Igal hommikul sõidavad pooled Luksemburgi töötajad oma ametipostile naaberriigist: Belgiast, Saksamaalt või Prantsusmaalt. Umbes samamoodi käib elu Prantsusmaa piiri lähedases Genfis, Saksamaa ja Poola piiril ning veel paljudes paikades.
Olle Järv on Helsingi Ülikooli maateaduste ja geograafia osakonna inimgeograafia dotsent. Tema teadustöö aitab mõista paremini muu hulgas segregatsiooni ja ruumilist ebavõrdsust, mitmepaiksust, hargmaisust ja piiriüleseid toimepiirkondi. Järv on inimeste hargmaist elukorraldust ja piiriüleseid toimepiirkondi uurinud mitmes teadusprojektis, mida on rahastanud Soome Akadeemia, Kone Fond, „Euroopa horisont“ ning Euroopa territoriaalse arengu ja ühtekuuluvuse vaatlusvõrgu programm (ESPON).
Väliseesti külalisprofessori stipendiumi on ülikooli sihtasutus välja andnud 2018. aastast ja selle eesmärk on kutsuda nimekaid välismaal töötavaid Eesti päritolu teadlasi üheks õppeaastaks või semestriks tööle Tartu Ülikooli. Stipendiumi väljaandmist toetavad Toronto Ülikooli Eesti Õppetooli Sihtasutus, Eesti Üliõpilaste Toetusfond USA-s ja Tartu Ülikooli Fond Torontos ning väliseestlaste ettevõtted ja eraisikud Kanadas.
Umbes kahe miljoni eurooplase jaoks on piiriületus igapäevase tööelu osa. Üleüldse käib teises liikmesriigis tööl umbes 20 miljonit Euroopa Liidu kodanikku. Tänu vaba liikumise õigusele ja riikidevahelise lõimumise edendamisele on piiriülene elu muutnud normaalsuseks. Selle tulemusena on Euroopas arenemas väheuuritud piiriülesed toimepiirkonnad – alad, kus inimeste tegelik elu ei järgi riigipiire.
Sellist argielu, kus töötatakse ühes riigis, poes käiakse teises ja vaba aega veedetakse kolmandas, nimetatakse hargmaiseks elukorralduseks. Euroopas elab riigipiiride lähedal hinnanguliselt üle 150 miljoni ja kogu maailmas üle 1,2 miljardi inimese, kellel on teoreetiliselt võimalus elada hargmaist elu. Hargmaisus kasvab üleilmselt, seda ei suutnud muuta ka koroonapandeemiaga kaasnenud ajutised liikumispiirangud.
Tavaliselt mõeldakse toimepiirkondadest ühe riigi piires: toimepiirkond moodustub piirkonna tõmbekeskusest ja selle tagamaast, kust inimesed tõmbekeskusesse tööle, poodi või kinno sõidavad. Selliseid linnade toimepiirkondi on palju uuritud, aga samalaadsetest piiriülestest piirkondadest on nii teoreetilisi kui ka empiirilisi andmeid seni üsna vähe.
Riigipiire ületav „nähtamatu“ elu
Eelmisel aastal tehti Maailma Turismiorganisatsiooni andmetel maailmas üle 1,5 miljardi turismireisi ning ÜRO andmetel elab umbes 0,3 miljardit inimest riigis, kus nad ei ole sündinud. Meil on olemas turismi ja püsiva rände statistika, aga kuna vaba liikumist väärtustavas Euroopa Liidus ei kontrollita ega registreerita inimeste igapäevaseid piiriületusi, puudub meil teadmine, kes, kus, millal ja milleks piire ületab.
Kuidas ja kuhu tekivad Euroopas piiriülesed toimepiirkonnad? Millised tegurid on selle juures olulised? Milline on toimepiirkondade geograafiline ulatus? Kuidas ja miks piiriregioonid ajas muutuvad? Kuidas piirkonnad piiriüleselt lõimuvad? Neis teadmistes on hulk lünki, mis tulenevad mitmest tegurist.
Rahvusvaheliselt kogutavad andmestikud, nagu Eurostati omad, lähtuvad poliitiliselt määratletud piiriregioonidest, mis ei pruugi inimeste tegeliku elukorralduse ja piiriüleste toimepiirkondadega ühtida. Nii teadlaste kui ka ametnike ja poliitikute mõtteviis käib sageli riigipiire mööda: riike vaadeldakse kui eraldiseisvaid konteinereid, milles hargmaine elukorraldus ja äärealade piiriülesed toimepiirkonnad jäävad tähelepanu alt välja. Riigipiire käsitletakse pigem takistuse kui regionaalse võimalusena.
Piiriülene elu muutub järjest tavapärasemaks ja piiriülene valitsemine üha olulisemaks. Kes vastutab riikidevahelise transpordi eest? Kus peaks inimene oma tulu pealt makse maksma? Millises riigis kehtib ravikindlustus?
Piiratud teadmistel on otsene mõju ka piiriüleste piirkondade valitsemisele ja planeerimisele. Avalike teenuste korraldamine ja ühildamine, hästi toimiva taristu kavandamine ning seaduste ja määruste kokkusobitamine peaks toetama piiriregioonide toimimist ja arvestama hargmaise elukorraldusega inimeste argielu.
Digitaliseerumise ja paindlike kaugtöövõimaluste kasvu tõttu muutub piiriülene elu järjest tavapärasemaks ning piiriülene valitsemine üha olulisemaks. Kes vastutab riikidevahelise transpordi eest? Kus peaks inimene oma tulu pealt makse maksma? Millises riigis kehtib ravikindlustus?
Euroopa Liidu integratsioonipoliitikas on juba mõnda aega piirialasid teadlikult toetatud ja piiriülest suhtlust edendatud. Piirialadel rakendatakse mitmesuguseid meetmeid ja toetusi, kuid nende mõju inimeste elukorraldusele on keeruline hinnata, sest seni on puudunud sobivad andmed ja hindamismeetodid.
Koroonapandeemia aitas esile tuua, kui tugevalt on Euroopa liikmesriikide piirialad tegelikult omavahel seotud. Selle tulemusena muudeti hiljuti isegi Schengeni piirieeskirju: liikmesriigid pidid üle vaatama ja kindlaks määrama need piirialad, kus sotsiaalsed ja majanduslikud sidemed naaberriigiga on eriti tugevad.
Uue määruse eesmärk on kaitsta piiriüleseid toimepiirkondi ja hargmaise elukorraldusega inimeste argielu näiteks liikmesriikidevaheliste piiride ootamatu sulgemise eest. Kuid siin tekib kohe küsimus: milliste teadmiste alusel need piirialad täpsustatakse? Kuhu moodustub umbes 80 000 Soomega seotud hargmaise eestlase liikumismustrite põhjal Eesti ja Soome vaheline toimepiirkond? Praeguse seisuga pole Eesti Euroopa Komisjonile oma piiriregioonide kohta täpsustusi teinud ja ametlikult loetakse piiriregiooniks jätkuvalt vaid Valga-Valka piirkonda.
Digijäljed toovad piiriülesed seosed nähtavale
Digitaliseerumine muudab elukorraldust paindlikumaks ja võimaldab hargmaist eluviisi, aga pakub suurandmete ja metoodilise lähenemisviisiga ka uusi lahendusi piiriüleste nähtuste paremaks mõistmiseks.
Nutitelefon, mis on pea iga inimese taskus, jätab endast maha digitaalse jäljerea. Samamoodi salvestuvad andmed panga- ja ühistranspordikaardi kasutamisel, otsingumootorites ja sotsiaalmeedias. Aja jooksul moodustavad need killud suure pildi inimeste liikumisest ja suhtlemisest.
Nii on suurandmete põhjal edukalt kaardistatud rahvusvahelisi turismi- ja rändevooge ning Tartu Ülikooli mobiilsusuuringute labori geograafid on siin olnud ühed teerajajad. Siiani on aga väga vähe rakendatud üleilmseid suurandmeid inimeste piiriüleste liikumismustrite ja elukorralduse kirjeldamiseks. Minu viimaste aastate teadusuuringud on siiani olnud ühed esimesed, kus selliste digijälgede abil on Euroopa nähtamatuid piiriüleseid toimepiirkondi mõtestatud ja kaardistatud.
Senised tulemused on näidanud, et suurandmete kasutamine võimaldab näha piirkondlikke seoseid, mida traditsioonilised andmeallikad ei taba. Saadud teadmisi saab tõhusalt kasutada selleks, et hargmaiste inimeste elu lihtsamaks muuta ja nendega seotud piirkondadele kasu tuua.
Digitaalsete suurandmete kasutamisega kaasnevad aga ka mitmesugused keerdküsimused. Kõige tähtsam neist puudutab kasutajate privaatsuse tagamist – iga uuring vajab hoolikalt läbi mõeldud isikuandmete haldamise plaani ja eetikaluba.
Veel üks küsimus on seotud sellega, et kõik inimesed ei kasuta digiteenuseid ühtmoodi: mõni rahvastikurühm võib mõnes andmebaasis olla üleesindatud, teine aga alaesindatud. Metoodika arendus on siinkohal edukas, kuid esindatuse küsimust tuleb alati kriitiliselt hinnata.
Lisaks kuuluvad paljud suurandmed eraettevõtetele, mis tähendab, et teadlaste ligipääs neile sõltub ettevõtete otsustest ja andmetele tuginevate lahenduste jätkusuutlikkus pole alati tagatud.
Vaatamata neile muredele on digitaalsetel suurandmetel tuginev teadus üks väheseid viise, mis aitab paremini mõista, kuidas inimesed Euroopas ja mujal maailmas päriselt piiriülest elu elavad. Teadmised nähtavale toodud piiriülestest toimepiirkondadest aitavad paremini planeerida regionaalseid meetmeid, tõhusamalt kasutada avaliku sektori raha nii Euroopa Liidu, riiklikul kui ka kohalikul tasandil ning muuta mõttemaailma – riigipiirid Euroopas ei ole takistus, vaid ressurss.
Lisalugemist
O. Järv, H. W. Aagesen, A. Poorthuis, Reimagining functional cross-border regions in Europe through the mobilities of people. – Regional Studies, 2026, 60 (1).
M. Berzi, M. Albertini, R. Barranco, E. Brunet-Jailly, T. Chilla, L. Dijkstra, … R. Ferreira, Mapping flows, shaping spaces: a review of data-driven approaches to EU cross-border regions. – European Planning Studies, 2026, lk 1–27.
ESPON, Governance mechanisms for cross-border functional areas (CROSSGOV), 2025.
O. Järv, H. W. Aagesen, T. Väisänen, S. Massinen, Revealing mobilities of people to understand cross-border regions: insights from Luxembourg using social media data. – European Planning Studies, 2023, 31 (8), lk 1754–1775.
O. Järv, S. Silm, Käigud Soome ja Eesti vahel – tuhandete püsieluviis. – Postimees, 30.04.2021.
