Liigu edasi põhisisu juurde
Keelenurk
Keelenurk

Kas indikeerida indikatiivset indikatsiooni?

Ladina keel on meile andnud sõnad indikeerima ja indikatsioon (indicare ja indicatio). Nende tähendus (ja tegusõnal vormgi) on aja jooksul muutunud ning kasutuskohad avardunud – vahetevahel nii palju, et peene võõrsõna täpsest mõttest pole kerge aru saada. Tegusõna indikeerima asemel ütlesime ...
Helika Mäekivi
Keelenurk

Nippe käänamiseks ja pööramiseks

Kontserdite videosid saab vaadata UTTV-st. Toetust võib taodelda ka selleks, et töödata välismaal. Kas leidsite neist lausetest kaks käänamis- ja kaks pööramisviga? Need neli sõna – kontsert, video,taotlema ja töötama – vaevlevad viimasel ajal tõsise väärkirjutustõve käes. Õnneks leidub selle ravimiseks ja ennetamiseks mitu head nippi. ...
Helika Mäekivi
Keelenurk

Kes on akadeemik?

Eelmises keelenurgas oli juttu sõna akadeemia tähenduse laienemisest inglise keele mõjul. Kui akadeemia on kasutusel ka mitme teadusasutuse nimes või ajakirja pealkirjas, siis sõna akadeemik kasutusring on kitsam: eesti kirjakeeles on see kasutusel üksnes Eesti Teaduste Akadeemia liikme tähenduses. Kõrgkoolides töötavaid inimesi ei ole olnud tavaks ...
Helika Mäekivi
Keelenurk

Mis on akadeemia?

Eesti keeles on sõna akadeemia kasutusel teadusasutuse või erialase kõrgkooli tähenduses. Teadusasutus on näiteks Eesti Teaduste Akadeemia, erialased kõrgkoolid on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Eesti Kunstiakadeemia, Sisekaitseakadeemia, Kaitseväe Akadeemia, Eesti Lennuakadeemia jt. Lisaks on sõna akadeemia kasutusel ka mujal: Tartu Ülikooli koosseisu kuulub Viljandi ...
Helika Mäekivi
Keelenurk

Pealkiri: kas kooloniga?

Pealkiri on huvitav siis, kui selles on põnevad sõnad, paeluv mõte, ootamatu idee või uudne lähenemine – ja eelkõige siis, kui see kutsub lugema. Ent tähtsal kohal on ka pealkirja loogiline ja selge vormistus. Nii nagu mõni sõna, muutub aeg-ajalt ...
Helika Mäekivi
Keelenurk

Ülikooli lemmiksõnad. Mida kõike me ka ei jaga!

Vahel juhtub, et mõni sõna jääb pähe kinni, ei lähe enam ära ega lase ka teisi ligi. Igasse lausesse tundub sobivat üksnes ja ainult see väljend, teised ei meenu ning tunduvad ebasobivad. Oma mõju on sealjuures inglise keelel, mis annab ...
Helika Mäekivi
Keelenurk

Ülikooli lemmiksõnad. Väldime erineva rõhutamist

Üks tarbeteksti eripärasid on ökonoomsuspõhimõte: öeldakse nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vajalik. Sellegipoolest satub ka asjalikku teksti sõnu, mille järele otsest vajadust ei ole, kuid mis võivad kuuluda näiteks autori harjumuspärasesse sõnavarasse või väljendada tema isikupärast stiili. ...
Helika Mäekivi
Accept Cookies