Veebruaris ja märtsis kaitsti Tartu Ülikoolis kokku 11 doktoritööd. Noored teadlased uurisid kõige muu hulgas digitehnoloogia mõju vaimsele tervisele ja universumi struktuuri. Kaitsmisele tulevaid väitekirju saavad huvilised lehitseda ülikooli raamatukogu lugemissaalis.

Sotsiaalteaduste valdkond

Nino Gugushvili kaitses psühholoogia alal doktoritööd „Digital communication technologies and mental health: an interplay between usage types and user characteristics“ („Digitaalsed kommunikatsioonitehnoloogiad ja vaimne tervis: kasutustüüpide ja kasutajaomaduste koosmõju“).

Nutitelefonide ja sotsiaalmeedia suhtlusvõrgustike levikuga kaasneb mure, et digitaalsed kommunikatsioonitehnoloogiad võivad negatiivselt mõjutada kasutajate vaimset tervist. Varasemad uuringud on keskendunud peamiselt üldisele kasutusajale. Doktoritöös selgus, et suhtlusvõrgustike ja nutitelefonide eri kasutustüübid on vaimse tervisega erinevalt seotud. Kasutajate lõikes erinevad seosed süstemaatiliselt, kusjuures suur tähtsus on ohuteguritel, nt neurootilisusel. Töö tulemused näitavad, et digitaalsete kommunikatsioonitehnoloogiate mõju vaimsele tervisele on keeruline ning sõltub nende kasutusviiside ja kasutajate omaduste vastastikusest suhtest.

Juhendajad kaasprof Philippe Verduyn (Maastrichti Ülikool), prof Robert A. C. Ruiter (Maastrichti Ülikool) ja kaasprof Karin Täht.

Annemari Õunpuu kaitses õigusteaduse alal doktoritööd „Kommertspant ettevõtja vallasvarale“.

Eesti õiguses tuntud kommertspant on tagatisõiguste süsteemis nn süsteemiväline element. Doktoritöös jõuti järeldusele, et Eesti kehtiv õigus vajab muutmist, kuna võrreldes mitmete teiste riikide õigusega ei taga see piisavat paindlikkust kommertspandi ulatuse kujundamisel. Tuleks luua üldine valduseta tagatisõigus, millega on võimalik koormata üksikuid esemeid, varakogumeid ja kogu ettevõtja vallasvara (nii olemasolevat kui ka tulevikus tekkivat), või siis laiendada kommertspandi ulatust. Samuti oleks vaja luua valduseta tagatisõiguste registreerimiseks keskne ettevõtjapõhine tagatisõiguste register, mida saaksid kasutada ka võlausaldajad, kohtutäiturid, saneerimisnõustajad ja pankrotihaldurid.

Juhendajad prof Karin Sein, em-prof Paul Varul ja kaasprof Villu Kõve, oponendid prof Wolfgang Faber (Salzburgi Ülikool) ja Kai Kullerkupp (Riigikohus).

Meditsiiniteaduste valdkond

Maria Kaare kaitses neuroteaduste alal doktoritööd „The involvement of NEGR1 and LSAMP in the psychiatric disorders is mediated through monoaminergic neurotransmission and changes in the systemic metabolism“ („NEGR1 ja LSAMP toime psühhiaatrilistele häiretele on vahendatud monoamiinergilise närviülekande ning süsteemse metabolismi mõjutamise kaudu“).

Doktoritöös keskenduti ülegenoomsetes uuringutes psühhiaatriliste häiretega seostatud IgLON perekonna adhesioonimolekulide uurimisele, täpsemalt LSAMP ja NEGR1 funktsiooni selgitamisele. Hiiremudelit kasutades leiti, et kui pärast LSAMP väljalülitamist domineerib suurem serotoniini käive, siis NEGR1-puudulikkusega hiirel on näha muutusi esmajoones dopamiinisüsteemis. Kuna NEGR1 geen seostub uuringute järgi lisaks psühhiaatrilistele häiretele ka kehamassiindeksiga, uuriti selle puudulikkusega hiirte süsteemset metabolismi. Leiti, et kuigi isased NEGR1-puudulikkusega hiired söövad vähem nii tavalist kui ka rasvarikast toitu, koguvad nad rasvarikka toiduga rohkem kehakaalu, neil tekib raskem glükoosi tolerantsuse häire ja rasva kuhjumine maksa. See leid kinnitab, et psühhiaatrilisi sündroome võiks käsitleda kui kogu keha homöostaasi häireid.

Juhendajad kaasprof Mari-Anne Philips, prof Eero Vasar ja kaasprof Este Leidmaa, oponent prof Tomi Rantamäki (Helsingi Ülikool).

Getnet Balcha Midekessa kaitses arstiteaduse alal doktoritööd „Towards understanding the colloidal stability and detection of extracellular vesicles“ („Ekstratsellulaarsete vesiikulite kolloidlahuste omaduste ja määramismeetodite uurimine“).

Ekstratsellulaarsed vesiikulid (EV-d) on nanoosakesed, mida eraldavad stressiseisundis olevad rakud. Need moodustavad kolloidlahuseid ning tänu nende pinnal olevatele lipiididele ja pinnavalkudele on need tavaliselt negatiivselt laetud. Seni on puudunud standardne metoodika, kuidas leida tingimused, mille juures säilib nii EV-sid sisaldavate kolloidlahuste stabiilsus kui ka osakeste bioloogiline aktiivsus. Doktoritöös uuriti kolloidlahuste stabiilsust mõjutavaid tegureid ja membraanset päritolu ekstratsellulaarsete vesiikulite määramiseks rakendati fluorestseeruvate nanoosakeste jälgimise analüüsi. Näiteks leiti, et puhverlahuse kontsentratsiooni suurenemisel EV-de pindlaengu negatiivne väärtus väheneb, lahuse pH väärtuse suurenedes aga kasvab. Tehtud uuringud näitavad EV-de iseloomustamiseks kasutatavate mõõtmismeetodite standardimise vajalikkust.

Juhendajad prof Alireza Fazeli ja kaasprof Toonika Rinken, oponent prof Adriele Prina Mello (Dublini Trinity Kolledž).

Kristiina Sepp kaitses farmaatsia alal doktoritööd „Competency based and person-centered community pharmacy practice – development and implementation in Estonia“ („Kompetentsipõhine ja inimkeskne apteegiteenus – arendamine ja rakendamine Eestis“).

Apteek on inimese jaoks kõige kättesaadavam tervishoiuasutus, kus ravimi- ja tervisealaspetsialistist proviisor või farmatseut pakub nii haiguste ennetamiseks kui ka ohutu ja tõhusa ravi tagamiseks vajalikku nõustamist. Doktoritöö raames 552 apteegikülastaja hulgas tehtud uuring kinnitas aga, et inimeste üldine teadlikkus apteegiteenustest on pigem väike. Olulise probleemina nimetasid apteegikülastajad privaatsuse puudumist nõustamisel. Vähene ravimialase nõustamise kogemus apteegis mõjutab ka inimeste ootusi võimalike tulevaste ravimialaste teenuste suhtes. Tartu Ülikooli proviisoriõpet on viimastel aastatel märkimisväärselt uuendatud, kuid üliõpilaste erialateadmiste ja praktiliste oskuste suurendamiseks ning tegevproviisorite pädevuse hoidmiseks tuleb parandada ülikooli ja farmaatsiasektori koostööd.

Juhendajad kaasprof Daisy Volmer, prof Ain Raal ja kaasprof Afonso Miguel das Neves Cavaco (Lissaboni Ülikool), oponent kaasprof Susanne Kaae (Kopenhaageni Ülikool).

Linda Sõber kaitses arstiteaduse alal doktoritööd „Impact of thyroid disease and surgery on patient’s quality of voice and swallowing“ („Kilpnäärmehaiguste ja kirurgilise ravi mõju patsiendi hääle- ja neelamiskvaliteedile“).

Kilpnäärme talitlushäired on ühed sagedasemad endokriinhaigused, mis vajavad kirurgilist sekkumist. Doktoritöös hinnati kilpnäärmeoperatsiooni eelset ja järgset hääle- ja neelamiskvaliteeti ning dünaamilisi muutusi operatsioonijärgsel ajal. Selgus, et kilpnäärmehaigustest tingitud muutused kõripiirkonnas ei mõjuta oluliselt patsiendi häälekvaliteeti, küll aga põhjustavad muutusi neelamisfunktsioonis. Pärast operatsiooni halvenes hääle- ja neelamiskvaliteet nii kõrinärvide kahjustusega kui ka kahjustuseta patsientidel. Sõltumata operatsioonijärgse vigastuse olemasolust paranes nii hääle- kui ka neelamiskvaliteet jälgimisaja lõpuks operatsioonieelsele tasemele mõlemal rühmal. Kõrinärvide kahjustuseta patsientidel täheldati neelamisfunktsioonis isegi märkimisväärset paranemist võrreldes operatsioonieelse seisuga.

Juhendajad prof Urmas Lepner ja otorinolarüngoloog Priit Kasenõmm (Tartu Ülikooli Kliinikum), oponent dots Ahmed Geneid (Helsingi Ülikool).

Loodus- ja täppisteaduste valdkond

Ahto Agan kaitses botaanika ja mükoloogia alal doktoritööd „Interactions between invasive pathogens and resident mycobiome in the foliage of trees“ („Invasiivsete patogeenide ja loodusliku mükobioomi vastastikmõju puude lehestikus“).

Kliimamuutuste ja ulatusliku globaalse kaubanduse tagajärjel on Euroopas üha enam probleeme invasiivsete haigustekitajatega. Invasiivsetest seenhaigustest on siin suurimat kahju põhjustanud saaresurma tekitav Kaug-Ida päritoluHymenoscyphus fraxineus. Oma looduslikus levilas Mandžuuria saarel on see seen tagasihoidlik lehtede patogeen, aga Euroopas on vaid 5% puudest sellele haigusele resistentsed. Harilikku mändi kahjustavad olulisemad seenhaigustekitajad on punavöötaudi tekitaja Dothistroma septosporum ja männi-pudetõve tekitaja Lophodermium seditiosum. Doktoritöö tulemused kinnitavad, et erinevate haigustekitajate tõrjel ja seiremetoodika arendamisel tuleb arvestada liigi bioloogiast tulenevate eripäradega.

Juhendajad prof Rein Drenkhan (Eesti Maaülikool) ja prof Leho Tedersoo, oponent dr Audrius Menkis (Rootsi Põllumajandusülikooli Metsakahjustuste Keskus).

Liubov Cherkashchenko kaitses biomeditsiini tehnoloogia alal doktoritööd „New insights into alphaviral nsP2 functions“ („Uudsed vaated alfaviiruste poolt kodeeritud nsP2 valgu funktsioonide kohta“).

Alfaviirused (sugukond Togaviridae) on sfäärilise ümbrisega virionide ja positiivse polaarsusega RNA genoomiga viirused, mis levivad enamasti lülijalgsete vektorite vahendusel. Alfaviiruste põhjustatud haigused sõltuvad viiruse liigist ja päritolust; üldistatult põhjustavad Vana Maailma alfaviirused palavikku, löövet ja artriiti, kuid Uue Maailma alfaviirused on sageli suure patogeensusega, põhjustades neuroloogilisi haigusi, sealhulgas entsefaliiti. Doktoritöös selgitati välja ja analüüsiti mitmeid nsP2 valgu ja RNA replikaasi seni tundmatuid funktsioone. Muu hulgas selgus, et alfaviiruste genoomide alusel konstrueeritud trans-replikatsiooni süsteemid võimaldavad uurida nsP2 valgu funktsioone, mis on seotud viiruse RNA replikaasi kompleksi moodustamisega, aga ka selle moodustamise blokeerimise ja selle aktiivsuse mahasurumisega.

Juhendaja prof Andres Merits, oponent kaasprof Jelke Fros (Wageningeni Ülikool).

Kristiina Nõomaa kaitses hüdrobioloogia alal doktoritööd „Role of invasive species in brackish benthic community structure and biomass changes“ („Invasiivsete liikide roll riimveeliste põhjakoosluste struktuuri ja biomassi muutustes“).

Läänemere põhjakooslused on looduslikult liigivaesed. Kuna esineb palju väheasustatud funktsionaalseid nišše, on võõrliikidel palju võimalusi uues elupaigas kanda kinnitada ning oluliselt mõjutada kogu ökosüsteemi funktsioneerimist. Näiteks on meile võõras ümarmudil juba ära söönud suure osa Eesti rannikumere karbipopulatsioonidest, kes toimivad rannikumere loodusliku filtrina ja vähendavad eutrofeerumise ilminguid. Harilik rändkrabi vähendab aga põhjaloomastiku biomassi ja liigirikkust ning tema mõju on ulatuslikum kui kliimamuutustest eeldatavast toiteainekasvust tingitud suurem populatsiooni juurdekasv. Doktoritöö näitas selgelt, et võõrliikidel on märkimisväärne roll Läänemere ökosüsteemides ning on oluline, et Läänemere majandamise ja hea keskkonnaseisundi hoidmisega seotud otsustes arvestataks võõrliikide mõjuga.

Juhendaja prof Jonne Kotta, oponent teadur Hanno Sandvik (Norra Loodusteaduste ja Tehnoloogia Ülikool).

Anton Savchenko kaitses botaanika ja mükoloogia alal doktoritööd „Taxonomic studies in Dacrymycetes: Cerinomyces and allied taxa“ („Seente perekonna Cerinomyces ja lähedaste taksonite süstemaatika ning fülogenees“).

Kandseened on üks seente liigirikkaim hõimkond, mille hulka kuuluvad nii surnud orgaanilise aine lagundajad kui ka taimejuurtega sümbioosis elavad organismid. Vaatamata kandseente olulisele ökoloogilisele rollile on nende taksonoomia ja ökoloogia siiani ebapiisavalt uuritud. Doktoritöös uuriti lähemalt kandseente pisarseente klassi kuuluvat perekonda Cerinomyces ja sellele morfoloogiliselt sarnaseid liike. Senine lihtsustatud süstemaatika on viinud olukorrani, kus perekonda Cerinomyces kuulub palju liike, mis pole tegelikult omavahel lähisuguluses. Doktoritöö tulemuste põhjal esitati uus monofüleetilise perekonna Cerinomyces kontseptsioon koos sellele ainuomaste tunnuste kombinatsiooniga. Töös kirjeldati ka uut seeneperekonda Dendrodacrys ja 27 teadusele uut liiki.

Juhendajad prof Urmas Kõljalg ja dr Otto Miettinen (Helsingi Ülikool), oponent dr Robert Lücking (Berliini Vaba Ülikool).

Toni Tuominen kaitses galaktikate füüsika ja kosmoloogia alal doktoritööd „Missing baryons and the large-scale structure of the universe“ („Puuduvad barüonid ja universumi suuremastaabiline struktuur“).

Teadaolevalt on universumis tavalist ainet, barüone, umbes 5% universumi kogutihedusest. Ülejäänu on salapärane tumeaine ja tumeenergia. Üllataval kombel on meie lähiuniversumis ligikaudu pooled barüonidest jäänud senini vaatlustes tabamata. Varasemates teoreetilistes uuringutes on leitud, et puuduvad barüonid asuvad kosmilistes filamentides kuumas galaktikatevahelises gaasis. Doktoritöös saadi optimaalne filamentide valim, kus puuduvate barüonide tihedus olid suurim. See tähendab, et parimad kohad praegu veel vaatluslikult leidmata tavalise aine otsimiseks on filamentide südamikud, mis asuvad suurte galaktikate heledustiheduse piirkondades. Doktoritöös saadud tulemustest kosmiliste filamentide puuduvate barüonide ja kõrgelt ioniseeritud hapniku O VII jaotuse kohta on muu hulgas abi tulevaste röntgenvaatluste planeerimisel.

Juhendaja kaasprof Jukka Nevalainen, oponent em-prof Mauri Valtonen (Turu Ülikool).