OKTOOBRIS TÜ PEAHOONE AULAS: 11. oktoobril kell 16.15 TÜ germanistika professori Marko Pajevići inauguratsiooniloeng, 12. oktoobril kell 19 XXIII festivali «Orient et Occident» kontsert «Andide muusika õhtu», kus kõlab traditsiooniline indiaani ja kreooli muusika, 13. oktoobril kell 19 kontsert «Pärsia ja Armeenia muusika õhtu», 14. oktoobril kell 19 kontsert «Traditsioonid ja tänapäev», 19. ja 20. oktoobril kell 9 konverents «Erinevus on väärtus: 50 aastat eripedagoogide ja logopeedide õpet Tartu Ülikoolis», 26. oktoobril kell 12 hambaarstiteaduse instituudi 80. aastapäev, 31. oktoobril kell 16.15 TÜ ortopeedia professori Aare Märtsoni inauguratsiooniloeng.

PENSIONÄRIDE ÜHINGUS VITAE: 9. oktoobril kell 11 elulooring, 10. oktoobril kell 14 kohtumine linnapea Urmas Klaasiga TÜ senati saalis, 16. oktoobril kell 13 lauluklubi, 17. oktoobril spordipäev, 18. oktoobril kell 11 kirjandusklubi, 22. oktoobril kell 15 põltsamaalaste klubi, 25. oktoobril kell 15 keemikute klubi, 1. novembril kell 13 arstide klubi.

ÕPETATUD EESTI SELTSIS: 10. oktoobril esineb Monika Reppo ettekandega «Kümme liitrit klaasi­kilde Haapsalu piiskopilinnuse käimlast ehk De la Gardiede roll eesti klaasitööstuse arengus». ÕES-i koosolek toimub kell 16.15 Jakobi 2–213.

Nutivõistlus «Püüa vanaema lugu purki!» ootab vanaemade-vanaisade lugusid. Selleks, et nende teadmised ja kogemused unustusse ei vajuks, kutsuvad Eesti Kirjandusmuuseumi rahvaluulearhiiv ja «Euroopa kultuuripärandi aasta 2018» noori ja vanainimesi tegema põlvkondadevahelist koostööd, et salvestada igalt Eesti eakalt üks tema jaoks oluline lugu või laul. Noorte ülesanne on leida salvestusseade (näiteks telefon) ja koostöövalmis vanainimene ning teha veebilehe kratt.folklore.ee/vanaema/ juhiste järgi heli- või videolugu. Vanaemade roll on lihtne ja igapäevane – jagada oma elukogemust noortega. Võib paluda rääkida mõne olulise loo eluteelt, laulda mõne laulu, rääkida nii endaga juhtunud või kelleltki kuuldud seiga, mis on olnud tõeliselt oluline või meeldejääv. Kõik lood saab mugavalt üles laadida aadressil http://kratt.folklore.ee/vanaema/. Oodatud on nii eesti- kui ka venekeelsed lood. Parimatele kogujatele auhinnad.

6. oktoobril kell 11.00–15.30 toimuval TÜ loodusmuuseumi huvipäeval «Hele ja tume» uuritakse hämarikus ja öösel tegutsevaid loomi ning nende kohastumust öiseks eluks. Toimub otsimismäng ja meisterdamise õpituba, kus meisterdatakse sügisestest looduslikest materjalidest loomi. Geoloogia õpitoas õpitakse lähemalt tundma tumedaid ja heledaid mineraale. Kell 11.30 ja 13.30 saavad huvilised tutvuda muuseumi eksootiliste lemmikloomadega: tarantli, roheleeguani, kuningpüütoni ja teistega. Õpituba kestab üks tund. Osalemine muuseumi­piletiga.

TÜ teaduskool korraldab 6. oktoobril lahtise keemiaülesannete lahendamise võistluse. Võistlusel on oodatud osalema kõik keemiahuvilised koolinoored. Osavõtjate arv ei ole piiratud. Osaleda saab järgmistes linnades: Tartus (TÜ Chemicum, Ravila 14a, koguneda fuajees kell 11), Tallinnas (Tallinna Tehnikaülikooli korpus VI (Ehitajate tee 5), aud. U06A-201, kell 11), Narvas (Narva Pähklimäe Gümnaasium, Pähklimäe 3b, kell 10), Kohtla-Järvel (Kohtla-Järve Järve Vene Gümnaasium, Järveküla tee 39, kell 10), Kuressaares (Saaremaa Ühisgümnaasium, Hariduse 13, kell 10), Pärnus (Pärnu Koidula Gümnaasium, Metsa 21, kell 10). Võistlus toimub kahes vanuserühmas: nooremas rühmas võistlevad 9. ja 10. klassi õpilased, vanemas rühmas 11. ja 12. klassi õpilased. Osalema on oodatud ka nooremad huvilised. Nelja tunni jooksul tuleb lahendada kaheksa ülesannet, mis oma raskusastmelt erinevad ja võivad olla nii keemiaolümpiaadi piirkonna- kui ka lõppvooru tasemega. Lahtise võistluse tulemusi arvestatakse keemiaolümpiaadi lõppvooru ja talvisele õppesessioonile kutsumisel. Ka sel aastal on võimalik väljaspool arvestust lahendada lahtise võistluse ülesandeid veebis. Veebis avatakse ülesanded lahendamiseks kell 11 ja lahendamisaega on 12 tundi.

11.–14. oktoobrini toob VII rahvusvaheline teatrifestival «A-Festival» Tartusse omanäolisi lavastusi Belgiast, Bulgaariast, Gruusiast, Lätist, Taanist ja Valgevenest. Tänavune festival tõotab tulla kaasahaarav ja närvekõditav: avastatakse hukule määratud või juba surnud linnu, mõtestatakse klassikute Tšehhovi ja Shakespeare’i loomingut, otsitakse vastuseid küsimustele «Mis siis, kui?», viiakse publik düstoopilisele rännakule jne. «A-Festivalil» pakuvad nelja mitmepalgelise päeva jooksul erilisi teatrielamusi rahvusvaheliselt tunnustatud kutselised, sõltumatud ja üliõpilasteatrid.

19. ja 20. oktoobril toimub TÜ Narva kolledžis III rahvusvaheline teaduskonverents «Uralo-indogermanica», kuhu oodatakse keele-, kirjandus-, rahvaluule- ja muusikateadlasi, ajaloolasi, etnograafe, etnolooge ning arheolooge. Konverentsi eesmärk on Uurali, sh soome-ugri, ning indoeuroopa (germaani, slaavi, balti, armeenia, indoiraani jt) keelte ja kultuuride võrdlev või kõrvutav uurimine.

Loodusmuuseumis saab 31. oktoobrini külastada näitust «Kaduvate liikide kannul», mis võtab tähelepanu alla liikide massilise väljasuremise. Maamunalt kaob keskmiselt kaks selgroogsete liiki aastas ning kolm ruutkilomeetrit mulda päevas. Hinnangute kohaselt on kõikide loomade hulk Maal  viimase neljakümneaasta jooksul vähenenud ligi 50%.Kui eelnevad faktid panevad eelkõige muretsema looduskaitsjaid ja -teadlasi, siis märksa kõnekam on aduda, et peagi ei pruugi vabast loodusest leida enam tiigreid, jääkarusid, kaelkirjakuid ja elevante ning isegi Eesti metsaaluseid kattev mustikavaip ei pruugi varsti olla iseenesestmõistetav. Aastaks 2050 võib välja surra isegi kuni kolmandik praegu elavatest liikidest. Näitus «Kaduvate liikide kannul» koosneb mitmest osast. Muuseumi püsiekspositsioonis ringi jalutades saab nutiseadmest uurida 40 maailma loomaliigi haruldaseks muutumise lugusid ning seda, mida on tehtud nende säilitamiseks. Ajutiste näituste ruumis on üles seatud näitus «Eesti metsa kaduvad liigid», kus saab tutvuda Eesti metsa arenguetappidega noorest metsast põlismetsani ning uurida, mil moel mõjutab metsa majandamine meie metsade looduslikku mitmekesisust. Külastaja kohtub näitusel ka selliste Eesti metsa hääbuvate liikidega nagu näiteks lendorav, must-toonekurg, euroopa naarits jt. Mängida saab hariduslikku arvutimängu Eesti metsa elujõust ning loodud on liigilise mitmekesisuse kahanemise põhjuseid tutvustav õppeprogramm koolidele.

Kuni 31. jaanuarini toimub õigus­teemaline Vikipeedia artikli­konkurss «Eesti notariaat 25», mille eesmärk on esile tõsta eestikeelseid notarite tegevusega seotud artikleid. Konkursil võivad osaleda TÜ õigus­teaduskonna üliõpilased ja õppejõud ning Notarite Koja liikmed.