teised silmale nähtamatud tegelased. Loodetavasti paneb see inimesi rohkem mõtlema sellele, mida on vaja põllult saadavate hüvede hoidmiseks ja miks on elurikkus tervikuna inimestele kasulik,“ ütleb Aavik.
Koroonapandeemia ajal ilmnes, et paljud inimesed ei mõista, kuidas teadust tehakse ja kust võtavad teadlased väited, mida nad välja ütlevad. Nii loodi nurmenukukampaania tuules selle pika ja keerulise protsessi selgitamiseks lihtne video. Seda saab vaadata Youtube’is.
Harrastusteadlasi kaasavad oma tegemistesse ka teised ülikooli töörühmad ja asutused, näiteks loodusmuuseum ja botaanikaaed, kes aitavad arendada elurikkuse andmesüsteemi PlutoF. Tartu Ülikool on Euroopa Harrastusteaduse Ühingu liige.
Lisa kommentaar