Liigu edasi põhisisu juurde
Aktuaalne
Rahvakunstiansambli noorem segarühm Helju Mikkeli 100. sünniaastapäevale pühendatud galakontserdil „Pääsukesena taeva all“. Foto: Uku Peterson

Sammhaaval tantsupeole

Katriin Ahu TÜ ajakirjanduse ja kommuni­katsiooni üliõpilane, TÜ rahvakunstiansambli noorema segarühma tantsija

Juuli algul toimuval XXVIII laulu- ja XXI tantsupeol „Iseoma“ lähevad tantsumurule teiste hulgas Tartu Ülikooli rahvakunstiansambli kaks nais- ja üheksa segarühma. Peoeelsete ülevaatuste läbimiseks sai õpitud uusi tantse, jagatud nii rõõme kui ka väsimust ning kogetud emotsioone seinast seina. See on lugu ühest teekonnast, ootustest ja unistustest.

Aasta tagasi, 18. mail säras õues soe kevadpäike ja Tartus Antoniuse õuel toimus rahvakunstiansambli traditsiooniline kevadkontsert. See oli esimene kord, kui astusin noorema segarühma koosseisus lavale tänavuse tantsupeo Tartu-Voore liigi repertuaari kuuluva tantsuga „Õnnevalss“.

See tants, mille muusika ja liikumise õrnus ning helgus meenutavad suveõhtust romantilist jalutuskäiku, meeldis mulle juba tookord väga. Just neid samme õppides tärkas minus esimene läheneva tantsupeo elevus. Esimesed aimdused uuest repertuaarist, mida saatsid mälestused varasematest tantsupidudest, panid südame kiiremini põksuma ja tekitasid tahtmise võimalikult ruttu Kalevi staadionile astuda. Ometi paistis pidu toona veel nii kaugel …

Uued tantsud ja rõivad

Tõsisem töö hakkas pihta koos uue õppeaasta ja tantsuhooaja algusega. Juba septembri esimestes trennides asusime õppima repertuaari teist tantsu „Paunvere reinlender“, mida juhendaja Mae Viires tutvustas tempoka ja mitut tõstet sisaldava põhikombinatsiooniga. Sukeldusime sammude ja detailide maailma ning kohe sai selgeks, et see võhmale võttev tants nõuab meilt üksjagu täpsust ja vastupidavust.

TÜ rahvakunstiansambli noorema segarühma proov
Rahvatantsutrenni tähtis osa on soojendus, mille hulka kuulub ka üldfüüsiline osa. Foto: Jassu Hertsmann

Õnneks ei anna juhendajad meile armu. Trennid pole nõrkadele: need kestavad kaks tundi, millest ligi poole moodustab soojendus, mille hulka kuulub ka üldfüüsiline osa. Jookseme, teeme treeningkummiga kükke ja väljaasteid ning treenime kõhu-, käe- ja seljalihaseid. See valmistab meid ette just sellisteks tantsudeks nagu „Paunvere reinlender“.

Olgugi et tantsupeol tantsib iga rühm vaid kaks liigitantsu, õppisime mõne trenniga ära ka repertuaari kolmanda tantsu „Kohtumised“, millel on rahulik, aga väga ilus koreograafia. Sedagi tuleb tantsida ülimalt täpselt: korduvaid kombinatsioone on palju, kuid iga kord on need väikeste muudatustega, nii et mälu pannakse korralikult proovile. Lisaks on selle tantsu muusikal tavapärasest keerulisem rütm ja taktimõõt.

Tantsupeohooaja saabumisest andis märku ka muutunud õhkkond trennides. Tajuda võis suuremat elevust, mis segunes õnneks ka suurema kohusetundlikkuse ja pühendumusega. Sagenesid omavahelised jutuajamised tantsupeo ootustest ja ettevalmistustest. Kuna rahvakunstiansambli kunstiline juht Aveli Asber on tantsupeol Tartu-Voore liigijuht, proovisime trennides lavastada ka väljakujooniste ideid ja enne mõnd juhendajate seminari võtsime tantsu lausa tükkideks lahti.

Ootusärevust kasvatasid eelmisel kevadel räägitud jutud, et meie rühma neiud saavad selleks peoks selga uhiuued riided. Hilissügisel tuligi ühte tavapärasesse trenni õmbleja, kes meid ükshaaval üle mõõtis, ja kui jaanuaris koolivaheajalt tagasi trennisaali tulime, olid rõivad kohal: imekena sinine Maarja-Magdaleena kihelkonna seelik, valge särk ja punane lintidega pärg.

Esimesel proovimisel tundus komplekt nii uhke ja õrn – kaunid valged tikandid varrukatel ja kaelusel, seeliku allääres kuldne riba, iga detail ja õmblus paistis ebareaalselt habras …

Talvel, ülevaatuste perioodi lähenedes, kasvas nii pinge kui ka meie sihikindlus. Juhendajad keskendusid aina rohkem repertuaari lihvimisele. Tuleb tunnistada, et kohati oli see aeg väga väsitav, kuid kordagi ei tekkinud tüdimust – eesmärk jõuda suvisele tantsupeole seisis kõigil silme ees. Eriti vahva oli näha, kuidas kogu rühm pingutab, et ülevaatustel hästi esineda.

Ärevus ja uhkustunne

Veebruari alguses toimus esimene tantsupeo ülevaatus. Minul oli küll pisike närv sees, kuid pigem sellepärast, et esinesime nende tantsudega alles esimest korda. Oli eriline tunne tantsupeo verivärske repertuaariga publiku ees olla ning anda kogu tehtud tööle laval tähendus.

TÜ rahvakunstiansambli noorema segarühma proov
Loo autor Katriin kiidab tempokaid trenne, mis tantsijaid hästi ette valmistavad. Foto: Jassu Hertsmann

Kuu aega hiljem, teise ülevaatuse eel, oli pinevust rohkem, sest just nende etteastete põhjal selgus, kes pääsevad tantsupeole. Eelmisel õhtul aurutasin enda rahustamiseks rahvarõivasärgi ning pakkisin hoolikalt kotti kõik riided, sõled, helmed, vöö, pärja, haaknõelad, sukad, pastlad ja punase huulepulga. Hommikuks oli tunne üllatavalt muretu ja ülevaatusele jõudes valdasid mind ainult positiivsed emotsioonid.

Tartumaa kuraatori ja ülejäänud peotiimi soojus ja heasüdamlikkus hajutasid viimsedki muremõtted. Nad oskasid tekitada tantsijates ühtehoidva õhkkonna. Vöö tugevalt ümber piha ja huuled punased, oligi aeg platsile astuda, et kanda koosseisude kaupa ette repertuaari tantsud ja „Tuljak“. Kui pärast seda esitasid kõik kohaletulnud tantsijad ühiselt proloogi ja finaaltantsu, tundsin ülevoolavat õnnetunnet. Koju läksin rahuliku südamega, teades, et olen andnud endast parima.

Tulemusi oodates pugesid aga hinge siiski väike ärevus ja pinevus. 11. aprillil saabus oodatud vastus: nüüd liigume kindlalt edasi tantsupeole!

Muidugi pole see hooaeg piirdunud vaid tantsupeoks valmistumisega. Suvise peo repertuaari kõrvalt õppisime selgeks kaks uut ning tuletasime meelde kaks eelmise hooaja tantsu, mida esitasime aprillis rahvakunstiansambli 80. sünnipäeva kontserdil. Mai alguses esinesime ansambli pikaajalise kunstilise juhi Helju Mikkeli 100. sünniaastapäevale pühendatud galakontserdil.

Kiire tempo juures vajus eesootav suur pidu hetkeks isegi unustusse, kuid tantsudel me ununeda ei lasknud. Trennid toimuvad endiselt kaks korda nädalas, jätkuvalt on kavas üldfüüsiline ettevalmistus ning kõigi sammude ja liikumise pidev lihvimine ja täpsustamine. Trennikaaslastega on nüüd taas aina sagedasemaks muutunud jutud suvisest peost ning koolimajas ööbijad on juba kirja pandud.

Mõte sellest, et varsti tantsime koos kõigi teiste rühmadega Kalevi staadionil, tekitab rõõmsat elevust. Nüüd on kõik päriselt kätte jõudmas. Enam ei ole tantsupidu kauge ja kättesaamatu tulevik, vaid loetud tantsusammude kaugusel.


Laulu- ja tantsupidu „Iseoma“

Juuli algul Tallinnas toimuval üldlaulu- ja -tantsupeol „Iseoma“ osalevad kõik Tartu Üliõpilasmaja koorid, tantsurühmad ja orkestrid.

Peole sõidavad Tartu Akadeemiline Meeskoor, Tartu Ülikooli Akadeemiline Naiskoor, ülikooli kammerkoor, rahvakunstiansambel, sümfooniaorkester ja puhkpilliorkester Popsid, aga ka Eesti Maaülikooli kammerkoor Camerata Universitatis ja rahvatantsuansambel Tarbatu.

Publiku ette astub üle 31 000 laulja, ligi 11 000 tantsijat ja umbes 800 rahvamuusikut üle Eesti.

Pealinna jõuab peomelu juba nädal aega varem, sest siis alustavad proove tantsijad. Mõni päev hiljem hakkavad ühisproove tegema lauljad ja muusikud. Tantsupeo esimene etendus antakse 3. juulil kell 19 Kalevi keskstaadionil, teine ja kolmas etendus on 4. juulil kell 11 ja 18.

Rahvamuusikuid saab kuulata 4. juulil kell 14 Vabaduse väljakul.

Kõigi piduliste rongkäik Vabaduse väljakult lauluväljakule algab 5. juulil kell 13 ja sellele järgneb kell 19 laulupeo avakontsert. Laulupeo suurkontsert on 6. juulil kell 14.

Seekordne pidu „Iseoma“ tõstab esile murdekeeled, kodukandi eripära ja pärimusmuusika eheduse.

Tartu kollektiividel on eriline põhjus uhke olla, sest rahvakunstiansambli kunstiline juht Aveli Asber on tantsupeo Tartu-Voore piirkonna liigijuht ja Tartu Ülikooli kooride dirigent Triin Koch laulupeo segakooride liigijuht.

Lisa kommentaar

Uudis TÜ Maks ja Moorits on Eesti meistrid

Tartu Ülikool Maks & Moorits tuli Eesti meistriks

29. mail Tartus peetud korvpalli Eesti meistriliiga finaalseeria viiendal kohtumisel õnnestus korvpallimeeskonnal Tartu Ülikool Maks & Moorits võita BC Kalev/Cramo võistkonda tulemusega 85 : 65. Sellega sai Tartu finaalseeria kolmanda võidu ja pärast 11 aastat taas ka Eesti meistri tiitli. ...
Universitas Tartuensis
Uudis Pildil joonis TÜ geoinformaatika professori Evelyn Uuemaa inauguratsiooniloengult

Ruumiandmete eksperdid kogunevad esmakordselt Tartus

16.–19. juunini toimub Tartus Euroopa Geoinformaatika Laborite Ühenduse (AGILE) konverents „Nutikad andmed: ruumiandmete rakendatavaks muutmine“. Tartu Ülikooli geoinformaatika professori Evelyn Uuemaa sõnul kogutakse praegu ruumiandmeid mobiilseadmete, satelliitide ja mitmesuguste sensorite abil rohkem kui kunagi varem. „Selleks, et põhjalikult rääkida kliimamuutusest, ...
Universitas Tartuensis
Uudis Pildil mereinstituudi uue hoone avamine

Mereinstituudi välibaasis avati uued töö- ja eluruumid

Tartu Ülikooli Eesti mereinsti­tuudi teadlased ja üliõpilased saavad nüüd Saaremaal Kõiguste väli­baasis töötada ja majutuda senisest palju paremates oludes. Seiretöödeks ja teadus­projektideks on Kõigustes juba alates 2013. aastast suur laboratoorium, kus on head tingimused õppetööks ja merelt kogutud proovide analüüsimiseks. ...
Universitas Tartuensis
Uudis

Juulis alustab tööd Tartu Ülikooli senati uus koosseis

19. mail toimunud e-hääletusel valiti ülikooli senatisse järgmiseks kolmeks aastaks uued akadeemiliste töötajate esindajad. Igast valdkonnast valiti senatisse neli enim hääli saanud kandidaati, lisaks selgitati pingerea järgi välja asendusliikmed. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonda esindavad arheokeemia professor Ester Oras, anglistika professor ...
Universitas Tartuensis
Uudis Pildil Viivi Luik ja Rainer Sarnet

Rainer Sarnet hakkab vabade kunstide professorina mõtestama loomingulist protsessi

Järgmisel õppeaastal astub Tartu Ülikooli vabade kunstide professori ametisse üks Eesti omanäolisemaid audiovisuaalteoste autoreid, filmirežissöör, lavastaja ja stsenarist Rainer Sarnet. Septembri keskel alustab Sarnet kõigile huvilistele mõeldud loengukursusega „Club Silencio. Maagiline teater“, kus ta keskendub idee sünnile ja selle kujunemisele ...
Universitas Tartuensis
Uudis Suveülikooli kiviktaimla kursuse osalised 2024. aastal

Õpihuvilised on oodatud suveülikooli

Juuli keskpaigast augusti lõpuni pakutakse Tartu Ülikooli suveülikoolis mitmekesist valikut kursusi kõigile, kel on soovi end töö- või huvialaselt täiendada. Programmis on ligi 20 täienduskoolituskursust, mille seas on nii varasemate aastate lemmikuid kui ka täiesti uusi. Esimest korda on kavas ...
Universitas Tartuensis
Uudis Pildil raamatu toimetajad ja Eesti suursaadik Singapuris

Uus raamat Aasia suurriikide rollist kliimapoliitika kujundamisel

Juunis ilmub Routledge’i kirjastuses Tartu Ülikooli ja Singapuri Riikliku Ülikooli teadlaste koostöös valminud raamat „India, China and Climate Change Governance“. Teoses analüüsitakse, kuidas India ja Hiina kujundavad rahvusvahelist kliimapoliitikat, milline on nende juhtroll, vastutus ja strateegiline positsioon maailma lõunapoolsete (nn ...
Universitas Tartuensis
Uudis Pildil virn raamatuid ja koer

Pöidlaküüdiga teisele poole maakera

Aprillis ilmus „Väike pöidlaküüdi käsiraamat“ – lugu sellest, kuidas üks Tartu noormees reisis poole aastaga läbi 17 riigi, ööbides põõsa all või kõige odavamas hostelis, leidis hulgaliselt uusi sõpru ja jõudis lõpuks Eestist Vietnamisse. Tartu Ülikooli geoloogia osakonna teadur Peeter ...
Universitas Tartuensis
Diskussioon Tehisaru loodud pilt tehisaru kasutamisest õppetöös

Tehisaru on tulnud, et jääda. Kuidas ülikool kohaneb?

Tehisaru kasutamine ülikooli õppetöös on kasvanud nii suure hooga, et kui tarvi­tada professor Kalle Kirsimäe välja­pakutud uudissõna taru, võiks alma mater’it kutsuda lausa taruülikooliks. Eelmisel aastal Tartu Üli­kooli õppejõudude seas korraldatud küsitlus näitas, et napi aas­taga on tehisaru kasutamine kasva­nud ...
Andrus Karnau
Accept Cookies