FOTO: erakogu

Uudne koostöömeetod viib üliõpilased kokku ekspertidega

Aktuaalne

Kuigi artiklit illustreeriv pilt on kaugõppe ajal nii tavaline, on sellel kujutatud kohtumine ainulaadne. TÜ Narva kolledži noorsootöö õppekavasse on lõimitud Eestis esimest korda kasutatav kutseala kogukonna mudel, mis viib üliõpilased kokku valdkonna ekspertidega.

Kui varem eeldati, et üliõpilaste praktilised oskused ja side töömaailmaga kujunevad välja eelkõige praktika käigus, siis Narva kolledži noorsootöö eriala tudengitele on viimase kahe õppeaasta jooksul avanenud võimalus teha selle valdkonna ekspertidega koostööd juba õppeaja algusest peale. Üliõpilasi ja üle Eesti tegutsevaid noorsootöötajaid viib kokku koostöös arendatav kutseala kogukonna mudel.

Kutseala kogukonna loomise idee tekkis 2019. aastal avatud noorsootöö bakalaureuseõppekava väljatöötamise käigus. Kui õppekava viis aastat tagasi arendama hakati, võeti muu hulgas eesmärgiks seada sellega kõrvuti sisse TÜ noortevaldkonna kompetentsikeskus ja tihendada interdistsiplinaarset koostööd. See tähendab, et ka bakalaureuseõppes keskendutakse senisest rohkem erialaüleste teadmiste ja käsitluste, aga ka analüütiliste ning süsteemipõhiste meetodite ja oskuste arendamisele. 

Kutseala kogukonna mudel tähendab sisuliselt seda, et üliõpilased suhtlevad noorsootöö valdkonnas tegutsevate mentoritega ning töötavad nendega koos ühisprojektide, ürituste, uurimuste ja muu kallal. Nii on võimalik Eesti eri paigus kogemusi omandada ning juba omandatud teadmisi rakendada ja täiendada. Mudeli oluline eesmärk on luua kutseala kogukond, mis toetab koostööd, lõimumist ja kultuuride mitmekesisust. Kutseala kogukonna mudel on lai ja lisaks koostööle üliõpilastega hõlmab see mentorite ühistegevust nii õppekava kui ka noortevaldkonna arendamisel.

Teoreetiline ja praktiline õpe

Noorsootöö õppekavas lähtutakse põhimõttest, et tõeline õppimine toimub läbi kogemise, üritamise, õnnestumise ja ebaõnnestumise, ning sellise õppimise kõrval on olulisel kohal juhendamine. Laiapõhjaliste teadmiste, analüüsioskuse ja erialase pädevuse omandamisega kaasneb pidev eneseanalüüs. Üliõpilasi suunatakse olema algatusvõimeline, ettevõtlik, tegema koostööd ning suhtuma positiivselt elukestvasse õppesse. Ideede elluviimine aitab omandada mitmesuguseid noorsootöötajate jaoks olulisi oskusi: kuidas teha noortega koostööd, neid kaasata, toetada noorte keelelis-kultuurilist ja erialast lõimumist ning arendada mitmekultuurilisusega seotud kompetentse.

Teoreetiliste teadmiste sidumine praktiliste oskustega aitab kujundada üliõpilastest enesekindlad erialase identiteediga noorsootöötajad ja kõrgetasemelised valdkonna arendajad. Pikemas plaanis mõjutab see kogu noorsootöö arengut.

Laiapõhjaline koostöö 

Aprillis toimub seminar, kus võetakse kutseala kogukonna mudeli katseprojekti tulemused kokku. Ühe suurema edusammuna võib juba praegu esile tuua selle, et omandatud kogemuste põhjal on võimalik kujundada ka edaspidi toimivat mudelit. Koostöösse on kaasatud noorsootöö eksperdid ja spetsialistid Harju-, Pärnu-, Tartu-, Jõgeva-, Saare-, Järva-, Võru- ja Viljandimaalt. Kutseala kogukonna mudelis lähtutakse ka edaspidi eesmärgist ühendada õpingud ja praktika ning selles arvestatakse õppekava ja valdkonna arengut. Sõlmitud on ka rahvusvahelised koostöösidemed ja töötatud välja tingimused praktika tegemiseks välismaal.

Üliõpilased saavad oma ideede elluviimiseks taotleda toetust Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse ja Narva kolledži korraldatud projektikonkursil „Community of practice“. Ette on nähtud kuni 750 eurot ühe idee kohta ja toetuse kogusumma on 4200 eurot.

Õppimisvõimalus ka mentorile 

Kerli Kõiv

Noorsootöö kutsealase kogukonna mentor, Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse juhatuse liige, NEET-noorte[1]tugiteenuse kvaliteedijuht ja juhatuse liige

Iga päev õpime kas olukordadest või inimestelt meie ümber. Olen olnud mentoriks TÜ Narva kolledži noorsootöö eriala tudengile Maarja-Liisa Toostile. See oli kordumatult äge õpikogemus. Ühelt poolt sain vaadata tagasi iseenda tööle, teisalt aga noppida koos Maarja-Liisaga teadmisi, mis aitavad teda töös ja õpingutes.

[1] NEET-noored on noored, kes ei õpi, ei tööta, ei osale väljaõppes ega koolitustel (ingl not in education, employment or training).

Peale selle, et üliõpilastel on koostöö käigus võimalus laiendada oma silmaringi, saavad uusi teadmisi hankida ka need, kes valdkonnas juba töötavad. Nagu üliõpilastele, korraldatakse ka valdkonna esindajatele kovisioonikohtumisi ning kord kuus vahetatakse mõtteid erialaekspertide kohtumistel. Vajadust mööda on plaanis korraldada spetsialistide täienduskoolitusi

Kutseala kogukonna arendamine jätkub ja järgmiseks semestriks kavandatu toetamiseks on esitatud uus projektitaotlus*. Kuigi mudeli raames ellu viidavat tegevust rahastatakse projektitoetustega, on see lõimitud õppekavasse ja seetõttu jätkuvad ettevõtmised kindlasti ka edaspidi. 

Seoses koroonaviiruse levikuga ei ole õnnestunud pidada silmast silma kohtumisi Eesti eri paigus asuvates organisatsioonides, kuid loodame, et saame korraldada augustis kutseala kogukonna suvekooli. Nii üliõpilastele ja õppejõududele kui ka valdkonna spetsialistidele mõeldud suvekooli teema on professionaalse identiteedi arendamine. 

* TÜ Narva kolledži noorsootöö kutseala kogukonna 2020/2021. aasta tegevused toimuvad koostöös Integratsiooni Sihtasutusega Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava projekti „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavateks tegevusteks toetuse andmise tingimused“ alategevuse „Lõimumisalaste koostöötegevuste korraldamine“ raames.  

Maria Žuravljova

Narva kolledži noorsootöö nooremlektor

Jaga artiklit