«/.../ igatsen rikkalikku laulmist, et muusika läheks läbi südame,» on lausunud ühes intervjuus 42 aastat TÜ akadeemilist naiskoori juhatanud Vaike Uibopuu. Ta asutas ülikooli kammerkoori ja naiskoori vilistlaskoori, mille dirigent oli ta samuti aastaid.

Tänavu oli põhjust tagasi vaadata nii Vaike Uibopuul, kelle 75. sünnipäeva tähistati juubelikontserdiga, kui ka naiskooril, kelle loomisest sai 70 aastat.

Ülikooli muusika- ja lauluelu on praegu rikkalik: tegutseb mitu koori ja orkestrit. Koore ja nende dirigente on tunnustatud nii kodu- kui ka välismaal. Võib-olla teataksegi Tartu ülikooli mõne riigi kultuuriringkondades eeskätt kõrgetasemeliste kooride kaudu.

Et koorid sageli konkurssidelt esikohti nopivad ja kuulajatele elamust pakuvad, on andekate lauljate ja dirigentide kokkusattumise ning nende pingelise loomingulise koostöö tulemus. Selleks peab olema tahe ja võimalus midagi luua. Laulda on ju Eestimaal alati armastatud, ka ülikoolis. Aga millal tekkisid ülikoolis esimesed kooslaulmised?

Muusikahariduse algusest

Ametlikult tegeldi muusikaga juba rohkem kui 500 aastat tagasi: 1691. aastal loodi rootsiaegses ülikoolis muusikadirektori koht. Muusikadirektor moodustas üliõpilastest ja teistest lauljatest kirikukoori, andekatele muusikahuvilistele üliõpilastele määrati lisastipendium. Ülikooli Pärnu perioodist pole muusikaõpetaja kohta teada, küll aga tervitanud tudengid luule ja muusikaga 1700. aastal kuningas Karl XII-t.

Aja jooksul on ülikoolis kooride, orkestrite ja muusika õpetamisega tegeleja ametinimetus olnud muusikadirektor, muusikaõpetaja, vanemõpetaja, koorijuht, dotsent jm. Tsaariaegset ülikooli ja linna iseloomustab elav muusikaelu. Muusikaõpetaja sisustas ülikooli ja linnakodanike vaba aega kontsertide, ballide ja maskeraadidega Akadeemilises Musses (klubi). TÜ ajaloo muuseumi teadur Terje Lõbu märgib ühes ajakirja Teater.Muusika.Kino artiklis, et üliõpilaste ja õppejõudude esinemised kujunesid tollal ülelinnalisteks sündmusteks.

Eesti üliõpilaste muusikaline tegevus on seotud eelkõige EÜS-iga. Ärkamisajaga suurenes ka koorilaulu harrastus. Eesti üliõpilased lõid kaasa koorides, mille juhid olid sageli EÜS-i liikmed: nagu Aleksander Läte 1900. aastal asutatud sümfooniaorkestris ning hilisemas mees- ja segakooris. EÜS-i kvartetis laulsid mitmed hiljem tuntud isikud, nagu Johan Kõpp, Peeter Põld, Ants Simm, Jaan Lattik.

Lauluhuvi kasv

Kutselise akadeemilise koorilaulu alguseks võib pidada 1908. aastat, mil Juhan Simm asutas meeskoori, kus esialgu laulis ligi kümme üliõpilast, mõne aasta pärast aga paarkümmend. 1912. aastal tuli Simmi üleskutse peale juba rohkem meestudengeid kokku ning uus ühendatud üliõpilaste meeskoor sünnitaski tulevase Tartu akadeemilise meeskoori (TAM). Üliõpilaste lauluarmastust jagus Eesti aja ülikoolis mitmesse väiksesse koori ja ansamblisse.

1928. aastal on ülikoolis registreeritud sega-, nais- ja meeskoor. Enne sõda tegutsesid muusikaõpetajana tuntud dirigendid ja heliloojad Alfred Karindi, Leenart Neuman, Enn Võrk ja Richard Ritsing. 1926.–1928. aastal laulis ülikooli juures ka akadeemiline naiskoor filosoofiateaduskonna tudengi Richard Ritsingu käe all. See koor osales ainukese naiskoorina 1928. aastal Tallinnas üldlaulupeol. Koor lõpetas tegutsemise, kui naiskoori ei toetatud enam muusikaõpetaja koha loomise tõttu.

Lühikeseks jäi ka 1939. aastast Enn Võrgu juhatusel laulnud naiskoori iga, kuid mitmed selle lauljad jätkasid 1945. aastal ülikooli muusikaõpetaja Richard Ritsingu asutatud TRÜ akadeemilises naiskooris. Terje Lõbu nendib, et eestiaegsete muusikaõpetajate tööviljaks võib pidada 1956. aastal alguse saanud üliõpilaslaulupidu «Gaudeamus». Sellegi algataja oli Richard Ritsing.

Ülikooli kooride dirigendid on olnud põhikohaga Tartu muusikakooli õppejõud ning juhatanud mitut koori. Kui Ritsing 1963. aastal suure koormuse tõttu naiskoori juhatamise maha pani, kutsuti dirigendiks konservatooriumi lõpetanud Vaike Rööp (Uibopuu), kes 2005. aastal andis koori üle oma õpilasele Triin Kochile. TAM-i juhatas Richard Ritsing kuni 1974. aastani, mil taktikepi võttis üle tema poeg Alo Ritsing.

Nõudlike dirigentide – Uibopuu ja Ritsingute – õpetatud-juhatatud ülikooli koorid jõudsid kõrgete tunnustusteni. Vaike Uibopuu meenutab, et võib-olla oli ta lauljate vastu ehk liiga karm, nõudes alati täiuslikkust, kuid kuidas muidu laul läbi südame jõuaks. Juubelikontserdil muusikakoolis Mart Saare «Põhjavaimu» juhatades tundunud talle, et saali akende taga sulandusid tuulekohin ja puudki lauluhelidega ühte, see läbinuks nagu südame.

Paljudele lauljatele on kooris laulmisest kujunenud elustiil. Ülikooli akadeemilise naiskoori esinaine Leeni Uba ütleb, et kooris on võimalik oma häält arendada ja laulda väga heade dirigentide juhatamisel. «Lisaks sõbralik, eestimeelne ja ettevõtlik seltskond, reisid ja laulupeod. Endiselt on aga tähtsaim see, et laulame jätkuvalt huvitavat muusikat ja et dirigendid lihvivad meie esituse ka kuulajatele nauditavaks.»

Vaata ka UTTV videosalvestust Vaike Uibopuu juubelikontserdist:

Kasutatud kirjandus:

• Leichter, K. «Ülevaade Tartu Ülikooli muusikaõpetajaist XIX sajandil: muusikaelu ja ülikool enne XIX sajandit». Teater.Muusika.Kino nr 6, 1982.
• Lõbu, T. «Mõnda Tartu Ülikooli muusikaõpetajatest». Teater.Muusika.Kino nr 7, 2004.
• Tamm, S. «Muusika läbi südame». Muusika nr 5, 2005.
• Tamm, S. «Vaike Uibopuu: neiulaul ja naistelaul». Eesti Naistelaulu Selts 2010.
• «Tartu Akadeemiline Meeskoor 100». Koostajad Age Raa, Alo Ritsing, Ants Nilson. Aasta Raamat OÜ 2012.