Tartu Ülikooli teadlased on alates 2016. aasta aprillist jaganud Instagramis pilte enda ja oma üliõpilaste või töörühmade põnevatest tegemistest. UT omakorda tutvustab nende piltide kaudu meie toredaid teadlasi.

See foto sündis Polaar-Uuralites neenetsi põhjapõdrakasvatajate laagris Sobi jõe lähistel aastal 2007. Tol tuisusel märtsikuu hommikul sundisid etnoloogia vanemteadurit Laur Vallikivi fotokaamerat haarama kiiresti vahelduv ilm ja põhjamaised valgusolud. Pildil on näha kahte püstkoda, mis pakuvad igakülgset kaitset ilma eest, ja veosaane, mida nomaadid kasutavad kolimiseks uutesse laagripaikadesse. See on aasta ainus aeg, mil liigutakse metsasalude lähistel, et sealt saanide ja kojalattide valmistamiseks puitu varuda.

Laur Vallikivi uurimisfookuses on Venemaal elavad väikerahvad, eriti tundraneenetsid, aga ka jukagiirid ja udmurdid. Neenetsite juures on ta välitöödel käinud alates 1999. aastast ja veetnud sealsetes kogukondades kokku umbes poolteist aastat.

«Minu uurimisteema on nõukogude ajal riiklikest institutsioonidest väljaspool elanud neenetsite kohanemine võõrastega tänapäeval, eriti Vene protestantlike misjonäridega, kes on neid kogukondi külastanud alates 1990. aastate keskpaigast. Olen analüüsinud sõnade ja vaikuse rolli neil kohtumistel, mille tulemusel on paljud rändkarjakasvatajad oma animistlikust usundist loobunud,» seletas Vallikivi.

Foto postitas TÜ teadlaste Instagrami etnoloogiaprofessor Art Leete, kelle uurimistöö on samuti seotud neenetsitega, aga ka teiste põhja- ja idapoolsete soome-ugri rahvaste: komide, hantide ja mansidega.

Professor on käinud etnograafilistel välitöödel Lääne-Siberis ja Põhja-Venemaal alates 1990. aastate algusest ning uurinud soomeugrilaste usundit ja jahipidamist, etnograafilise kirjeldamise ajalugu ja põhjarahvaste vastuhakkusid nõukogude võimule. Temagi kannab nendel retkedel alati kaasas fotoaparaati ja püüab teha võimalikult palju pilte.

«Osalt teen seda seetõttu, et soomeugrilased on põnevad tüübid, keda on äge pildistada, sest nende olek ja tegemised, nagu ka elukeskkond, on põnevad ning meie jaoks kohati ka naljakad. Teisalt aitab pildistamine mõnikord säilitada informatsiooni, mille kirjalik ülestähendamine võtaks palju aega, ning sõnad ei ütleks niikuinii sama mis pilt,» rääkis Leete.

TÜ teadlaste Instagramis osaleb ta seetõttu, et tajub proovilepanekut püüdluses anda pildi ja paari sõnaga edasi teaduslikku meelelaadi. Vahel postitab ta ka oma kolleegide pilte, mis tekitab vajaduse süveneda teistegi teadlaste visuaalsetesse muljetesse.

«Näiteks Lauri foto panin üles suvel, kui väljas oli 30 kraadi sooja ja mulle näis, et on paras aeg rahvale näidata, et etnoloogid võivad olla kohtades, kus on lõputud lumelagendikud ja 30 kraadi külma,» ütles Leete.

Art Leete on Eesti Rahva Muuseumi soome-ugri püsinäituse «Uurali kaja» idee autor ja üks kuraatoritest.

Jälgi TÜ teadlaste tegemisi Instagramis: www.instagram.com/unitartuscience/