5. oktoobril lahkus Tartu Ülikooli psühholoogia instituudi emeriitprofessor Risto Näätänen.

risto_oil_100x80_inmemoriam_0 (1).jpeg

Ta sündis 14. juunil 1939 ja oli Tartu Ülikooli, aga ka Jyväskylä, Barcelona, Peterburi ja Helsingi ülikooli audoktor. Lisaks sellele oli ta valitud Soome, Rootsi, Vene ja Euroopa teaduste akadeemiasse. Risto Näätänen elas pika ja viljaka elu ning kinkis teadusmaailmale objektiivse aju informatsiooni eristamise mõõdiku – lahknevusnegatiivsuse (ingl mismatch negativity, MMN).

Aju võime tuvastada sisendis erinevusi ei ole ainult teoreetiliselt põnev aju omadus, vaid peidab endas ka suurt võimalust anda objektiivselt märku aju seisundist ja potentsiaalist. Risto teadlastee viljakusest annab aimu see, et Google Scholaris on tema töid viidatud üle 84 000 korra ja tema h-indeks on 143. See teeb temast nii Eesti kui ka Soome ühe enimviidatud teadlase. Oma tööde eest pälvis ta palju tunnustust, sealhulgas nomineeriti ta Nobeli füsioloogia- ja meditsiiniauhinnale.

Kuna Risto sündis ohvitserist isa perre venelaste vallutatud Viiburis ja tema juured ulatuvad Karjala aladele, mõistis ta väga hästi, mida tähendab Eesti okupatsioon. Ammu enne taasiseseisvumist oli ta Eesti ja Soome psühholoogide kohtumiste peamine algataja ja toetaja. See tugi oli aken, mille kaudu hakkas Eesti psühholoogia jõudma maailma teadusesse. Eesti psühholoogiat tuli ta edendama 2007. aastal, kui Tartu Ülikool valis ta Sorose-nimeliseks professoriks kognitiivse neuroteaduse alal. 2019. aastal sai temast emeriitprofessor.

Risto ei olnud mitte ainult mõjukas teadlane, vaid ka seltskondlik ja tähelepanelik kolleeg, kes jõudis pea alati jutu ja mõtetega MMN-ini välja, ka siis, kui võttis tuld mõte uurida, kus asub eesti keele kõneleja ajus õ-hääliku mälupesa, mis soome keele kõneleja ajus – ka tema enda omas – puudub. Seda ajakirjas Nature 1997. aastal ilmunud tööd on praeguseks viidatud üle 1500 korra.

Risto aitas Tartus rajada aju kuvamise labori, kus said alguse siinsed MMN-i ja aju muu tegevuse uuringud, mis on tänu temale tuntud kogu maailmas. Tema viimane raamat „The Mismatch Negativity: A Window to the Brain“ (Oxford University Press, 2019) näitab, et MMN on neuroloogiliste ja psühhiaatriliste haiguste varajaseks avastamiseks üks tundlikumaid vahendeid, mis võimaldab sekkuda, et neid vähemalt aeglustada. Risto oli väga uhke, et suurimas teadusandmebaasis Web of Science on registreeritud üle kuue tuhande töö, milles on mainitud MMN-i. See on märk maailma ülikoolide, haiglate ja laborite võrgustikust, kes tema avastusega edasi töötab ja seda arendab.

Risto ise ei jookse enam Helsingis ega mujal maratone, samuti ei näe teda tegemas väiksemaid jooksuringe Toomemäel oma Tartu kodu ümbruses. Risto tuli ja läks, aga MMN kui aken inimese mõistusesse tuli, et jääda.

Tartu Ülikooli psühholoogia instituut