Liigu edasi põhisisu juurde
Uudis
President Stubb nentis oma kõnes, et keerulisi kompromisse on vaja selleks, et jõudude kaalukeel ei nihkuks läänemeelsetest riikidest liiga kaugele. FOTO: Andres Tennus

Soome president pidas ülikoolis loengu uuest maailmakorrast

Universitas Tartuensis Tartu Ülikooli ajakiri ajakiri@ut.ee

Mai lõpus külastas riigivisiidi käigus Tartu Ülikooli Soome president Alexander Stubb, kes pidas ülikooli aulas ingliskeelse kõne „Maailmakord pärast 2022. aastat“.

Kõnes rõhutas president Stubb, et pärast 24. veebruari 2022 seisame uue ajastu lävel. Tema sõnul on ajaloos pöördeline hetk, mis kannab sarnast tähendust nagu aastad 1918, 1945 ja 1989 – ka siis toimusid maailmapoliitikas suured muutused. 1918 tekkis Nõukogude Liit, pärast teist maailmasõda jäi maailmakord kahe suurriigi, USA ja Nõukogude Liidu mõjuvälja. Aastal 1989 hakati rääkima ajaloo lõpust ja maailm muutus multipolaarseks.

Soome presidendi esimesest Eesti riigivisiidist jäi mälestus ka ülikooli auraamatusse. FOTO: Andres Tennus

Stubbi hinnangul on meil võimalus teha kõik valesti, nagu 1918. aastal, muuta maailma paremaks nagu 1945. aastal või olla laisad nagu 1989. aastal, kui arvasime, et külma sõjaga kaasnenud vastasseisu lõpuga on saabunud rahu ning et vabadus ja demokraatia on enesestmõistetavad.

„Muutuv olukord saab selgemaks lähima kümne aasta jooksul ning küsimus on, kas väikeriikidel nagu Eesti ja Soome on selles protsessis mingi mõju,“ ütles president. Ta märkis, et Lennart Meri on meile juba näidanud, et ka väikeriigid suudavad oma hääle kuuldavaks teha.

President Stubb tõi esile uue maailmapoliitika kaks märksõna: väärtuspõhisus ja realistlikkus.

„Põhiväärtustena peame oluliseks inimõigusi, vabadusi, õigusriigi põhimõtteid, vähemuste kaitset, kollektiivseid hüvesid ja toimivaid rahvusvahelisi institutsioone. Realistlik maailmataju laseb aga mõista, et kõik riigid ei soovi olla meie moodi demokraatlikud ega tunnustada liberaalseid väärtusi, turumajandust või vabadusi. See tähendab, et suurte üleilmsete kriiside korral koostöö saavutamiseks tuleb teha kompromisse ja järeleandmisi vahel ka väärtuste arvelt.

Kompromisse on vaja nii sõdade lõpetamiseks, kliimamuutustega toimetulemiseks kui ka majanduse toimimiseks. Oluline on tagada, et rahvusvaheliste suhete dünaamikas ei saaks konkurentsist konflikt, vaid säiliks koostöö. See kõik on võimalik üksned väärika ja lugupidava suhtlemise kaudu, “ toonitas Stubb.

Enne kõnet ja sellele järgnenud arutelu üliõpilastega kohtusid Soome riigipea ja teda saatnud Eesti president Alar Karis Delta keskuses rektor Toomas Asseriga ning tutvusid seal rahvusvahelise koostööprojektiga SmartEnCity.

Tartus viibisid kõrged külalised 28. ja 29. mail. President Cai-Göran Alexander Stubb ja tema abikaasa Suzanne Innes-Stubb olid Eestis president Karise kutsel. Soome juhi esimese Eesti riigivisiidi keskmes olid Eesti ja Soome suhted, julgeoleku- ja kaitsekoostöö tugevdamine, Venemaa agressioonisõda Ukrainas ning Ukraina toetamine.

Lisa kommentaar

Uudis TÜ Maks ja Moorits on Eesti meistrid

Tartu Ülikool Maks & Moorits tuli Eesti meistriks

29. mail Tartus peetud korvpalli Eesti meistriliiga finaalseeria viiendal kohtumisel õnnestus korvpallimeeskonnal Tartu Ülikool Maks & Moorits võita BC Kalev/Cramo võistkonda tulemusega 85 : 65. Sellega sai Tartu finaalseeria kolmanda võidu ja pärast 11 aastat taas ka Eesti meistri tiitli. ...
Universitas Tartuensis
Uudis Pildil joonis TÜ geoinformaatika professori Evelyn Uuemaa inauguratsiooniloengult

Ruumiandmete eksperdid kogunevad esmakordselt Tartus

16.–19. juunini toimub Tartus Euroopa Geoinformaatika Laborite Ühenduse (AGILE) konverents „Nutikad andmed: ruumiandmete rakendatavaks muutmine“. Tartu Ülikooli geoinformaatika professori Evelyn Uuemaa sõnul kogutakse praegu ruumiandmeid mobiilseadmete, satelliitide ja mitmesuguste sensorite abil rohkem kui kunagi varem. „Selleks, et põhjalikult rääkida kliimamuutusest, ...
Universitas Tartuensis
Uudis Pildil mereinstituudi uue hoone avamine

Mereinstituudi välibaasis avati uued töö- ja eluruumid

Tartu Ülikooli Eesti mereinsti­tuudi teadlased ja üliõpilased saavad nüüd Saaremaal Kõiguste väli­baasis töötada ja majutuda senisest palju paremates oludes. Seiretöödeks ja teadus­projektideks on Kõigustes juba alates 2013. aastast suur laboratoorium, kus on head tingimused õppetööks ja merelt kogutud proovide analüüsimiseks. ...
Universitas Tartuensis
Uudis

Juulis alustab tööd Tartu Ülikooli senati uus koosseis

19. mail toimunud e-hääletusel valiti ülikooli senatisse järgmiseks kolmeks aastaks uued akadeemiliste töötajate esindajad. Igast valdkonnast valiti senatisse neli enim hääli saanud kandidaati, lisaks selgitati pingerea järgi välja asendusliikmed. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonda esindavad arheokeemia professor Ester Oras, anglistika professor ...
Universitas Tartuensis
Uudis Pildil Viivi Luik ja Rainer Sarnet

Rainer Sarnet hakkab vabade kunstide professorina mõtestama loomingulist protsessi

Järgmisel õppeaastal astub Tartu Ülikooli vabade kunstide professori ametisse üks Eesti omanäolisemaid audiovisuaalteoste autoreid, filmirežissöör, lavastaja ja stsenarist Rainer Sarnet. Septembri keskel alustab Sarnet kõigile huvilistele mõeldud loengukursusega „Club Silencio. Maagiline teater“, kus ta keskendub idee sünnile ja selle kujunemisele ...
Universitas Tartuensis
Uudis Suveülikooli kiviktaimla kursuse osalised 2024. aastal

Õpihuvilised on oodatud suveülikooli

Juuli keskpaigast augusti lõpuni pakutakse Tartu Ülikooli suveülikoolis mitmekesist valikut kursusi kõigile, kel on soovi end töö- või huvialaselt täiendada. Programmis on ligi 20 täienduskoolituskursust, mille seas on nii varasemate aastate lemmikuid kui ka täiesti uusi. Esimest korda on kavas ...
Universitas Tartuensis
Uudis Pildil raamatu toimetajad ja Eesti suursaadik Singapuris

Uus raamat Aasia suurriikide rollist kliimapoliitika kujundamisel

Juunis ilmub Routledge’i kirjastuses Tartu Ülikooli ja Singapuri Riikliku Ülikooli teadlaste koostöös valminud raamat „India, China and Climate Change Governance“. Teoses analüüsitakse, kuidas India ja Hiina kujundavad rahvusvahelist kliimapoliitikat, milline on nende juhtroll, vastutus ja strateegiline positsioon maailma lõunapoolsete (nn ...
Universitas Tartuensis
Uudis Pildil virn raamatuid ja koer

Pöidlaküüdiga teisele poole maakera

Aprillis ilmus „Väike pöidlaküüdi käsiraamat“ – lugu sellest, kuidas üks Tartu noormees reisis poole aastaga läbi 17 riigi, ööbides põõsa all või kõige odavamas hostelis, leidis hulgaliselt uusi sõpru ja jõudis lõpuks Eestist Vietnamisse. Tartu Ülikooli geoloogia osakonna teadur Peeter ...
Universitas Tartuensis
Uudis Fotol kinopublik tudengifilme vaatamas

Kevadpäevade kavasse naasevad tudengifilmid

20. aprillist 2. maini toimuva Tartu Tudengi­päevade kevad­festivali kavasse on naasnud tudengi­filmide võistlus ja debüüdi teeb vaate­mänguline laevade pommitamine. Tudengipäevad algavad 20. aprillil juba 25. pannkoogihommikuga, kus pakutakse tasuta hommikusööki ja -jooki. Juubelile kohaselt vaada­takse tagasi sellele, kuidas sai väikesest ...
Universitas Tartuensis
Accept Cookies