Liigu edasi põhisisu juurde
Keelenurk
Kirjalikes tekstides kasutatakse põhiliselt kahe pikkusega kriipsu: lühikest, mida nimetatakse sidekriipsuks, ja pikka, mille alla kuuluvad mõttekriips ja miinus. Foto: Merilyn Merisalu

Kümme kriipsunippi

Helika Mäekivi TÜ keelenõunik

Kirjalikes tekstides kasutatakse põhiliselt kahe pikkusega kriipsu: lühikest, mida nimetatakse sidekriipsuks, ja pikka, mille alla kuuluvad mõttekriips ja miinus.

Kui sidekriips ühendab väiksemaid keele­üksusi (tähti ja sõnu), siis pikk kriips viib kokku suuremad osised (osalaused ja vahemikud). Üks sobib ühte, teine teise kohta ja mõnikord nende kasutuskohad ka kattuvad.

Kriipsude kasutamise võimalusi on kaunis ohtrasti, kuid nimetagem neist seekord kümmet.

Sidekriips ühendab
1) kaht nime või sõna: Marja-Liisa, Kohtla-Järve, soome-ugri, õpikud-raamatud, avalik-õiguslik, järk-järgult;
2) nime ja omadussõna: Emajõe-äärne, Tulviste-taoline, Parroti-aegne;
3) tähte ja lühendit ning selle juurde kuuluvat sõna: e-post, T-särk, IT-osakond, mobiil-ID;
4) lühendit ja selle käänet: TÜ-le, DHIS-i, EHIS-e, ÕIS-ita;
5) arvu ja sellele järgnevat käänet või ne– ja line-­lõpulist omadussõna: 2000-ndatel, 15-sse, 35-aastane, 20-kohaline.

NB! Sidekriipsu kasutamise punktides 4 ja 5 oleme kokku leppinud ülikooli keskses kommunikatsioonis. Mujal on võimalik käänata lühendeid või arve ka ilma sidekriipsuta: TÜle, DHISi, EHISe, ÕISita, 2000ndatel, 15sse, 35aastane, 20kohaline.

Pikk kriips on
1) osalausete vahel: Jäta märk maha – tule liitu Tartu Ülikooli üliõpilasesindusega!; Tartu Ülikoolis – meie ainsas rahvusülikoolis – on üksteist rahvusteaduste professuuri;
2) loetelu ja selle kokkuvõtusõna vahel: Kevadjooksul saavad osaleda üliõpilased, töötajad, vilistlased – kogu ülikoolipere; Raamatud, käsikirjad, joonistused, maakaardid – kõik tema teosed on näitusel esindatud;
3) vahemikes: 3000–5000; 13.–15. jaanuar; 14.11.1943–21.12.2025; E–R kl 8–17;
4) maja- ja korteri- või ruuminumbri vahel: Lossi 36–103; Tartu Ülikooli senati saal (Ülikooli 18–204);
5) negatiivse väärtuse väljendaja: –35 kraadi; –18%; –8…+8°.

Pika kriipsu saab, kui vajutada lauaarvuti klavia­tuuril kombinatsioone Ctrl + numbri­klahvistiku miinus või Alt + 0150 (viimane töötab ka Excelis, Powerpointis ja veebitekstides). Samuti võib mõttekriipsu ja miinuse üles otsida sümbolite tabelist erimärkide alt, kus seda tähistavad vastavalt enn-kriips (En Dash) ja miinusmärk (Minus Sign).

Pärast loengut Fotol Jaanika Anderson TÜ raamatukogu avakogus

Eesti vanim raamatukogu ootab nii õppima kui ka õpingutest puhkama

Eesti vanim järjepidevalt tegutsev raamatukogu – Tartu Ülikooli raamatukogu – ei ole nüüdses e-ressursside maailmas enam pelgalt raamatute laenutamise koht. Raamatukogu harib lugejat mitmekülgselt ja kasvatab infopädevust, vahepalaks saab seal aga kas või kassi nurrumist kuulata ja klaverit mängida. Kohtun ...
Viktoria Korpan
Tartu vaim Fotol Kristiina Tambets

Ajast aega avatud tõmbekeskus

Tartu ei ole kunagi olnud endasse sulgunud, kinnine linn. Tänapäeval tullakse siia õppima ja töötama mitmelt poolt maailmast, kuid oluline sõlmpunkt oli see ka keskajal, ütleb arheo­genoomika professor Kristiina Tambets. Tartu Ülikooli teadlaste uurimis­töö näitab, et endisaegsed tart­­lased on siin ...
Kaja Koovit
Keelenurk Pildil sõna lansseerima ja selle sobivad vasted eesti keeles

Kas lansseerida või teha midagi lihtsamat?

Mõnda sõna kohates tekib tunne, nagu hakkaks kohe toimuma midagi era­kordselt suurt, strateegilist ja enne­olematut. Sel­lise mulje tekitab sõna keerukus ja võõrapärasus. Aukartus raskesti mõistetava sõna vastu on aga sageli põhjendamatu – kui asendada see üldarusaadava omasõnaga, kaob võõra võlu ...
Helika Mäekivi
Ars longa Pildil Ludmilla Siimu maal „Rand“

Ühe põlvkonna vabaduseigatsus

Ludmilla Siimu maal „Rand“ (1972) sündis juhusliku kohtu­mise tulemusel. Ühel päikesepaistelisel juulikuu päeval otsis kunstnik inspiratsiooni Pirita plaažilt, kuid edutult. Tagasiteel märkas ta laululava juures kaht noort heledapäist naist. Miski neis sundis teda mootorrattal tagasipööret tegema ja end neile tutvustama. ...
Kadri Asmer
Mui(d)e Pildil Linda ja Kalev

Kliinikumis juhatavad teed Linda ja Kalev

Tartu Ülikooli Kliinikumi sõbraliku ilmega robotid Linda ja Kalev on kahe aasta jooksul saanud paljude patsientide lemmikuks. Lunini tänava poolse registra­tuuri juures ootab teenistus­valmilt Kalev ja Puusepa tänava pool Linda. 2024. aasta veebruaris kliinikumis tööd alustanud navigatsiooni­robotite üles­anne on aidata ...
Merilyn Merisalu
Keelenurk

Kui inglise keel, kas siis ka inglise keelne?

Tavaliselt kirjutatakse keelenimetused lahku: eesti keel, saksa keel, vene keel, inglise keel, prantsuse keel, indoeuroopa keel, läänemeresoome keel. Lahku jäävad nad ka muus käändes peale nimetava: eesti keeles, saksa keelega, vene keeleta, inglise keelt, prantsuse keelde, indoeuroopa keelest, läänemeresoome keelena. ...
Helika Mäekivi
Kaante vahel Fotol raamatu autorid

Lapsed jõuavad seigeldes turvalisema internetini

Märtsis saabus koolidesse ja lasteaedadesse trükisoe raamat „Suur digiseiklus“, mis on sündinud praktilisest vajadusest: digimaailma ohtude üle tuleb arutleda juba viieaastaste lastega, aga paljud õpetajad ja lapsevanemad pelgavad, et selleks on vaja eriteadmisi. Kuidas rääkida lastele internetis valitsevatest ohtudest? Laste ...
Inger Klesment
Ars longa Eduard Maaseri maal

Eduard Maaseri botaanikaaia motiivid

1948. aastal, kui Eduard Maaser (1916–1990) lõpetas Ado Vabbe portreeklassis Tartu Riikliku Kunstiinstituudi, oli tema diplomitööks kompositsioon kahest mehest töötamas botaanika­aias. Aastatel 1951–1961 töötas Eduard Maaser Tartu Ülikooli taimesüstemaatika ja geobotaanika kateedris laborandina, olles samal ajal – nagu paljud tema kaasaegsed – kunstnike ...
Kadri Asmer
Alma mater Fotol von Bocki maja 1921. aastal

Von Bocki maja on pakkunud peavarju nii akadeemi­lisele eliidile kui ka punastele

Tartus ülikooli peahoone ja rae­­koja vahel asuvas von Bocki majas on aegade jooksul tegutsenud nii palju erinevat rahvast, et see on ilmselt kõige mitme­kesisemat elu näinud ülikoolihoone. Von Bocki maja paneb end mär­kama. See on Tartu üks rikkalikuma fassaadi­kujundusega vara­klassitsistlikke ...
Silja Paavle
Accept Cookies