Detsembris kuulutati ülikooli muuseumis välja 2019. aasta õppejõud ja programmijuhid ning anti üle õppekvaliteedi edendamise auhind, mille pälvis TÜ Viljandi kultuuriakadeemia.

Õppekvaliteedi edendamise auhinnaga tunnustatakse ülikooli struktuuriüksust, mis on viimase kolme aasta jooksul süsteemselt ja tulemuslikult õppekvaliteeti edendanud. Sealjuures on tähtis, et muutused oleks kavandatud ja ellu viidud töötajate ja üliõpilaste koostöös. Auhinna saaja valib välja õppekomisjon.

Viljandi kultuuriakadeemia on viimase kolme aasta jooksul süsteemselt ja edukalt välja töötanud loovettevõtja spetsialiseerumismooduli ja lisanud ettevõtlusõppe kõigisse oma rakenduskõrghariduse õppekavadesse.

Eraldi on arendatud ettevõtlusainete õpetamise metoodikat ja välja töötatud mudel selleks, et lõimida ettevõtlusoskuste arendamine kõigisse õppekavadesse ja eri õppeainetesse. Õppekvaliteedi edendamise auhinnaga kaasneb rahaline preemia 30 000 eurot.

Traditsiooniliselt tunnustati iga valdkonna üht õppejõudu, kes on eelmisel õppeaastal silma paistnud väga hea õpetamisega. Seekord esitasid aasta õppejõu kandidaate esimest korda üliõpilased ja õpetamise hindamisel lähtuti TÜ õpetamise heast tavast. Esitatud kandidaatide seast valis aasta õppejõu laureaadid välja üliõpilasesinduse moodustatud komisjon.

TÜ üliõpilaskonna esimehe Allan Aksiimi sõnul sooviti õppejõude tunnustada õppimiskeskse ja eluga seotud õpetamise eest, hinnati mitmekülgset meetodikasutust ning õppejõu oskust ise oma ainest vaimustuda ja üliõpilasi innustada.

„Auhinnatud õppejõude ühendab see, et nad loovad heatujulise õpikeskkonna ja annavad üliõpilase isiklikuks arenguks toetavat tagasisidet. Kiidetakse õppejõude, kes aitavad õppida kriitiliselt mõtlema ja arutlema, kuid säilitada ka tolerantsuse eri arvamuste suhtes, ning kes suunavad üliõpilasi leidma oma eriala rolli ühiskonnas,“ rääkis Aksiim.

Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna aasta õppejõuks valiti maailma keelte ja kultuuride kolledži klassikalise filoloogia dotsent Maria-Kristiina Lotman. Sotsiaalteaduste valdkonna aasta õppejõuks sai Johan Skytte poliitikauuringute instituudi võrdleva poliitika lektor Alar Kilp.

Meditsiiniteaduste valdkonna aasta õppejõud 2019 on farmaatsia instituudi sotsiaalfarmaatsia dotsent Daisy Volmer. Loodus- ja täppisteaduste valdkonna parimaks valiti matemaatika ja statistika instituudi matemaatika lektor Kaido Lätt.

Samuti tunnustati programmijuhte, kes arendavad oma õppekava pidevalt ja süsteemselt, lähtudes ülikooli kvaliteedinõuetest. Aasta programmijuhi auhinna kandidaadid esitasid dekaanid, auhinna saajad otsustas õppekomisjon.

Õppeprorektor Aune Valk ütles, et aasta programmijuhid kujundavad oma järjekindla tööga õppimise ja õpetamise vaimu ülikoolis.

„Tänavu tunnustatud programmijuhtide juures tõstsid kolleegid esile püsivust ja kindlameelsust õppekava arendamisel, aga ka sisukat ja mitmetahulist koostööd õppe arendamisel: tulevaste tööandjate kaasamist õpetamisse ja õppekava arendamisse, sisukat ja ladusalt korraldatud praktikat, õppekorraldust ja tagasisideseminaride süsteemi juurutamist,“ selgitas Valk.

Aasta programmijuhi 2019 tiitli pälvisid neli ülikooli töötajat. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas sai tunnustuse magistriõppekava „Pärandtehnoloogia“ programmijuht, Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku tekstiili lektor Kristi Jõeste ja sotsiaalteaduste valdkonnas magistriõppekava „Euroopa Liidu – Venemaa uuringud“ programmijuht, Johan Skytte poliitikauuringute instituudi Euroopa õpingute lektor Stefano Braghiroli.

Meditsiiniteaduste valdkonnas tõsteti esile bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekava „Hambaarstiteadus“ programmijuht, hambaarstiteaduse instituudi lastestomatoloogia dotsent Rita Nõmmela ning loodus- ja täppisteaduste valdkonnas magistriõppekava „Kindlustus- ja finantsmatemaatika“ programmijuht, matemaatika ja statistika instituudi tõenäosusteooria dotsent Meelis Käärik.

Vaata ka UT TV salvestust ülikooli tänuõhtust: