Liigu edasi põhisisu juurde
Mui(d)e
Ka Eestis kogus Lauri Kettunen murret maapiirkondades mootorrattaga sõites. Allikas: Tuglase Selts

Hoidkem professor Kettuneni meeles mälestusmärgi püstitamisega!

Jüri Valge TÜ emeriitdotsent, Lauri Kettuse mälestusmärgi toimkonna esimees

Tänavu sügisel tähistame keeleteadlase, eestikeelse Tartu Ülikooli ajaloos olulist rolli täitnud professor Lauri Kettuse 140. sünniaastapäeva. Kutsume teid üles tegema annetusi, et püstitada sel puhul Tartusse tema mälestusmärk.

Lauri Kettunen (10.09.1885–26.02.1963) oli keeleteadlane, kellel on suured teened eesti keele uurimisel ja korraldamisel. Koos kolleeg Peeter Põlluga osales ta eestikeelse ülikooli, eelkõige läänemeresoome keelte õppetooli asutamisel ning oli aastail 1920–1924 selle õppetooli esimene professor. Loengupidamise kõrval jätkas ta keel(t)euuringuid ja koostas õppevahendeid.

Kettunen mõjutas kujuneva eesti kirjakeele arendust märkimisväärselt. Ta vedas eest Emakeele Seltsi asutamist ülikooli juurde ning oli üks perekonnanimede eestistamise kampaania ideolooge ja juhte. Just Lauri Kettuse suunamisel kujunesid eesti keeleuurimise korüfeedeks Andrus Saareste, Julius Mägiste, Paul Alvre ja Paul Ariste.

Eesti keele eestkostjaks jäi Kettunen ka hiljem, olles mitukümmend aastat eesti keele professor Helsingi Ülikoolis. Tegus oli ta ka väljaspool akadeemilist sfääri: vabadussõja kriitilisel perioodil oli ta korraldanud Soome vabatahtlike Eestile appi tulekut (mille eest sai kaks Vabadusristi) ning vanas eas avaldas eestikeelse luulekogu „Südame sillad“.

Emakeele Selts alustas koos Tartu linna ja Tartu Ülikooliga möödunud aasta mais kampaaniat Lauri Kettuse mälestusmärgi püstitamiseks. Praeguseks on sellega liitunud üle 280 üksikannetaja ning poolteistkümmend firmat ja ühendust.

Ettepanek kuju modelleerida tehti kümnele kunstnikule. Välja valiti skulptor Elo Liivi kavand: Kettunen Soome kelguga, mille istmel on tema väike reisikohver ja raamatupamp. Eeltöö selleks, et mälestusmärk sel sügisel Toomeoru servale jõuaks, on tehtud.

Tartu Ülikool on institutsioonina mälestusmärgi püstitamise ideega kaasa tulnud. Oluline on aga ka akadeemilise pere liikmete osalus. Professor Kettuse mälestuse jäädvustamine puudutab igaüht, kes hindab eestikeelset alma mater’it ning iseseisvat Eesti riiki.

Head kolleegid! Mälestusmärgi toimkond kutsub teid üles toetama Lauri Kettuse mälestuse jäädvustamist. Toetussumma palume kanda Emakeele Seltsi kontole EE262200001120045339 (selgituseks annetaja nimi koos selle avalikustamise nõusolekuga, meiliaadress ja märksõna „Kettunen“).

Infot korjanduse edenemise kohta antakse iga kuu järel Emakeele Seltsi veebilehel. Enam kui 50 eurot annetanud saavad teemakohase meene ja kutse mälestusmärgi avamise järgsele koosviibimisele.

Ars longa Pildil Ludmilla Siimu maal „Rand“

Ühe põlvkonna vabaduseigatsus

Ludmilla Siimu maal „Rand“ (1972) sündis juhusliku kohtu­mise tulemusel. Ühel päikesepaistelisel juulikuu päeval otsis kunstnik inspiratsiooni Pirita plaažilt, kuid edutult. Tagasiteel märkas ta laululava juures kaht noort heledapäist naist. Miski neis sundis teda mootorrattal tagasipööret tegema ja end neile tutvustama. ...
Kadri Asmer
Mui(d)e Pildil Linda ja Kalev

Kliinikumis juhatavad teed Linda ja Kalev

Tartu Ülikooli Kliinikumi sõbraliku ilmega robotid Linda ja Kalev on kahe aasta jooksul saanud paljude patsientide lemmikuks. Lunini tänava poolse registra­tuuri juures ootab teenistus­valmilt Kalev ja Puusepa tänava pool Linda. 2024. aasta veebruaris kliinikumis tööd alustanud navigatsiooni­robotite üles­anne on aidata ...
Merilyn Merisalu
Keelenurk

Kui inglise keel, kas siis ka inglise keelne?

Tavaliselt kirjutatakse keelenimetused lahku: eesti keel, saksa keel, vene keel, inglise keel, prantsuse keel, indoeuroopa keel, läänemeresoome keel. Lahku jäävad nad ka muus käändes peale nimetava: eesti keeles, saksa keelega, vene keeleta, inglise keelt, prantsuse keelde, indoeuroopa keelest, läänemeresoome keelena. ...
Helika Mäekivi
Kaante vahel Fotol raamatu autorid

Lapsed jõuavad seigeldes turvalisema internetini

Märtsis saabus koolidesse ja lasteaedadesse trükisoe raamat „Suur digiseiklus“, mis on sündinud praktilisest vajadusest: digimaailma ohtude üle tuleb arutleda juba viieaastaste lastega, aga paljud õpetajad ja lapsevanemad pelgavad, et selleks on vaja eriteadmisi. Kuidas rääkida lastele internetis valitsevatest ohtudest? Laste ...
Inger Klesment
Ars longa Eduard Maaseri maal

Eduard Maaseri botaanikaaia motiivid

1948. aastal, kui Eduard Maaser (1916–1990) lõpetas Ado Vabbe portreeklassis Tartu Riikliku Kunstiinstituudi, oli tema diplomitööks kompositsioon kahest mehest töötamas botaanika­aias. Aastatel 1951–1961 töötas Eduard Maaser Tartu Ülikooli taimesüstemaatika ja geobotaanika kateedris laborandina, olles samal ajal – nagu paljud tema kaasaegsed – kunstnike ...
Kadri Asmer
Alma mater Fotol von Bocki maja 1921. aastal

Von Bocki maja on pakkunud peavarju nii akadeemi­lisele eliidile kui ka punastele

Tartus ülikooli peahoone ja rae­­koja vahel asuvas von Bocki majas on aegade jooksul tegutsenud nii palju erinevat rahvast, et see on ilmselt kõige mitme­kesisemat elu näinud ülikoolihoone. Von Bocki maja paneb end mär­kama. See on Tartu üks rikkalikuma fassaadi­kujundusega vara­klassitsistlikke ...
Silja Paavle
Kultuurinurk Fotol Hele Priimets

Album, mis viib lendlema

Slowdive’i muusika tekitab tunde, justkui hõljuksid – või otsekui keerleksid mõnusas joovastuses keset mahedat möllu. Märtsis 2012, mil olin esimese kursuse tudeng, algas mu elus seiklus nimega Tartu muusika­viktoriin. Esimesel korral sain „Tsau!“ öelda ainult Viirele, kel­lega olin inglise filoloogide ...
Hele Priimets
Mui(d)e Fotol kuulsad eestlased

Elu kuulsa nimega

„Tere! Meil venib täna ürituse esimene pool natuke pikemaks. Kas te saaks bändiga tund aega hiljem alustada?“ Selline kõne võõralt numbrilt ei pane üsna mitut Tartu Ülikooli töötajat kulme kergitama, kuigi nad pole ise muusikud – elu kuulsuse nimekaimuna on ...
Merilyn Merisalu
Keelenurk

Õigekirjamõlgutusi. EAP-d tuleb käänata ka osastavas käändes

Ülikoolides käib õppetöö mahu arvutamine Euroopa ainepunktisüsteemi (ECTC) alusel. Ühikuna kasutatakse seejuures Euroopa ainepunkti, mille lühend on EAP. Selle käänamisel saab sobiva käändelõpu lisada kas sidekriipsuga või ilma selleta. Üleülikoolilistes tekstides eelistame kokkuleppel sidekriipsu: Tartu Ülikool hüvitab kursuse tasu 300 ...
Helika Mäekivi
Accept Cookies