Tänavu 15. veebruaril tähistas oma 90. sünnipäeva Tartu ioonkristallide füüsika koolkonna rajaja, akadeemik Tšeslav Luštšik.

Poola juurtega perekonnast pärit Tšeslav Luštšik asus Tartusse 1954. aastal, oma teadusliku juhendaja, tollase Tartu ülikooli rektori Feodor Klementi kutsel. Ta on sündinud Leningradis/Peterburis, kus möödusid ka tema kooli- ja ülikooliaastad, seal elas ta teismelisena üle sõjaaegse blokaadi õudused. 

Luštšik 90_erakogu.jpg

Tšeslav Luštšiku koolkond – 50 tema otsesel juhendamisel teaduskraadi saanud uurijat, samuti loendamatu hulk ta õpilaste ja juba ka nende õpilaste juhendamisel väitekirja kaitsnud uurijaid – moodustab olulise osa tänase Tartu ülikooli füüsika instituudi näost. Selle kujundamisega tegi Tšeslav Luštšik algust juba eelmise sajandi viiekümnendatel aastatel tollase ENSV TA füüsika ja astronoomia instituudi luminestsentsilaboris; luminestsents-spektroskoopia on tema koolkonna võtmesõna tänaseni. Tšeslav Luštšikuga koostöös avaldatud ligi 400 teadusartiklit, 3 monograafiat ja üle 140 ettekande rahvusvahelistel konverentsidel on tema panus Eesti teaduse nähtavusse. Juubilari tööd materjalide kiirgustaluvuse kohta on teinud aga Tartu füüsikud selles valdkonnas nii tuntuks, et meid on täna kaasatud inimkonna energeetikat ümberkujundava EUROfusioni konsortsiumi tegevusse. Selle teadusühenduse auahne eesmärk on juhitav tuumasüntees, mille saavutamiseks on reaktori materjalide kiirgustaluvus üks võtmeprobleeme. Meie osaluse näitlikuks kinnituseks on konsortsiumi  peakorteris Garchingis välja pandud Tartu ülikooli logo.

Tahaksime siinkohal korrata üht Tšeslav Luštšiku eelmiseks juubeliks avaldatud mõtet: ta on armunud oma teadusesse. See armastus nakatab ja sütitab ka teisi – niivõrd tundeküllane on ta oma ideesid esitades ja selgitades. Tema äärmist pühendumust oma tööle on pärjatud aukartustäratava hulga tiitlite ja aumärkidega. Kusjuures esimesed tunnustused sai ta juba keskkooli ja ülikooli lõpetades: kuldmedali ja cum laude näol. Ja nii on see jätkunud kogu elu. Taasiseseisvunud Eestis on teda autasustatud riigi elutööpreemiaga ja Valgetähe teenetemärgiga ning omamoodi elutöö aumärgiks võiks pidada ka Venemaa Roždestvenski‑nimelise optikaühingu Grossi medalit möödunud aastal – väljapaistvate saavutuste eest tahkiste eksitonide uurimisel.

Südamlikud õnnesoovid, head tervist ja pikka iga!

Kolleegid