Juunist augustini Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritöödes uuriti muu hulgas kakskeelsete laste keelekasutust, e-valitsemist Hiina omavalitsustes, imikute protseduurivalu leevendamist Eesti haiglates ja kollaseid hüperhiidtähti. Kõigi kaitstud doktoritöödega saab tutvuda Tartu Ülikooli digiarhiivis ADA ja kaitsmisele tulevaid väitekirju on võimalik lehitseda ülikooli raamatukogu lugemissaalis.
Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
James Augustus Bacigalupi IV kaitses semiootika ja kultuuriteooria alal doktoritöö „A biosemiotic theory of semiogenesis: building a testable hypothesis for normative self-regulation“ („Biosemiootiline semiogeneesi teooria: testitava hüpoteesi loomine normatiivse iseregulatsiooni jaoks“).
Doktoritöö keskne küsimus on, kuidas tekivad elussüsteemides tähendused ja väärtused. Töös käsitletakse semiogeneesi ehk tähenduse tekkimise kõige lihtsamaid protsesse ja täiendatakse küberneetilist iseregulatsiooni mudelit, et selgitada semiootiliste protsesside kujunemist. Väljatöötatud mudel võimaldab tähenduse teket empiiriliselt uurida ja siduda tervikuks mitu klassikalist tähendusloome käsitlust.
Juhendajad prof Kalevi Kull ja kaasprof Donald Francis Favareau (Singapuri Riiklik Ülikool), oponent em-prof Yagmur Denizhan (Bogazici Ülikool).
Ekaterina Batrakova kaitses vene keele alal doktoritöö „Прагматические и семантико-структурные особенности вставных конструкций в русском языке (на материале интернет-источников)“ („Vene keele parenteeside pragmaatilisi ja semantilis-struktuurseid iseärasusi (veebiallikate põhjal)“).
Doktoritöös uuriti vene keele parenteese ehk lausesse lisatud sõnu, fraase ja konstruktsioone, mis annavad lisateavet või väljendavad autori hinnanguid. Enam kui 5000 veebisuhtlusest ja trükitekstidest kogutud näite põhjal näidati, et parenteesid on oluline vahend tähenduse täpsustamiseks ning suhtluse kujundamiseks. Nende vorm ja kasutus sõltub tugevalt suhtlusolukorrast, žanrist ja meediumist.
Juhendajad em-dots Jelisaveta-Kaarina Kostandi ja dots Natalia Tšuikina (Tallinna Ülikool), oponendid kaasprof Martin Blaho (Prešovi Ülikool) ja teadur Vlada Baranova (Hamburgi Ülikool).
Sven Blehner kaitses inglise keele ja kirjanduse alal doktoritöö „Intimacy and affect in the contemporary American novel“ („Intiimsus ja afekt kaasaegses ameerika romaanis“).
Doktoritöös uuriti kuue Ameerika nüüdisromaani põhjal intiimsuse eri vorme ja nendega seotud afekte. Analüüs näitab, et romaanid seavad kahtluse alla tavapärased arusaamad armastusest ja sugulussuhetest, aga pakuvad välja ka potentsiaalseid alternatiive kvääriintiimsuse näol, mis võib küll olla nii negatiivsete kui ka positiivsete afektide allikas, kuid võimaldab ka hoolivust, lohutust, tuge ja solidaarsust.
Juhendaja prof Raili Marling, oponent prof Gregory J. Seigworth (Millersville’i Ülikool).
Merilin Jürjo kaitses teatriteaduse alal doktoritöö „A psychological reception model of theatre performance“ („Teatrietenduse psühholoogiline vastuvõtumudel“).
Doktoritöös uuriti, mis toimub vaatajaga teatrietenduse ajal ja miks inimesed võivad sama etendust erinevalt kogeda. Töös loodud psühholoogiline vastuvõtumudel seob vaataja varasemad kogemused ja hoiakud tähelepanu, mälu, empaatia ning teiste psühholoogiliste protsessidega. Uuring näitas ka, kuidas teater võib mõjutada vaataja hoiakuid, suurendada empaatiat ja toetada eneserefleksiooni.
Juhendajad prof Anneli Saro ja lektor Astra Schults, oponent em-prof Willmar Sauter (Stockholmi Ülikool).
Aet Kuusik kaitses keeleteaduse alal doktoritöö „Naming, normativity, and negotiation: LGBT-related labels in Estonian media discourse and community evaluation, 1995–2023“ („Nimetused, normatiivsus ja neis navigeerimine: LGBT-sildid Eesti meediadiskursuses ja kogukonna hinnangutes, 1995–2023“).
Väitekirjas analüüsiti viie LGBT-sildi – gei, homo, homoseksuaal, kväär ja pede – kasutamist Eesti meedias ja LGBT+ kogukonna hinnanguid neile aastatel 1995–2023. Ühendades korpuslingvistikat, kriitilist stilistikat, vaenusõnapragmaatikat ja kogukonnaküsitlusi, pakub väitekiri esimese süstemaatilise ülevaate Eesti LGBT-siltide ideoloogilisest toimimisest. Uuring aitab mõista sõnavaliku mõju avalikele hoiakutele.
Juhendajad prof Liina Lindström ja prof Raili Marling, oponent kaasprof Joanna Chojnicka (Groningeni Ülikool).
Mati Simm kaitses teoloogia alal doktoritöö „Raha, teoloogia ja voorused: etnograafilise teoloogia rakenduskatse“.
Doktoritöös uuriti ühe Eesti kristliku koguduse liikmete rahanduskäitumist ning tõlgendati seda teoloogilis-eetiliselt etnograafilise teoloogia raamistikus. Analüüsiti, kuidas tarbimine, säästmine, annetamine ja laenamine seostuvad voorustega ning kuidas rahaga seotud kogemused kujundavad arusaamu Jumalast, kogudusest ja iseendast. Vaadeldakse ka koguduse ja kristliku traditsiooni mõju rahalistele valikutele.
Irina Siseykina kaitses inglise keele ja kirjanduse alal doktoritöö „Images of Estonia(nness) in Estonian-Russian literary translation flows since 1991“ („Eesti ja eestluse kuvandid ilukirjanduse eesti-vene tõlkevoos alates 1991. aastast“).
Doktoritöös uuriti aastatel 1991–2023 ilmunud eesti-vene ilukirjandustõlkeid, nende väljaandjaid, autoreid ja tõlkijaid ning tõlgetes vahendatud Eesti ja eestluse kuvandeid. Uuring näitab, et tõlgetes korduvad näiteks eestlaste side loodusega, võõrvõimuga seotud rahvuslikud traumad ja Eesti enesemääratluse küsimused. Samuti tuuakse esile Eesti venekeelsete kultuurivahendajate oluline roll eesti kirjanduse tutvustamisel.
Juhendajad prof Luc van Doorslaer ja kaasprof Sirje Kupp-Sazonov, oponent Philipp Hofeneder (Austria Teaduste Akadeemia).
Hongjin Song kaitses semiootika ja kultuuriteooria alal doktoritöö „Semiotic anatomy of rumour: social discourse, ‘False Memory’, and infection“ („Kuulujutu semiootiline anatoomia: sotsiaalne diskursus, „võltsmälu“ ja nakatamine“).
Kuulujutud pole semiootilisest vaatenurgast üksnes valeinfo, vaid osa protsessidest, mille kaudu ühiskonnad korrastavad teadmisi ja loovad tähendusi. Asetades kuulujutud kultuurilisse ja ajaloolisse konteksti, näitab autor, et piir tõe ja kuulujutu vahel on ajalooliselt muutunud ning ühiskondlikult kujunenud. Kuulujutud võivad kollektiivses mälus kinnistuda ja uutes olukordades taas esile kerkida, mõjutades seda, kuidas ühiskond maailma mõtestab.
Juhendaja lektor Anti Randviir, oponendid prof Paul Cobley (Middlesexi Ülikool) ja prof Massimo Leone (Torino Ülikool).
Tenno Teidearu kaitses etnoloogia alal doktoritöö „Crystals as significant materials in new spirituality: materiality, embodiment, and commerce“ („Kristallid kui tähenduslikud materjalid uues vaimsuses: materiaalsus, kehalisus ja kaubandus“).
Etnograafilistel välitöödel põhinev uurimus näitab, et poolvääriskivide ehk kristallide tähendus kujuneb esoteeriliste uskumuste, materiaalsete omaduste ja kehaliste kogemuste põimumisel. Kristalle väärtustatakse nii spirituaalse energia kandjate kui ka mineraalidena ja nende kulumist või kadumist tõlgendatakse sageli kivide endi materiaalse agentsusena.
Juhendajad prof Ene Kõresaar, kaasprof Laur Vallikivi ja vanemteadur Aivar Jürgenson (Eesti Rahva Muuseum), oponent lektor Susannah Crockford (Exeteri Ülikool).
Adele Vaks kaitses üldkeeleteaduse alal doktoritöö „The role of cross-linguistic influence and exposure in bilingual children’s language“ („Keelte vastasmõju ning sisendi roll kakskeelsete laste keelekasutuses“).
Doktoritöös uuriti 4–7-aastaste eesti-norra kakskeelsete laste keelekasutust ja seda mõjutavaid tegureid. Ilmnes, et laste sõnavara ja grammatiliste oskuste areng sõltub eelkõige sellest, kui palju ja kui mitmekesist keelt nad kuulevad. Samal ajal kujundab keelte vastasmõju seda, milliseid sõnu ja grammatilisi vorme kasutavad lapsed olukordades, kus ühes keeles on mõtte väljendamine keerulisem.
Juhendajad prof Virve-Anneli Vihman ja kaasprof Jan de Jong (Bergeni Ülikool), oponent prof Yulia Rodina (Norra Arktika Ülikool (UiT)).
Sotsiaalteaduste valdkond
Biao He kaitses politoloogia alal doktoritöö „When e-government meets bureaucracy: incentive structures shaping accessible service delivery in Chinese municipalities“ („E-valitsemise ja bürokraatia kokkupuutepunktid: teenuste ligipääsetavust kujundavad stiimulid Hiina omavalitsustes“).
Doktoritöös uuriti, miks Hiina omavalitsused rakendavad e-valitsemise ligipääsetavuse algatusi erineva edukusega. Analüüs näitab, et tulemusi ei määra üksnes riiklik poliitiline surve, vaid ka kohalikud tegurid: ressursid, juhtkonna toetus, ühiskondlik surve, omavalitsustevaheline õppimine ja ametnike aktiivsus. Ligipääsetavate digiteenuste kujunemine sõltub nende koosmõjust.
Juhendajad kaasprof Mihkel Solvak ja külalisprof Vincent Homburg (TÜ / Rotterdami Erasmuse Ülikool), oponent prof Kim Normann Andersen (Kopenhaageni Ärikool).
Maret Kruus kaitses õigusteaduse alal doktoritöö „Balancing the freedom of scientific research and privacy in health data research: public interest, legal bases, and objection and opt-out rights“ („Teadusuuringute vabaduse ja privaatsuse tasakaalustamine terviseandmetega tehtavates teadusuuringutes: avalik huvi, õiguslikud alused ning vastuväidete esitamise ja loobumise õigused“).
Doktoritöös käsitletakse tingimusi, mille alusel võib terviseandmeid kasutada teadusuuringutes ilma inimese nõusolekuta. Rõhutatakse, et selline andmekasutus peab teenima avalikku huvi ja alluma sõltumatule kontrollile. Samuti leitakse, et inimestele tuleks üldjuhul jätta võimalus keelata oma terviseandmete kasutamine, v.a juhtudel, kui teadusuuringu usaldusväärne tegemine ja ühiskondlik kasu kaaluvad selle õiguse üles.
Juhendaja prof Karin Sein, oponent kaasprof Santa Slokenberga (Uppsala Ülikool).
Tiiu Leibur kaitses haridusteaduse alal doktoritöö „Potential of learning analytics to support teachers’ professional development and application for professional qualifications“ („Õpianalüütika võimekus toetada õpetajate professionaalset arengut ja kutsekvalifikatsiooni taotlemist“).
Õpetaja eneseanalüüs ja kutse taotlemine on keeruline ning aeganõudev protsess. Doktoritöös uuriti, kuidas õpianalüütikal põhinev rakendus Kutsepeegel saab nii seda kui ka õpetajate kutsealast arengut toetada. Tulemused näitasid, et rakendus aitab õpetajatel oma pädevust paremini hinnata, tõendeid koguda ja arenguvajadusi märgata. Samuti muudab see kvalifikatsiooniprotsessi läbipaistvamaks, ühtlasemaks ja tõenduspõhisemaks.
Juhendajad kaasprof Katrin Saks ja prof Irene-Angelica Chounta (Duisburg-Esseni Ülikool), oponent prof Lina Kaminskienė (Vytautas Suure Ülikool).
Doris Kristina Raave kaitses haridusteaduse alal doktoritöö „Socio-ecological enactment process (SEEP) model for understanding digital technology integration“ („Sotsiaal-ökoloogiline rakendusprotsessi mudel (SÖRM)“).
Doktoritöös välja töötatud sotsiaal-ökoloogiline rakendusprotsessi mudel aitab mõista, kuidas digitehnoloogiat õppetöös tegelikult rakendatakse. Digivahendite hariduslik väärtus ei sõltu üksnes tehnoloogiast või selle kasutamise tingimustest, vaid õpetaja pidevast otsustusprotsessist, milles põimuvad õpieesmärgid, õpilaste vajadused ja koolikeskkonna võimalused. Digitehnoloogia kasutamine on ajas arenev tegevus.
Juhendajad prof Margus Pedaste ja kaasprof Katrin Saks, oponent prof Helen Crompton (Old Dominioni Ülikool).
Triinu Rennu kaitses õigusteaduse alal doktoritöö „Maakorraldusõigus kui riigi maapoliitika vahend maaõiguslike suhete korrastamisel ja maakasutuse moderniseerimisel Eesti Vabariigis (1918–1940)“.
Väitekirjas analüüsiti Eesti maakorraldusõiguse kujunemist ja rolli maaomandi ning maakasutuse ümberkujundamisel esimesel iseseisvusperioodil. Uurimus näitab, et maakorraldus kujunes iseseisvaks avalik-õiguslikuks menetluseks, mille abil riik muutis maaüksuste piire ja omandisuhteid, et tõhustada maakasutust, suurendada õiguskindlust ning toetada laiemate sotsiaalsete ja majanduslike eesmärkide saavutamist.
Juhendaja prof Marju Luts-Sootak, oponendid prof Paris Pin Yu Chen (Birminghami Ülikool) ja notar Priidu Pärna.
Oliver William Rowe kaitses politoloogia alal doktoritöö „Self-determination in theory and practice: the reconfiguration of the ’Russian’ Empire, 1914–1924“ („Enesemääramine teoorias ja praktikas: „Vene“ impeeriumi ümberkujundamine 1914–1924”).
Doktoritöös uuriti, kuidas kasutati enesemääramise mõistet aastatel 1914–1924, Vene impeeriumi lagunemise ja ümberkujundamise ajal. Analüüsiti bolševike, Vene liberaalide ja valgete liikumise, liitlasriikide ning rahvuslike liikumiste arusaamu enesemääramisest. Töö näitab, kuidas selle mõiste tähendus ja poliitilised eesmärgid sõja, revolutsiooni ja uute riikide tekkimise käigus muutusid.
Juhendaja prof Eva Piirimäe, oponent kaasprof Lara Douds (Northumbria Ülikool).
Helo Liis Soodla kaitses psühholoogia alal doktoritöö „Integrating psychopathology and personality using person- and variable-centered approaches“ („Psühhopatoloogia ja isiksuse lõimimine isiku- ja muutujakesksete lähenemiste abil“).
Doktoritöös uuriti seoseid isiksuseomaduste ja vaimse tervise raskuste vahel. Analüüs näitas, et erinevate psüühikahäiretega inimestel esinevad iseloomulikud isiksuseprofiilid ning kõige kehvema toimetulekuga on inimesed, kelle puhul esinevad korraga käitumuslikule ala- ja ülekontrollile viitavad jooned. Tulemused rõhutavad vajadust käsitleda psühhopatoloogiat ja isiksuseomadusi ühes raamistikus.
Juhendaja prof Kirsti Akkermann, oponent kaasprof Kristian E. Markov (Minnesota Ülikool).
Meditsiiniteaduste valdkond
Kadri Eerik kaitses arstiteaduse alal doktoritöö „Effects of remote ischaemic preconditioning on functional capacity and vascular and biochemical-metabolic biomarkers in patients with lower extremity artery disease“ („Kaugisheemilise eelkohastamise mõju funktsionaalsele võimekusele, vaskulaarsetele ja biokeemilis-metaboolsetele biomarkeritele alajäseme arterite haigusega patsientidel“).
Alajäseme arterite haiguse korral põhjustab arterite ahenemine või sulgus jala verevarustuse häireid, selle üks levinumaid tunnuseid on vahelduv lonkamine. Doktoritöös katsetati selliste patsientide aitamiseks uudset meetodit, kaugisheemilist eelkohastamist (KIE), mille eesmärk on käivitada organismi loomulikud kaitsemehhanismid ja parandada kudede vastupidavust verevarustuse häiretele. Uuring näitas, et KIE ei parandanud patsientide kõnnivõimet ega elukvaliteeti. Sellel võib olla mitmeid põhjuseid, mis vajavad edasist uurimist.
Juhendajad prof Jaak Kals, prof Jaan Eha, teadur Teele Kasepalu ja teadur Mart Kals, oponent prof Anders Gottsäter (Lundi Ülikool).
Airin Treiman-Kiveste kaitses õendusteaduse alal doktoritöö „Infants’ procedural pain management with non-pharmacological methods in Estonian hospitals: parents’ and nurses’ perspectives“ („Imikute protseduurivalu leevendamine Eesti haiglates mittefarmakoloogiliste meetoditega: vanemate ja õdede vaatekoht“).
Doktoritöös uuriti, kuidas hinnatakse ja leevendatakse Eesti haiglates imikute protseduurivalu ning kuidas kaasatakse sellesse vanemaid. Tulemused näitasid, et tõenduspõhiseid valu leevendamise meetodeid rakendatakse ebaühtlaselt ning õdede ja vanemate arusaamad vanemate rollist erinevad. Süsteemsema valuhindamise, parema kommunikatsiooni ja perekeskset lähenemist toetava keskkonna saavutamisel on võtmetähtsusega õdede ettevalmistus ja täienduskoolitus.
Juhendajad külalisprof Mari Katariina Kangasniemi, prof Tarja Pölkki (Oulu Ülikool) ja prof Ruth Kalda, oponent dots Hannakaisa Maria Niela-Vilen (Turu Ülikool).
Triin Veber kaitses arstiteaduse alal väitekirja „Health effects of environmental noise and related health burden“ („Keskkonnamüra mõju tervisele ja sellest tulenev tervisekadu“).
Doktoritöös uuriti keskkonnamüra mõju tervisele Tallinnas ja Tartus. Tulemuste järgi on peamine müraga seotud terviserisk autoliiklus ja praegu EL-is kasutusel olevad müra tervisemõjude hindamise meetodid võivad selle mõju alahinnata. Öine liiklusmüra suurendab naistel ülekaalu ja rasvumise riski, peamiselt une häirimise kaudu. Müra tajumist mõjutavad ka sotsiaaldemograafilised ja vaimse tervisega seotud tegurid.
Juhendajad prof Hans Orru ja teadur Andrei Pyko (Karolinska Instituut), oponent kaasprof Angel Dzhambov (Plovdivi Meditsiiniülikool).
Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Biancamaria Bonucci kaitses geenitehnoloogia alal doktoritöö „Reading the archaeological record through ancient biomolecules: preservation, disease landscapes, and human-microbe interactions in the past“ (,,Arheoloogilise leiuainese tõlgendamine iidsete biomolekulide kaudu: DNA ja valkude säilimine, haigused ning inimese ja mikroobide vastasmõjud minevikus“).
Vana DNA ja vanade valkude analüüsi abil uuriti, kuidas erinevad materjalid säilitavad bioloogilist teavet ning mida need paljastavad mineviku haiguste ja inimese-mikroobide suhete kohta. Analüüs näitab, et väärtuslikku bioloogilist teavet ei leidu mitte ainult hammastes ja luudes, vaid ka nt luude külge jäänud setetes. Mikroobijäljed võimaldavad tuvastada nakkusi, nt katku, millest kirjalikud või luustikulised tõendid puuduvad.
Juhendajad teadur Christiana Lyn Scheib (Cambridge’i Ülikool), prof Kristiina Tambets ja teadur Antonio de Dios Martinez, oponent kaasprof Camilla Speller (Briti Columbia Ülikool).
Raegan Danielle Chambers kaitses keemia alal doktoritöö „Electrocatalysis of oxygen reduction on Pt nanoparticles deposited on novel support materials“ („Hapniku elektrokatalüütiline redutseerumine uudsetele katalüsaatorikandjatele sadestatud Pt nanoosakestel“).
Doktoritöös uuriti, kuidas süsinikkandja omadused mõjutavad plaatina nanoosakeste võimet kiirendada hapniku redutseerumist kütuseelementides. Tulemused näitavad, et katalüsaatori aktiivsus ja jõudlus sõltuvad nii kandjamaterjalist kui ka plaatina sadestamise viisist. Tina(IV)oksiidiga kaetud süsiniknanotorudele sadestatud plaatina osutus seejuures stabiilsemaks kui kaubanduslik plaatina-süsinikkatalüsaator.
Juhendajad teadur Heiki Erikson ja prof Kaido Tammeveski, oponent prof Rakel Wreland Lindström (Rootsi Kuninglik Tehnikaülikool (KTH)).
Muhammad Usama Jamal kaitses füüsika alal doktoritöö „Energy transfer to luminescence centres in alkali and rare-earth metal molybdates“ („Energia ülekanne kiirgustsentrile leelismetallide ja haruldaste muldmetallide molübdaatides“).
Topeltmolübdaatidel on tänu oma luminestsentsiomaduste varieeruvusele ja muudetavusele suur potentsiaal nt valgustuses, lasertehnikas, kaugtermomeetrias ja kiirgusdetektorites. Doktoritöös uuriti nende omaduste muutmise võimalusi. Selgus, et kiirguse värvust saab häälestada rohelisest kuni lähi-infrapunaseni, vahetades kristallis haruldaste muldmetallide ioone. Struktuurne korratus võib soodustada ka energia ülekannet kiirgustsentrile.
Juhendajad kaasprof Vitali Nagirnõi ja kaasprof Dmitry Spasskiy, oponent prof Gintautas Tamulaitis (Vilniuse Ülikool).
Jaan Kristjan Kaasik kaitses matemaatika alal doktoritöö „Diameter two properties and almost square properties in Lipschitz-free spaces and spaces of Lipschitz functions“ („Diameeter-2 omadused ja peaaegu ruudu omadused Lipschitzi-vabades ruumides ja Lipschitzi funktsiooniruumides“).
Doktoritöös uuriti Banachi ruumide geomeetrilisi omadusi, mis kirjeldavad ühikkera kuju. Tõestati, et Lipschitzi-vaba ruum üle liinkaugusega meetrilise ruumi on lokaalse peaaegu ruudu omadusega, aga teisalt ei saa ühelgi Lipschitzi-vabal ruumil olla peaaegu ruudu omadust. Samuti saadi uusi tulemusi diameeter-2 omaduste kohta Lipschitzi funktsiooniruumides ja täpsustati nende omavahelisi seoseid.
Juhendajad prof Rainis Haller ja teadur Andre Ostrak, oponent kaasprof Marek Cuth (Praha Karli Ülikool).
Vasiliki Karanasou kaitses füüsika alal doktoritöö „Exotic spherically symmetric objects in modified gravity“ („Eksootilised sfääriliselt sümmeetrilised objektid modifitseeritud gravitatsioonis“).
Doktoritöös uuriti modifitseeritud gravitatsiooniteooriaid, mis püüavad selgitada nähtusi, millele Einsteini üldrelatiivsusteooria vastust ei anna. Analüüsiti mustade aukude ja hüpoteetiliste aegruumi tunnelite ehk ussiaukude omadusi ning osakeste ja valguse liikumist nende läheduses. Tulemused aitavad hinnata alternatiivsete gravitatsiooniteooriate paikapidavust ja loovad aluse nende ennustuste võrdlemiseks tulevaste vaatlusandmetega, nt gravitatsioonilainete puhul.
Juhendaja kaasprof Manuel Hohmann, oponent prof José Luis Blázquez-Salcedo (Madridi Complutense Ülikool).
Anni Kasikov kaitses füüsika alal doktoritöö „Evolution and variability of yellow hypergiant stars“ („Kollaste hüperhiidtähtede muutlikkus ja areng“).
Doktoritöös uuriti kollaseid hüperhiidtähti, mis on massiivsete tähtede haruldane ja ebastabiilne arengujärk. Pikaajaliste vaatluste põhjal selgitati kahe Linnutee hüperhiiu arenguseisundit ning nende ümber kujunenud ainekogumeid. Lisaks täpsustati massiivsete kollaste tähtede kaugusi ja heledusi, luues aluse nende populatsiooni statistiliseks uurimiseks.
Juhendajad kaasprof Indrek Kolka ja kaasprof Anna Aret, oponent dots Erkki Kankare (Turu Ülikool).
Karl Kristjan Kaup kaitses informaatika alal doktoritöö „Neural computations underlying psychedelic insight“ („Psühhedeelse taipamisega seotud arvutused ajus“).
Viimaste aastate jooksul on leitud, et psühhedeelsed ained võivad kaasa aidata võimsatele taipamiselamustele, mis tekitavad inimese meeletegevuses pikaajalisi ja põhjalikke muutusi. Töös pakuti uusi meetodeid nende ainete toime uurimiseks ja uusi raamistikke nende protsessidega seotud arvutuskäikude paremaks mõistmiseks. Töötati välja virtuaalreaalsuskeskkond Psyrreal, mis võimaldab jäljendamise abil uurida ainete mõju inimese kogemusele ja vaimsele tervisele.
Juhendaja kaasprof Jaan Aru, oponendid prof Enzo Tagliazucchi (Buenos Airese Ülikool) ja lektor Manoj Doss (Texase Ülikool Austinis).
Harleen Kaur kaitses mikrobioloogia alal doktoritöö „Performance of antimicrobial surfaces under application-relevant conditions“ („Antimikroobsete pindade toimimine kasutusrelevantsetes tingimustes“).
Antimikroobsete ehk mikroobide levikut tõkestavate pindade tõhusust hinnatakse enamasti laboritingimustes, mis ei arvesta piisavalt tegelike kasutusolude ja mitmekesiste bakterikooslustega. Doktoritöös uuriti seda just tegelikku kasutust jäljendavates oludes ning leiti, et pindade bakterivastane toime sõltub oluliselt keskkonna- ja kasutustingimustest. Kõige kindlamalt vähendasid bakterite hulka vasepõhised pinnad.
Juhendajad prof Angela Ivask ja prof Vambola Kisand, oponent prof Tomas Kačergius (Vilniuse Ülikool).
Maris Kruuse kaitses geoinformaatika alal doktoritöö „Factors influencing the occurrence and reporting of wildlife-vehicle collisions and the performance of wildlife crossing structures as primary mitigation measures“ („Metsloomadega juhtuvate liiklusõnnetuste toimumist ja nendest teatamist mõjutavad tegurid ning ulukipääsude kui peamiste leevendusmeetmete toimivus“).
Metsloomadega juhtuvate liiklusõnnetuste mustreid, nende kohta andmete kogumise täpsust ja ulukipääsude tõhusust analüüsides tuli välja, et ametlik statistika ei kajasta õnnetuste tegelikku ulatust ning usaldusväärsete andmete kogumisel on oluline roll kohalikel jahimeestel. Lisaks selgus, et suurulukid võtavad ökoduktid aja jooksul järjest aktiivsemalt kasutusele.
Juhendaja prof Tõnu Oja, oponent vanemteadur Jyrki Pusenius (Soome Loodusvarade Instituut).
Aleksei Kubarski kaitses füüsika alal doktoritöö „Dynamical symmetry breaking and dark matter“ („Dünaamiline sümmeetria rikkumine ja tumeaine“).
Doktoritöös uuriti osakestefüüsika standardmudeli laiendusi, mis võivad aidata selgitada mitut lahendamata probleemi korraga. Töö keskendus mudelitele, kus osakeste massid tekivad kvantprotsesside tulemusel ning mis pakuvad võimalikke seletusi tumeainele, neutriinode massidele ja universumi varajasele kiirele paisumisele. Samuti töötati välja uusi meetodeid nende mudelite matemaatilise struktuuri analüüsimiseks.
Juhendajad vanemteadur Kristjan Kannike (Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut (KBFI), vanemteadur Luca Marzola (KBFI) ja kaasprof Laur Järv, oponent prof Oleg Lebedev (Helsingi Ülikool).
Egon Meigas kaitses keskkonnatehnoloogia alal doktoritöö „Evolution of gas exchange traits and their application in crop breeding“ („Gaasivahetustunnuste evolutsioon ja aretuspotentsiaal taimedes“).
Doktoritöös uuriti taimede õhulõhede ehk lehepinnal asuvate mikroskoopiliste pooride toimimist põua ja õhuniiskuse muutuste korral osjade, odra ja suvinisu näitel. Leiti, et taime veekadu piiravad õhulõhede mehhanismid tekkisid evolutsioonis varakult, tuvastati õhulõhede regulatsioonis olulised valgud ning leiti suure saagi, hea kvaliteedi ja stabiilsusega nisugenotüübid. Kiireks gaasivahetustunnuste mõõtmiseks põllul töötati välja eraldi seade.
Juhendajad kaasprof Ebe Merilo, prof Hannes Kollist ja kaasprof Dmitry Yarmolinsky, oponent teadur Diego Márquez (Birminghami Ülikool).
Maria Naeem kaitses füüsika alal doktoritöö „First order electroweak radiative corrections to the decay of the polarised W boson“ („Esimest järku elektronõrgad kiirgusparandid polariseeritud W-bosoni lagunemisele“).
Doktoritöös uuriti osakestefüüsika standardmudeli täpsusennustusi ja massi mõju elementaarosakeste lagunemisprotsessidele. Analüüsiti vektorbosonite omadusi, Higgsi bosoni lagunemist ja polariseeritud W-bosoni lagunemist rasketeks kvarkideks. Tulemused näitasid, et osakeste mass võib mõjutada lagunemisprotsesse ootamatul viisil, rõhutades vajadust standardmudeli ennustuste edasiseks täpsustamiseks.
Juhendaja kaasprof Stefan Groote, oponent prof Ansgar Denner (Würzburgi Ülikool).
Isaac Okiti kaitses keskkonnatehnoloogia alal doktoritöö „Hot spots, diel variability, and management implications of greenhouse gas emissions in an in-stream treatment wetland“ („Kasvuhoonegaaside voogude kuumkohad, ööpäevane varieeruvus ja voogude vähendamise võimalused vabaveelises tehismärgalas“).
Tartumaal asuvat Vända tehismärgala uurides sooviti selgitada välja, kus ja millal tekib enim kasvuhoonegaase ning milliste märgala majandamisviisidega oleks võimalik heidet vähendada. Tulemuste järgi eraldub eriti palju dilämmastikoksiidi madalatel aladel ja veetaseme tõstmine vähendab selle heidet. Ka taimestik mõjutab gaasivooge. Märgala setete eemaldamine võib vähendada toitainete kuhjumist ja seega metaani teket, eemaldatud setteid saab taaskasutada põllumajanduses.
Juhendaja prof Kuno Kasak, oponent prof Gerald Jurasinski (Greifswaldi Ülikool).
Konstantinos Pallikaris kaitses füüsika alal doktoritöö „Novel exact black holes in Einstein gravity“ („Uued analüütilised musta augu lahendid Einsteini gravitatsiooniteoorias“).
Mustad augud kuuluvad Universumi äärmuslikemate objektide hulka, pannes inimese arusaama gravitatsioonist proovile. Uurimus näitas, kuidas erinevad elektromagnetväljade mudelid ja matemaatilised lahendite genereerimise meetodid võivad viia seni tundmatute aegruumi geomeetriateni. Tulemuste seas on nii regulaarseid musti auke kui ka uusi pöörlevaid aegruume, mis avardavad arusaama mustade aukude võimalikest omadustest.
Juhendajad kaasprof Manuel Hohmann ja teadusdirektor Emmanuel Saridakis (Ateena Riiklik Observatoorium), oponent kaasprof Roman Konoplya (Sileesia Ülikool Opavas).
Kateryna Pantiukh kaitses genoomika alal doktoritöö „From sequences to knowledge: challenges and opportunities of genome-resolved metagenomics“ („Mikrobioomi genoomipõhine analüüs: võimalused ja väljakutsed“).
Inimese soolestikus elab suur hulk baktereid ja teisi mikroorganisme, kes aitavad seedida toitu, toetavad immuunsüsteemi, toodavad olulisi keemilisi ühendeid ja võivad kaitsta meid haigustekitajate eest. Doktoritöös koostati Eesti mikrobioomi kohordi põhjal ulatuslik mikroobigenoomide kogu, mis sisaldab ka mitusada varem kirjeldamata liiki. Tulemused näitavad, et sama mikroobiliigi esindajad võivad oma geenide ja mõju poolest erineda ning osa terviseseoseid ilmneb alles liigisiseseid erinevusi analüüsides.
Juhendaja prof Elin Org, oponent prof Rob Knight (California San Diego Ülikool).
Shrikant Shivaji Pawade kaitses keemia alal doktoritöö „Metrological aspects of sampling and water/moisture determination on the example of lignin“ („Proovivõtu ning vee- ja niiskusesisalduse määramise metroloogilised aspektid ligniini näitel“).
Doktoritöös uuriti, kuidas parandada ligniini kvantitatiivse analüüsi usaldusväärsust. Töö näitas, et proovivõtust tulenev varieeruvus mõjutab oluliselt mõõtetulemuste täpsust ja seda tuleb mõõtemääramatuse hindamisel arvesse võtta. Töötati välja kiire ja mittedestruktiivne meetod ligniini vee- ja niiskusesisalduse määramiseks, mis põhineb infrapunaspektroskoopial ning nõuab vaid vähest proovi ettevalmistust.
Juhendajad prof Ivo Leito, kaasprof Koit Herodes ja teadur Lauri Toom, oponendid prof Stephanie Bell (Ühendkuningriigi metroloogia keskasutus NPL) ja prof Riina Aav (Tallinna Tehnikaülikool).
Kait Kaarel Puss kaitses bioaktiivsete ainete tehnoloogia alal doktoritöö „Ultrasound processing of forest biorefinery lignin and lignin-cellulose mixtures“ („Puidu biorafineerimistoodete väärtuse suurendamine ultraheli abil“).
Doktoritöös uuriti, kuidas ultraheliga väärindada puidu biorafineerimisel saadavaid ligniini ja ligniini-tselluloosi segusid. Ultraheli suurendas teatud tingimustel ligniini lahustuvust ning muutis segude osakeste suurust, veesiduvust ja tselluloosi struktuuri. Tulemused näitavad, et töötlemise tõhusust mõjutavad ligniini kogus ja omadused. See teadmine aitab arendada puidujääkidest uusi suurema väärtusega materjale.
Juhendajad kaasprof Ilona Faustova ja kaasprof Siim Salmar, oponent prof Christos Argirusis (Ateena Riiklik Tehnikaülikool).
Ian-Andreas Rahn kaitses keskkonnatehnoloogia alal doktoritöö „Phytoplankton dynamics in lakes and the Baltic Sea: a combination of satellite and in situ data“ („Fütoplanktoni dünaamika järvedes ja Läänemeres: kombinatsioon in situ ja satelliidiandmetest“).
Doktoritöös uuriti, kuidas satelliidi- ja kohapealseid mõõtmisandmeid ühendades paremini jälgida fütoplanktoni ehk vees hõljuvate mikroskoopiliste organismide õitsenguid Eesti järvedes ja Läänemeres. Peipsi järve vaatlused näitasid õitsengute seost temperatuuri ja veetasemega. Samuti selgus, et mitme näitaja kombineerimine võimaldab kahjulikke vetikaõitsenguid täpsemalt tuvastada ning toetab veekogude paremat keskkonnajuhtimist.
Juhendajad kaasprof Kersti Kangro ja kaasprof Krista Alikas, oponent külalisteadur Monika Soja-Woźniak (Amsterdami Ülikool).
John Paulo Aquino Samin kaitses keemia alal doktoritöö „Unified pH in aqueous-organic solvent mixtures and low-polarity solvents“ („Üldistatud pH vee ja orgaaniliste lahustite segudes ning madala polaarsusega lahustites“).
Doktoritöös arendati üldistatud pH skaalat, mis võimaldab happelisust võrrelda eri lahustites, kus tavapärased pH väärtused pole omavahel võrreldavad. Üldistatud happelisus määrati vee ja orgaaniliste lahustite segudes ning väikese polaarsusega lahustites. Tulemused näitavad, et pH mõõtmise põhimõtteid saab edukalt rakendada ka sellistes keskkondades ning laiendada skaalat uutele lahustitele.
Juhendajad prof Ivo Leito ja teadur Agnes Heering, oponent prof Sébastien Thibaudeau (Poitiers’ Ülikool).
Stefania Sasso kaitses geenitehnoloogia alal doktoritöö „Population dynamics and health in medieval Europe: an archaeogenomic perspective“ („Rahvastiku dünaamika ja tervis keskaegses Euroopas: arheogenoomiline vaatenurk“).
Väitekirja autor käsitles keskaja rahvastikuprotsesse Belgias ja Eestis, kasutades vana DNA analüüsi, et rekonstrueerida populatsioonide kujunemist ja muutumist aja jooksul. Belgia matusepaikade analüüs näitas rahvastiku koosseisu muutumist aja jooksul. Eesti linnades elas nii kohalikke kui ka mujalt Euroopast saabunud inimesi, maapiirkondades oli ülekaalus kohalik elanikkond. Lisaks tuvastati muistsetes inimsäilmetes esimest korda kaks herpesviirust, mis olid Euroopas levinud juba vähemalt rauaajal.
Juhendajad prof Kristiina Tambets ja prof Toomas Kivisild (Leuveni Katoliku Ülikool ja Tartu Ülikool), oponent Wolfgang Haak (Max Plancki Evolutsiooniantropoloogia Instituut).
Basant Sharma kaitses arvutitehnika alal doktoritöö „Sample-efficient risk-aware trajectory optimization leveraging maximum mean discrepancy“ („Valimiefektiivne riskiteadlik trajektoorioptimeerimine maksimaalse keskmise lahknevuse abil“).
Doktoritöös arendati meetodeid, mis aitavad autonoomsetel robotitel ja sõidukitel ebakindlates olukordades ohutumalt liikumist kavandada. Väljatöötatud meetod võimaldab hinnata kokkupõrkeriski väiksema andmehulgaga ja erinevate ebakindlusallikate korral. Seda katsetati autonoomsel sõidul, ettearvamatutes liikumistingimustes ja kaamerapõhisel navigeerimisel. Tulemused näitasid, et meetod vähendab kokkupõrkeriski ja parandab robotite ohutust ka väheste lähteandmete korral.
Juhendaja prof Arun Kumar Singh, oponent kaasprof Johannes Betz (Müncheni Tehnikaülikool.
Luxi Zheng kaitses füüsika alal doktoritöö „Cartan Khronon – real space-time structure“ („Cartani kroonon – reaalne aegruumi struktuur“).
Doktoritöös uuriti Cartani kroononi gravitatsiooniteooriat, mille järgi võib aja suuna määrata nn kellaväli. Arendati teooria matemaatilist kirjeldust ning rakendati seda universumi arengu ja mustade aukude uurimisel. Tulemused näitavad muu hulgas, et gravitatsiooni mõju võib teatud tingimustel sarnaneda tumeaine omaga. Teooria pakub uusi võimalusi varajase universumi ja mustade aukude siseehituse mõistmiseks.
Juhendaja külalisprof Tomi Sebastian Koivisto (Tartu Ülikool ning Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut), oponent teadur William E. V. Barker (Tšehhi Teaduste Akadeemia Füüsikainstituut).
