On riike, kus korruptsioon on rohkem levinud kui mujal, kuid altkäemaksu andmine ei ole tingitud üksnes ühiskonnast, vaid ka juhtide isikuomadustest.

Korruptsioonirajale kipuvad astuma riskilembesed ja uuendusmeelsed juhid. Et isikuomadusi on keeruline muuta, võiks korruptsiooni vähendamiseks arendada korruptsioonivastast teadlikkust, eriti noorte seas. Paraku on korruptsioon üks kõige kiiremini levivaid ja enim majanduse arengut takistavaid tõkkeid.

Korruptsiooni majanduslik hind on tohutu. Altkäemaksu, mis on vaid üks korruptsioonivormidest, makstakse aastas hinnanguliselt üle triljoni USA dollari.

Mis on korruptsioon? Seda ei ole lihtne öelda, sest selle määratlus ja taluvuslävi erinevad riigiti. Vähe sellest – need erinevad isegi erialati. Rahvusvaheline korruptsioonivastane organisatsioon Transparency International defineerib korruptsiooni kõige laiemalt: see on usaldatud võimu kuritarvitamine omakasu eesmärgil.

Altkäemaks on vaid üks, kuid levinuim, tuntuim ja äratuntavaim korruptsioonivorm. Lisaks on seda võrdlemisi kerge uurida, sest altkäemaksuga seotut, näiteks pistise ligikaudset summat või selle andmise sagedust saab hõlpsasti mõõta ning selle tagajärgi ja seoseid teiste teguritega on võimalik analüüsida.

Altkäemaksu teokssaamiseks on vaja nii pakkumist kui ka nõudlust. Avaliku sektori korruptsiooni korral võib pakkujaks olla üksikisik või ettevõte, vastuvõtjaks aga riigiametnik. Mõlemal poolel on oma põhjused korruptsioonis osalemiseks ja mõlemad võivad olla selle algatajad. Nõudluse esindajatel ehk riigiametnikel on kaalutlusõigus millegi üle, mida ettevõttel on vaja tegevuse jätkamiseks. Nii võivad nad seda võimu ära kasutada, et ettevõtjalt altkäemaksu välja pressida. Pakkumise esindaja ehk ettevõtja võib aga üritada anda otsustajatele pistist, et saada riigihankelepinguid või erilube, näiteks ehituseks.

Igaüks on oma pistise sepp

Uuringud on näidanud, et inimese viis isiksusejoont – ekstravertsus, koostöövalmidus, avatus kogemusele, meelekindlus ja neurootilisus – võivad ennustada tema käitumist, sealhulgas hälbelist ning ühiskonnavastast tegutsemist, mis hõlmab näiteks plagiaati, kuritegelikke otsuseid ja väärkäitumist töökohal. Korruptsiooni võiks samuti määratleda kui väärkäitumist, mis rikub õigus- või moraalinorme. Nii saab väita, et isiksusejoonte ja korruptsiooni vahel võib olla seos.

Juhid teevad ettevõtte tegevuse kohta muu hulgas investeerimis-, finants- ja organisatsioonilisi otsuseid. Juhi isikuomadused kui juhtimiskapitali tähtis osa võivad ettevõtte edukust ja tulemuslikkust suuresti mõjutada. Uuendusmeelsusel ja kontrollikeskmel (usul, et ollakse oma õnne sepp) on tuluga positiivne seos, samas kui riskikartlikkus seostub tuluga negatiivselt. Samuti võib juhtidel olla suur võim otsustada korruptsioonis osalemise üle, sh kas pakkuda korruptiivset tehingut või lükata sellekohane ettepanek tagasi.

Varu_1money-icon-3245628.jpg

Altkäemaksuks on vaja nii pakkumist kui ka nõudlust. ILLUSTRATSIOON: Pixabay.com

Iseloomujooned määravadki nende käitumise korruptiivsetes suhetes. Altkäemaksu kipuvad pakkuma juhid, keda iseloomustab tugev kontrollikese, uuendusmeelsus ja riskilembus.

Kuigi riigi tasandil on korruptsiooni tagajärjed hukutavad, on üks korruptsiooniuuringute keskseid arutelusid see, kas korruptsioonil on ettevõtte tulemuslikkusele kahjulik või soodne mõju ehk kas see mõjub ettevõtte „hammasratastele“ kui liiv või õli.

„Liivahüpoteesi“ kohaselt võib korruptsioon aeglustada ettevõtte kasvu ja vähendada tootlikkust, kuna see suurendab ettearvamatust ja kulusid (ebaseaduslike maksude tasumise tõttu) ning raiskab ettevõtte ressursse.

„Õlihüpoteesi“ järgi võib korruptsioon siiski ettevõtte tegevust soodustada, kõrvaldades takistused ettevõtluskeskkonnas, isegi takistades konkurentide turuletulekut. Seda mõju võib täheldada riikides, kus institutsiooniline kvaliteet on kehv, st ei järgita õigusriigi põhimõtteid ega võidelda korruptsiooni vastu, valitsus on ebatõhus ja selle vastutus nõrk ning poliitiline olukord on ebastabiilne. Sellistes riikides peetakse korruptsiooni ettevõtete jaoks paremuselt teiseks võimaluseks, mis leevendab jäika bürokraatiat ja kompenseerib puudulikult toimivaid institutsioone.

Pistis on äri loomulik osa

Sellise riigi hea näide on sotsialistlik vabariik Vietnam, kus majandus on kasvanud kiiresti, kuid korruptsioon on laialt levinud. Transparency Internationali 2019. aasta korruptsioonitajumise indeksi järgi oli Vietnam 198 riigi hulgas 96. kohal. Võrdluseks võib öelda, et Eesti oli 18., USA 23. ja Venemaa 137. kohal (kõrgeimatel kohtadel on riigid, kus korruptsiooni tajutakse kõige vähem).

Vietnamis võimul olev kommunistlik partei ja väga tsentraliseeritud süsteem võivad korruptsiooni soodustada ja probleem püsib. Lisaks on sealses ühiskonnas väga tähtsal kohal perekondlikud ja sotsiaalsed sidemed. Edukamad kipuvad olema need ettevõtjad, kellel on hea guanxi ehk ärisuhted. Mitteametlikud kingitused ja muu meelehea on tunnustatud osa ühiskonnast ja ettevõtlusest, mistõttu peavad inimesed vastastikuseid sidemeid arvestama. Nii tegutsevad juhid tutvustel põhinevas ettevõtluskeskkonnas.

Uuringutest on selgunud, et 23% Vietnami ettevõtetest maksab altkäemaksu ettevõtte registreerimise kiirendamiseks, 35% riigihankelepingute saamiseks ja 70% tolliprotseduuride tegemiseks. 43% ettevõtjatest tunnistab, et annab riigiametnikele pistist. Seega võib öelda, et Vietnamis on korruptsioon äritegemise viis.

Liigsed riskid teevad karuteene

Nagu eespool öeldud, võivad riskilembus ja uuendusmeelsus altkäemaksu andmise tõenäosust suurendada. Et altkäemaksu andmine on keeruline ja ebaseaduslik, võivad uuendusmeelsemad juhid leida selleks uudseid viise. Lisaks on korruptsioon riskantne ja alati jääb oht ausatele õiguskaitseametnikele vahele jääda. Nii võib riskilembuse ja altkäemaksu andmise tõenäosuse seost selgitada see, et riskilembestel juhtidel võib olla suurem kalduvus anda altkäemaksu, et asjad saaksid tehtud ja ettevõtte tegevus jätkuks.

Teine järeldus on, et juhi kontrollikese võib pistise andmise tõenäosust vähendada. Juhid, kellel on tugev sisemine kontrollikese, võivad ettevõtte juhtimisel vähem tugineda välisele abile – teenetele korrumpeerunud riigiametnikelt – ja vähem kalduda pistist andma.

Hindamistulemused näitavad ka seda, et altkäemaksu ja ettevõtte tulemuslikkuse vahel on positiivne ja statistiliselt oluline seos. Seega kehtib Vietnami ettevõtete kohta hüpotees, et korruptsioonil on nende tulemuslikkusele „hammasrattaid õlitav“ mõju.

Samuti on juhi uuendusmeelsusel ja riskilembusel positiivne seos ettevõtte edukusega. Uurides ettevõtte tulemuslikkuse ennustamiseks altkäemaksu koos juhi isikuomadustega, selgus, et uuendusmeelsuse positiivne mõju tulemuslikkusele kaob, kui juht on altkäemaksu andnud. Samuti muutub negatiivseks seos riskilembuse ja ettevõtte tulemuslikkuse vahel.

Kui riskilembene juht annab ettevõtte edendamiseks altkäemaksu, ei pruugi sel isegi Vietnamis olla ettevõttele oodatavat positiivset mõju. Tuvastatud korruptsioonijuhtumite põhjal võib spekuleerida, et firmajuhid võtavad ettevõtte kasumi suurendamiseks liigseid riske, millel võib omakorda olla suur negatiivne mõju ettevõtte pikaajalisele tulemuslikkusele. Loomulikult sõltub see suuresti sellest, kas riigis on erapooletu ja tõhus õiguskaitse.

Et artikkel tugineb Vietnami andmetele, ei pruugi selle tulemused olla üldistatavad. Edaspidi tasuks korrata sarnaseid uuringuid teistes riikides, et teha kindlaks tulemuste võrreldavus.

Gaygysyz Ashyrov kaitses 2020. aasta septembris TÜ-s doktoritöö „Essays on firm-level corruption“ („Uurimused firma tasandil toimuvast korruptsioonist“), mis koosnes neljast avaldatud artiklist. UT-s avaldatud teaduslugu põhineb ühel neist. Autor pälvis uurimuse eest Eesti Panga teaduspreemia.