Mina olen Teve ja alustan juba sellest õppeaastast ajakirjandusõpinguid oma kõige lemmikumas linnas peale Tõrva – Tartus. Ma ei tea, miks, aga ma olen alati tundnud suurt poolehoidu selle linna vastu. Siin on lihtsalt mõnus olla.  

Aga jah, ma ei hakka ju Tartus lihtsalt olema, vaid ikkagi ülikoolis käima. Tundub tegelikult ääretult hirmus.

Esiteks kolin ma minema oma armsast kodulinnast, pean esimest korda elus üksi (koos parima sõbrannaga) elama ja minu jaoks ikkagi suures linnas hakkama saama, sest olen ju maakas.

Ilmselt esimesed arusaamad, mis tekivad, on need, et vetsupaber, Fairy ja kohv ei teki iseenesest kappidesse – mis on väga veider ja võiks teisiti olla.

Esimene, mis tuleb pähe sõna «ülikool» puhul, on suured loengusaalid ning Tartu ülikooli peahoone sambad. Tegelikult ma ju ei tea, mis mind ees ootab. Võin oletada ja oodata, mida vaid soovin, kuid iga üliõpilase kogemused on erinevad.

Olen käinud mitmel tudengil tudengivarjuks, samuti külastanud lahtiste uste päevi ja erinevaid teabetunde, kuid arvan, et see maalib vaid pealiskaudse pildi ülikoolielust. Ilmselt suur osa sellest, et kõik ongi tore ja huvitav, on ka tõsi, kuid ühes mainekaimas ülikoolis õppimine saab ju olema ka tõenäoliselt üpris keeruline.

Hoolimata sellest usun, et ei peagi lihtne olema. See oleks ju tohutult igav. Natuke peaks ikka vaeva nägema, et see imekaunis diplom lõpuks kätte saada.

Kuna olen olnud läbi oma elu üsna aktiivne kogukonna tegemistes kaasalööja, siis usun, et nii saab see olema ka Tartus. Juba praegu on palju mõtteid, mida teha tahaksin, sest võimalusi on meeletult ja huvisid samuti. Sooviksin tegeleda näitlemise, tantsimise, laulmise ja ürituste korraldamisega ning veel paljude muude asjadega, kuid kahjuks on jätkuvalt päevas vaid 24 tundi ning õppimine peab ju esikohal olema. Aga ma usun, et kui piisavalt pingutada, siis jõuab tegelikult palju teha.

Seega minu ootused Tartule on ühtlasi nii suured kui ka väikesed. Suured, kuna ootan head haridust, põnevust, lõbu, imelisi inimesi ja ilusaid hetki. Väikesed, sest usun, et pea iga üliõpilane ootab just sedasama, ja olen kindel, et seda on Tartu vägagi võimeline pakkuma.

Seega, Sinu puhul, kes sa seda minu mõtisklust esimese aasta kohta ülikoolis praegu loed, loodan, et tunned selles veidi ka ennast ära, ja ma loodan, et kohtume varsti. Tartus.