Liigu edasi põhisisu juurde
Ajakirjast
Kolleegiumist
Kaasautorile
Reklaam
Paku teema
Juurdepääsetavus
Avaleht
Aktuaalne
Arvamus
Inimesed
Teadus
Varia
Arhiiv
Otsi sisu
Juurdepääsetavus
Otsi sisu
Ava menüü
Sulge menüü
Mobiili peamenüü
Avaleht
Aktuaalne
Arvamus
Inimesed
Teadus
Varia
Arhiiv
Sulge
Otsi
Otsi:
Otsi
Keelenurk
Kümme kriipsunippi
Loe artiklit
Keelenurk
Kus on Tartu Ülikooli kampus?
Aeg-ajalt võib ülikoolist räägitavates juttudes kohata sõna kampus. Mis see on ja kas Tartu Ülikooli puhul saab seda sõna üldse pruukida? Kampus, omakeeli ülikoolilinnak, on piirkond, kus asuvad kompaktselt koos ülikooli õppe-, teadus-, elu-, toitlustus- ja vaba aja veetmise hooned. ...
Helika Mäekivi
Keelenurk
Keda nimetame doktoriks?
Panganduskeskkonna muutustest räägib seminaril dr Laine Meri. Füüsika erialal kaitstud doktoritöö juhendajad on dr Laura Aas ja dr Rein Põld ning oponent dr Pekka Kapanen. Dr Sandra Mets on meie instituudi vanemteadur. Eesti keeles on sõnal doktor kaks tähendust:1) kõrgeim ...
Helika Mäekivi
Keelenurk
Kas
indikeerida
indikatiivset
indikatsiooni
?
Ladina keel on meile andnud sõnad indikeerima ja indikatsioon (indicare ja indicatio). Nende tähendus (ja tegusõnal vormgi) on aja jooksul muutunud ning kasutuskohad avardunud – vahetevahel nii palju, et peene võõrsõna täpsest mõttest pole kerge aru saada. Tegusõna indikeerima asemel ütlesime ...
Helika Mäekivi
Keelenurk
Nippe käänamiseks ja pööramiseks
Kontserdite videosid saab vaadata UTTV-st. Toetust võib taodelda ka selleks, et töödata välismaal. Kas leidsite neist lausetest kaks käänamis- ja kaks pööramisviga? Need neli sõna – kontsert, video,taotlema ja töötama – vaevlevad viimasel ajal tõsise väärkirjutustõve käes. Õnneks leidub selle ravimiseks ja ennetamiseks mitu head nippi. ...
Helika Mäekivi
Keelenurk
Kes on akadeemik?
Eelmises keelenurgas oli juttu sõna akadeemia tähenduse laienemisest inglise keele mõjul. Kui akadeemia on kasutusel ka mitme teadusasutuse nimes või ajakirja pealkirjas, siis sõna akadeemik kasutusring on kitsam: eesti kirjakeeles on see kasutusel üksnes Eesti Teaduste Akadeemia liikme tähenduses. Kõrgkoolides töötavaid inimesi ei ole olnud tavaks ...
Helika Mäekivi
Keelenurk
Mis on akadeemia?
Eesti keeles on sõna akadeemia kasutusel teadusasutuse või erialase kõrgkooli tähenduses. Teadusasutus on näiteks Eesti Teaduste Akadeemia, erialased kõrgkoolid on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Eesti Kunstiakadeemia, Sisekaitseakadeemia, Kaitseväe Akadeemia, Eesti Lennuakadeemia jt. Lisaks on sõna akadeemia kasutusel ka mujal: Tartu Ülikooli koosseisu kuulub Viljandi ...
Helika Mäekivi
Keelenurk
Pealkiri: kas kooloniga?
Pealkiri on huvitav siis, kui selles on põnevad sõnad, paeluv mõte, ootamatu idee või uudne lähenemine – ja eelkõige siis, kui see kutsub lugema. Ent tähtsal kohal on ka pealkirja loogiline ja selge vormistus. Nii nagu mõni sõna, muutub aeg-ajalt ...
Helika Mäekivi
Keelenurk
Ülikooli lemmiksõnad. Mida kõike me ka ei jaga!
Vahel juhtub, et mõni sõna jääb pähe kinni, ei lähe enam ära ega lase ka teisi ligi. Igasse lausesse tundub sobivat üksnes ja ainult see väljend, teised ei meenu ning tunduvad ebasobivad. Oma mõju on sealjuures inglise keelel, mis annab ...
Helika Mäekivi
Keelenurk
Ülikooli lemmiksõnad. Väldime erineva rõhutamist
Üks tarbeteksti eripärasid on ökonoomsuspõhimõte: öeldakse nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vajalik. Sellegipoolest satub ka asjalikku teksti sõnu, mille järele otsest vajadust ei ole, kuid mis võivad kuuluda näiteks autori harjumuspärasesse sõnavarasse või väljendada tema isikupärast stiili. ...
Helika Mäekivi
Parema kasutuskogemuse tagamiseks kasutame küpsiseid. Loe lähemalt kasutustingimustest.
Kasutustingimused
Nõustun
Ei nõustu