Detsembri keskel vastu võetud riigieelarve külmutab kõrghariduse rahastamise kolmandaks järjestikuseks aastaks. Samal ajal on kasvanud nii riigi eelarve kui ka SKT. Riigieelarve tulude kasv ajavahemikus 2016–2018 on 23%.

Kõrgharidusse investeeritud vahendite tegelikku väärtust kahandab inflatsioon, mis on 2017. aasta lõpus viimase viie aasta rekordtasemel: tarbijahinnaindeks kasvas novembris aastataguse ajaga võrreldes 4,4%.

Mitmeaastane seisak ja rahastamisväljavaadete puudumine survestab kõrgkoolide konkurentsivõimet. Viimased otsused rahastamist suurendada pärinevad 2012. aastast koos kõigile eestikeelsetel ainekavadel õppivatele üliõpilastele tasuta õppimisvõimaluse loomisega.

Tegelikus vääringus kahanevad vahendid ning pikaajalise rahastamisperspektiivi puudumine ahendavad võimalusi ülikoolidele pandud ootuseid täita ja Eesti üliõpilastele rahvusvaheliselt konkurentsivõimelist haridust pakkuda.

Lektorite keskmine töötasu on üldhariduskoolide õpetajatega sisuliselt samal tasemel (1396 eurot), kuid lektorid on suures osas doktorikraadi või sellele vastava erialase ettevalmistusega.

Viimastel aastatel on ülikoolide akadeemiliste töötajate töötasu kasv saanud võimalikuks peamiselt töötajate arvu vähendamise ja teadustegevuse mahu kasvatamise arvelt. Kahe aasta jooksul on ülikoolid vähendanud akadeemiliste töötajate arvu 339 võrra. Hariduse ja teaduse administreerimisega tegelevate asutuste töötajate arv hariduse valdkonnas on riigirahaveebi andmetel samal ajal kasvanud 138 võrra.

Eesti kõrgharidus on rahastamise põhjal liigitatud rahvusvahelises võrdluses surve all olevaks kahanevaks kõrgharidussüsteemiks, viimaste aastate andmete lisandudes halveneb olukord veelgi. Euroopa ülikoolide assotsiatsioon (EUA) kogub ja jagab teavet kõrghariduse rahastamisest Euroopa riikides. Rahastamissuundumusi käsitlevas ülevaates liigitatakse Eesti surve all olevaks kahanevaks kõrgharidussüsteemiks. Selle põhjuseks on nii ebatõelise kui tegeliku, st inflatsiooniga täpsustatud rahastamise langus võrreldes majanduskriisieelse ajaga.

Ülikoole ühendav rektorite nõukogu on pöördunud haridus- ja teadusministri poole ettepanekuga alustada läbirääkimisi kõrghariduse rahastamise üle. Läbirääkimiste eesmärk on leida kõrghariduse rahastamise lahendus järgmise riigieelarve strateegia koostamise käigus, pidades ühtlasi silmas järgmise finantsperioodi kahanevaid eurotoetusi, mis mõjutavad oluliselt just kõrgharidust ja teadust.