Juunis ilmub Routledge’i kirjastuses Tartu Ülikooli ja Singapuri Riikliku Ülikooli teadlaste koostöös valminud raamat „India, China and Climate Change Governance“.
Teoses analüüsitakse, kuidas India ja Hiina kujundavad rahvusvahelist kliimapoliitikat, milline on nende juhtroll, vastutus ja strateegiline positsioon maailma lõunapoolsete (nn globaalse lõuna) riikide seas. Samuti pööratakse tähelepanu piirkondlikele juhtumiuuringutele kliimaga seotud küsimustes.
Üks raamatu toimetajatest, Tartu Ülikooli Aasia keskuse juhataja Elo Süld ütles, et kuigi nii India kui ka Hiina püüavad end näidata vastutustundlike maailma liidritena, toetades kliimaküsimustes avalikult võrdsust ja ühiseid kohustusi, kujundavad nende kliimapoliitikat oma riigi majanduslikud prioriteedid, arengueesmärgid ja rahvusvahelise mõju suurendamise püüdlused.
„Toome kogumikus esile, kuidas see dünaamika soodustab, aga ka piirab koostööd, eriti maailma lõunapoolsete riikide seas, mis ei ole kaugeltki ühtsed. Nende erinevused majanduslikus võimekuses, poliitilistes prioriteetides ja haavatavuses kliimamuutuste suhtes raskendavad ühtse seisukoha kujundamist üleilmsetes keskkonnaküsimustes,“ selgitas Süld.
Seepärast ongi kesksetena esile kerkinud suurriigid India ja Hiina, kelle tegevus ei mõjuta mitte ainult piirkondlikku koostööd, vaid ka üleilmseid kliimaläbirääkimisi. Lõunapoolsete riikide hulka loetakse hinnanguliselt 130–150 riiki 195-st, seega esindavad India ja Hiina justkui suure osa maailma arvamust.
Raamatu on koostanud Tartu Ülikooli Aasia keskuse juhataja Elo Süld ja teadur Agnieszka Nitza-Makowska ning Singapuri Riikliku Ülikooli teadur Amit Ranjan. Koostöö Singapuri ülikooliga jätkub ühiste uurimisprojektide, teadlasvahetuse ning Aasiat puudutavate teadmiste süvendamise kaudu.
