Liigu edasi põhisisu juurde
Mui(d)e
Tartu Ülikooli töötajate nimekirja vaadates võiks arvata, et siin teevad oma päevatööd kuulsad meelelahutajad. Kollaaž: Margus Evert. Kasutatud fotod: Rasmus Rebase (Postimees), Arno Saar (Õhtuleht), Kermo Benrot (Postimees), Tiina Kõrtsini (Õhtuleht) / Scanpix

Elu kuulsa nimega

Merilyn Merisalu UT tegevtoimetaja merilyn.merisalu@ut.ee

„Tere! Meil venib täna ürituse esimene pool natuke pikemaks. Kas te saaks bändiga tund aega hiljem alustada?“ Selline kõne võõralt numbrilt ei pane üsna mitut Tartu Ülikooli töötajat kulme kergitama, kuigi nad pole ise muusikud – elu kuulsuse nimekaimuna on sedalaadi eksimused üsna tavapäraseks teinud.

Ülikooli infotehnoloogia osakonnas tarkvaraarendajana töötava Tanel Padariga võttis kunagi ühendust Kaitseväe juhataja Martin Herem. Kuna Padar oli hiljuti just kaitseväeteenistuse lõpetanud, oli ta esimene mõte, et millega ta nüüd küll hakkama on saanud. Lõpuks tuli välja, et Herem tahtis kutsuda laulja Tanel Padarit reservväelaste päevale esinema.

„Ja kui too kuulus Padar läks oma abikaasast lahku, kirjutas mulle mitu naist kirja lootusega kohtingule pää­seda,“ muigab ta. „Midagi sarnast juhtus siis, kui olin veel päris noor ja broneerisin esimest korda oma prae­guse juuksuri juurde aega. Juuksur rääkis mulle hiljem, et kõik salongi naissoost töötajad olid läinud ennast tööruumi meikima, arvates, et juuksurisse tuleb laulja – tegelikult tuli umbes 15-aastane poiss.“

Nooremana tuli tal kellegi uuega kohtudes tihti näidata ID-kaarti, sest muidu arvasid inimesed, et ta teeb end tutvustades nalja.

„Ma ei ole kahjuks laulja Tanel Padariga isiklikult kohtunud, kuid ta on minust teadlik. Tema sõbrad on minuga kohtudes talle minust pilte saatnud. Sama nimi on minu elu palju lõbusamaks teinud, negatiivseid kogemusi mul sellega seoses ei ole,“ jutustab tarkvaraarendaja Padar.

„Võin esineda küll, lihtsalt teise asjaga!“

Õpetajahariduse nooremlektorit Kerli Kõivu on elu jooksul korduvalt segi aetud laulja Kerli Kõivuga. Eriti sagedasti juhtus seda ajal, mil nimekaimust laulja populaarsus Eestis oli haripunktis.

„Muutsin oma e-posti aadressi lõpuks ära, sest kirju, mis olid ilm­selgelt mõeldud kellelegi teisele, oli päris palju,“ räägib Kõiv.

Üllatavalt palju on olnud ka kurje ja ründavaid sõnumeid. „Oli olu­kordi, kus pidin lausa politseisse pöördumisega ähvardama, et asi vaibuks. See kogemus pani mind mõistma, kui keeruline võib olla tuntud inimese elu.“

„Küsi honorar ära ja mine kohale! Pole ju öeldud, et peab laulma!“ – Kerli Kõivu kodused

Tööl kasutab ta loomulikult oma täisnimega meiliaadressi, kuid loodab, et töökoha nimetus selles annab aimu, et tegu ei ole lauljaga. Iga kord, kui siiski saabub järjekordne esinemiskutse, teevad kodused nalja: „Küsi honorar ära ja mine kohale! Pole ju öeldud, et peab laulma. Mine lavale, pane projektor püsti ja tee oma teadusettekanne ära.“

Kord helistati talle televisioonist ja küsiti, kas räägitakse Kerli Kõivuga. Ta hakkas juba selgitama, et ilmselt on neil vale number, kuid siis täpsustati, et ei otsitagi lauljat … Taheti rääkida hoopis korvpallimängija Kerli Kõivuga!

„Võib-olla on see mulle andnud isegi lisamotivatsiooni oma teadustöös pingutada ja silma paista,“ mõlgutab Kõiv mõtteid. „Mõnikord teen väikese Google’i-otsingu, et vaadata, mitmendal leheküljel mina välja tulen. Kunagi olin kaugel tagapool, nüüd olen tasapisi ettepoole liikunud. Tundub, et minu enda töö ja tegemised on hakanud otsingutulemustes oma kohta leidma!“

„Ärapanijast“ ähvarduskõneni

Mõni Eesti kuulsuse nimekaim võib mujal maailmas hoopis tuntum olla. Näiteks oma valdkonna tip­pude lühikesi elulugusid sisaldavast sarjast „Who’s who in the world“ leiab üksikute eestlaste hulgast ka Peeter Oja – ei, mitte näitleja, vaid arvutusmeetodite eksperdi, Tartu Ülikooli emeriitdotsendi.

Nende nimede kokkulangevust on kajastanud ka kunagine hittsaade „Ärapanija“: Mart Juur oli leidnud Peeter Oja kirjutatud matemaatika­õpiku, kust palus sama nimega kaassaate­juhil „autorina“ paar lõiku ette lugeda.

„See lugemine kukkus väga koomi­liselt välja: sõnarõhud olid valed ja tema kõnest ei olnud üldse aru saada, millest jutt käib. Lugesin samal ajal selle õpiku ainetel ülikoolis kursust ja pärast saadet küsisid tudengid, kas kaeban „Ärapanija“ kohtusse. Ma ütlesin, et ei, tegu oli ju tasuta reklaamiga! Võib-olla ostetigi õpikut selle peale rohkem kui muidu,“ muigab Oja. Ta tõdeb, et mõnes mõttes on õppejõu ja näitleja töö üsna sarnased: mõlemad peavad kuulajaid-vaatajaid kaasa haarama ja jälgima panema.

„Lõbusas meeleolus seltskond helistas ja tahtis, et ma neile nalja teeks. Asi läks üsna ruttu imelikuks.“ – Peeter Oja

Peeter Oja on ka Tartu Akadeemilise Tenniseklubi liige. Tartus teavad teised mängijad teda nii nime- kui ka nägupidi, kui aga pealinnast Tar­tusse võistlustele tullakse, imestavad tallinlased küll, kuidas ikka telepilt võib moonutada – pole üldse selline nägu, nagu ekraanilt nähtud!

Alati aga pole tore, kui sind kellegi teisega sassi aetakse. „Kunagi helistas mulle lõbusas meeleolus seltskond lauatelefonile ja tahtis, et ma nalja teeks. Püüdsin rahulikult seletada, et ma ei ole see Peeter Oja ja nalja ma neile ei tee, aga asi läks üsna ruttu imelikuks. Nad hakkasid ähvardama, et lõikavad mul keeldumise eest kõri läbi. See oli üks nende pehmemaid lubadusi, teised ei kannataks trükimusta,“ meenutab Oja.

„Kas teist keegi aru sai, kuhu Kati Karu sai?“

Meditsiiniteaduste valdkonna kliiniliste uuringute keskuse juhiabi Kati Karu sai selle toreda nime endale abielludes, kuid juba pisikesena kutsus vanaema teda hellitavalt Karu-Katiks. „Mõmmi aabitsa“ karutüdruk oli tuntud tegelane toona ja on seda nüüdki.

„Oma töös puutun kokku ini­meste tööle vormistamisega. Mõned on mulle tunnistanud, et kui saatsin kirja palvega edastada lepingu sõlmimiseks vajalikud isikuandmed, pidasid nad seda saatja nime tõttu esialgu õngitsuskirjaks ning kustutasid lihtsalt ära,“ muigab Karu.

Telesarjast ja laulust tuttav nimi on üksjagu segadust tekitanud – peamiselt seetõttu, et Eestis on mitu selle nimega inimest. „Kord juhtus mängu­asjapoes üks eriti vahva lugu. Tegin seal esimest korda ostu ja mul paluti vormistada kliendikonto. Kui ütlesin oma nime, sain teiselt poolt letti vastu laia naeratuse. Kui kinnitasin: „Just, olen Kati Karu“, vastati mulle: „Mina ka.“ Selgus, et olin sattunud kokku ühega oma nimekaimudest!“

Heal lapsel on mitu nime ja heal nimel võib olla mitu kandjat. Üli­kooli töötajate hulgast leiab peale eelnimeta­tute veel „lauljaid“, „näitlejaid“, „kirjanikke“ ja „poliitikuid“, kes tegelevad siin hoopis muude, ehk ka põnevamate asjadega.

Ars longa Pildil Ludmilla Siimu maal „Rand“

Ühe põlvkonna vabaduseigatsus

Ludmilla Siimu maal „Rand“ (1972) sündis juhusliku kohtu­mise tulemusel. Ühel päikesepaistelisel juulikuu päeval otsis kunstnik inspiratsiooni Pirita plaažilt, kuid edutult. Tagasiteel märkas ta laululava juures kaht noort heledapäist naist. Miski neis sundis teda mootorrattal tagasipööret tegema ja end neile tutvustama. ...
Kadri Asmer
Mui(d)e Pildil Linda ja Kalev

Kliinikumis juhatavad teed Linda ja Kalev

Tartu Ülikooli Kliinikumi sõbraliku ilmega robotid Linda ja Kalev on kahe aasta jooksul saanud paljude patsientide lemmikuks. Lunini tänava poolse registra­tuuri juures ootab teenistus­valmilt Kalev ja Puusepa tänava pool Linda. 2024. aasta veebruaris kliinikumis tööd alustanud navigatsiooni­robotite üles­anne on aidata ...
Merilyn Merisalu
Keelenurk

Kui inglise keel, kas siis ka inglise keelne?

Tavaliselt kirjutatakse keelenimetused lahku: eesti keel, saksa keel, vene keel, inglise keel, prantsuse keel, indoeuroopa keel, läänemeresoome keel. Lahku jäävad nad ka muus käändes peale nimetava: eesti keeles, saksa keelega, vene keeleta, inglise keelt, prantsuse keelde, indoeuroopa keelest, läänemeresoome keelena. ...
Helika Mäekivi
Kaante vahel Fotol raamatu autorid

Lapsed jõuavad seigeldes turvalisema internetini

Märtsis saabus koolidesse ja lasteaedadesse trükisoe raamat „Suur digiseiklus“, mis on sündinud praktilisest vajadusest: digimaailma ohtude üle tuleb arutleda juba viieaastaste lastega, aga paljud õpetajad ja lapsevanemad pelgavad, et selleks on vaja eriteadmisi. Kuidas rääkida lastele internetis valitsevatest ohtudest? Laste ...
Inger Klesment
Ars longa Eduard Maaseri maal

Eduard Maaseri botaanikaaia motiivid

1948. aastal, kui Eduard Maaser (1916–1990) lõpetas Ado Vabbe portreeklassis Tartu Riikliku Kunstiinstituudi, oli tema diplomitööks kompositsioon kahest mehest töötamas botaanika­aias. Aastatel 1951–1961 töötas Eduard Maaser Tartu Ülikooli taimesüstemaatika ja geobotaanika kateedris laborandina, olles samal ajal – nagu paljud tema kaasaegsed – kunstnike ...
Kadri Asmer
Alma mater Fotol von Bocki maja 1921. aastal

Von Bocki maja on pakkunud peavarju nii akadeemi­lisele eliidile kui ka punastele

Tartus ülikooli peahoone ja rae­­koja vahel asuvas von Bocki majas on aegade jooksul tegutsenud nii palju erinevat rahvast, et see on ilmselt kõige mitme­kesisemat elu näinud ülikoolihoone. Von Bocki maja paneb end mär­kama. See on Tartu üks rikkalikuma fassaadi­kujundusega vara­klassitsistlikke ...
Silja Paavle
Kultuurinurk Fotol Hele Priimets

Album, mis viib lendlema

Slowdive’i muusika tekitab tunde, justkui hõljuksid – või otsekui keerleksid mõnusas joovastuses keset mahedat möllu. Märtsis 2012, mil olin esimese kursuse tudeng, algas mu elus seiklus nimega Tartu muusika­viktoriin. Esimesel korral sain „Tsau!“ öelda ainult Viirele, kel­lega olin inglise filoloogide ...
Hele Priimets
Keelenurk

Õigekirjamõlgutusi. EAP-d tuleb käänata ka osastavas käändes

Ülikoolides käib õppetöö mahu arvutamine Euroopa ainepunktisüsteemi (ECTC) alusel. Ühikuna kasutatakse seejuures Euroopa ainepunkti, mille lühend on EAP. Selle käänamisel saab sobiva käändelõpu lisada kas sidekriipsuga või ilma selleta. Üleülikoolilistes tekstides eelistame kokkuleppel sidekriipsu: Tartu Ülikool hüvitab kursuse tasu 300 ...
Helika Mäekivi
Kultuurinurk

„Keskmise“ lõpp. Raamat, mis näitab, et keskmist inimest pole olemas

Teadlasi on alati paelunud keskmise inimese mõiste. Keskmise mehe kehamõõtude alusel kavandati USA õhujõudude esimeste reaktiivlennukite piloodikabiinid ja keskmise naise mõõtude alusel ideaalnaise kuju Norma. Aga kui 1940. aastate lõpul hakati uurima, miks hävitus­lennukitega nii palju õnnetusi juhtub, siis selgus, et ...
Kuldar Taveter
Accept Cookies