Selle aasta alguses käivitus Jõgevamaa koostöökoja algatusel loengusari «Ettevõtlusakadeemia Jõgevamaal», kuhu oodatakse huvilisi väljapakutud teemadel kuulama ja kaasa mõtlema nii Jõgevamaalt kui ka kaugemalt. Loengusari korraldatakse koostöös Tartu ülikooli majandusteaduskonnaga.

Tartu ülikooli majandusteaduskonna magistrantuuris õppides ja Jõgevamaa koostöökotta tööle asudes nägin lahknevusi teaduslikus ja praktilises ettevõtluses. Reeglina seisneb erinevus vaid selles, et ettevõtjad ei teadvusta oma otsuseid vastu võttes, millest on need tingitud. Muidugi ei pea otsused alati põhinema teoorial ja teadusel.

Sama on koolitustega. Ettevõtjatele ja organisatsioonidele pakutakse palju praktilisi koolitusi: kuidas suhelda, aega plaanida, äriplaani koostada, finantse planeerida. Samal ajal aga on koolitused, mis põhinevad teoorial, jäänud pigem ülikoolide pärusmaaks.

Hea kontakt

Käimasolev loengusari «Ettevõtlusakadeemia Jõgevamaal» püüab Jõgevamaa ettevõtlikele inimestele anda võimaluse vaadata suuremat pilti: näha, kuidas makromajandus teoreetiliselt toimib ning millele tuginedes otsustavad inimesed oma igapäevaostude üle. Kõike seda tehakse osalejate enda kaasabil, sidudes uusi teadmisi igapäevaeluga. Loengutel on tänu osalejate huvile õppejõul lihtne kuulajatega kontakt leida. Peale lektori näidete analüüsitakse ka osalejate küsimusi.

Mõte loengusari korraldada tekkis paarist juhuslikust taaskohtumisest majandusteaduskonna õppejõududega. Tahtsin jagada ülikoolis õpitud kogemusi ka Jõgevamaa inimestega. Ühel hetkel tundsin, et aeg on selleks küps.

Loengu eesmärk ei ole pelgalt ettevõtjate harimine, vaid ka õppimise vastu huvi tekitamine. Loomulikult võiks koolitusprogrammi läbinud ettevõtte konkurentsivõime paraneda, kuid akadeemia eesmärk ei ole anda isegi mitte õnge. Pigem visandada pilt mõnest vahendist, mille mõistlikum kasutamine aitab organisatsiooni arengule ühel või teisel moel kaasa.

Loengusari on mõeldud peale ettevõtjate ka kõigile teistele ettevõtlikele inimestele, kes tunnevad huvi välja pakutud teemade vastu. Senised loengud on osalejad hästi vastu võtnud, kõigil teemadel on tekkinud õppejõudude ja osalejate vahel ka diskussioonid. Peale selle on mul eelkõige hea meel selle üle, et osalejad küsivad julgelt õppejõudude arvamust oma ideedele ja plaanidele. Lõplik tõde ja otsus selgub muidugi otsustaja peas, aga igasugune soovitus võib tulemust positiivselt mõjutada.

Päevakajalisus

Loengusarjas keskendume sellistele päevakajalistele valdkondadele nagu tööhõive olukord ja äriseadustik. Euroopa Liidu uue rahastusperioodi alguses on väga tähtis läbi mõelda, millised ettevõtlusvormid on Eestis võimalikud ja milline organisatsioonimudel valida kogukonna või teenuste pakkumise jaoks. Peale selle on olulised näiteks turunduse ja organisatsioonikultuuri teemad. Mõlemad on iga organisatsiooni jaoks olemas, hoolimata sellest, kas me teadvustame seda endale või ei. Küll aga on võimalus neid teadmisi efektiivsemalt rakendada.

Loengusarja üks õppejõududest, Andres Kuusik, ütles osalejatele, et turundus ongi ettevõtlus, tuleb mõelda lihtsalt natuke rohkem sellele emotsioonile, mida toode pakub.

Raul Eametsa loengus toodi välja, missuguses suunas haridussüsteem liikuma peaks, et katta tööturu alatasa muutuvaid vajadusi. Eestis koostatakse igasuguseid erialade populaarsuse pingeridu, ent neile tuginedes ei saa kunagi kindlalt väita, et üks eriala on n-ö tulevikueriala ja mõni teine mitte. Loengut andnud Raja Õnnik innustas kaasa mõtlema, kuidas oma ettevõte juriidiliselt üles ehitada nii, et ettevõtja sealjuures ise organisatsiooniks ei muutuks, vaid ikka inimeseks jääks.

Praegu osaleb akadeemia loengusarjas 15–20 inimest. Iga loengu lõpus on küsitud ka osalejate tagasisidet. Kuigi kirjalik tagasiside on eestlasele omaselt olnud kidakeelne: huvitav, innustav, hoogne ja põnev, on antud ka sisukamaid kommentaare.

Iga osaleja võib enda jaoks välja valida kõige olulisema teema. Kogemus on näidanud, et ettevõtja, kes plaanis osaleda ainult turunduse loengul, otsustas tulla kuulama ka kõiki edasisi loenguid. Näiteks Sepamäe talu peremees Madis Jaaniste leidis, et tema ettevõttele on loengusarjas osalemine kokkuvõttes kasulikum, kui osaleda neljal eraldi loengul.

Praegu toimuv loengusari on nii-öelda katseprojekt. Kui osalejatel on huvi ja suur soov veel teadmisi ammutada, jätkatakse loengutega ka uuel Euroopa Liidu rahastusperioodil.

Kuna loengusarja võib nimetada katseprojektiks, siis selle parem korraldamine pole kindlasti veel läbi. Arengut vajab kas või see, millistes kanalites reklaami ja infot edastatakse, et see jõuaks kõigi huvilisteni. Jõgevamaa koostöökojal on üle saja liikmesorganisatsiooni, kellel on omakorda mitmeid liikmeid, kuid kindlasti ei ole ring sellega lukus, sest maakonnas on huvilisi ka väljastpoolt koostöökoja liikmeskonda. Seega oleme kasutanud info edastamiseks nii ülikooli meililiste kui ka teiste partnerite kontakte.

Rõõm kogemusest

Minu arvates on väga oluline, et ettevõtlikud inimesed toetuksid plaanide elluviimisel lisaks oma kogemusele ka sellele, mida on uuringud ja teadlased varem tõestanud. Eesmärk on edendada piirkondlikku ettevõtlust ja toetada maapiirkondade ettevõtete tugevamaks muutumist.

Jätkuva huvi korral on plaanis korraldada ka järgmine loengusari ning ülikoolil oleks rõõm pakkuda akadeemiakogemust ka teistele maakondadele. Hea meelega tutvustan projekti ja selle tulemusi oma kolleegidele üle Eesti.

Jõgevamaa loengusarja viimane loeng toimub 19. märtsil Mustvee kultuurimajas, kus professor Maaja Vadi räägib väikeettevõtte organisatsioonikultuurist.