28. oktoobril täitub usuteaduskonna kirikuloo teaduril Marju Lepajõel juubel.

Klassikalise filoloogi, kreeka ja ladina mõtlejate ja kirikuisade tekstide ühe parima tundja jaoks Eestis on mingi 50 aastat muidugi vaid põgus viiv, võrreldes veerandsaja sajandi pikkuse paksu kultuurikihiga, millele toetub Euroopa tsivilisatsioon. Ometi võib ka poole sajandi pikkuse lühikese ajaga teha ära – kõrvalseisjaile täiesti märkamatult, muide! – sisult ja stiililt nauditav uurimistöö, mida kroonib hiljuti mainekas «Eesti Mõtteloo» sarjas ilmunud artiklite ja esseede kogumik «Roomlaste taltsutamine».

Ise nimetab Marju oma igapäevast tegevust väga lihtsalt: antiik- ja keskaja filosoofia allikteoste tõlkimine vanakreeka ja ladina keelest ning kommenteerimine. Kõlab lepajõelikult täpselt. Ent missugune töö! «Keele õppimine on loomulikult tuupimine,» ütleb Marju, «aga keeleõppimine on ju ka nauding!» Iseenesestmõistetav tõdemus ühe humanitaari jaoks selle sõna parimas mõttes. Loomulikult on kõige selle taga pikk mitmekülgne haridustee: eesti filoloogia Tartus, klassikalise filoloogia aspirantuur Leningradis,  külalisuurijastaatused ja stipendiumid Fribourg'is (Šveits), Göttingenis, Freiburgis, korduvalt Londoni Wartburgi instituudis. 

Marju Lepajõe tõlketegevus on leidnud väärikat tunnustamist. Näiteks EestiVabariigi presidendi preemia, Rektor-von-Ewers-Preis ja TÜ Raefondi preemia (kõik 1999. aastast!), Eesti kultuurkapitali aastapreemia parima kirjandusteadusliku artikli eest ja ajakirja Keel ja Kirjandus aastapreemia parima artikli eest (mõlemad 2009) kõnelevad ise enda eest.

Marju on üliõpilaste seas väga hinnatud vanade keelte kannatliku õpetaja ja paljude teadusmagistritööde nõudliku juhendajana. Koostöö tööka üliõpilase põneva teema juhendamisel peab olema rõõm mõlemale, arvab ta. Nii see tema tudengite arvates ka on, sest on juhtunud korduvalt, et väitekiri lihtsalt ei saa valmis, kuna põhjalik ainesse süüvimine avab aina põnevamaid saladusi, mis lausa kisendavad lahendamise järele. Aga kaitsmistel on retsensentidel olnud ka tõesti raske midagi heita, sest juhendaja Marju Lepajõe nimi on parim garantii.

Ja otse loomulikult on Marju huumorimeel ja abivalmidus teinud temast südamliku ja armastatud kolleegi.

Hea Marju, soovime aastaid Sulle vähemalt teist samapalju ja olgu need täis naudingut antiikaja ülevusest ja väärikusest!

kolleegide nimel
Tarmo Kulmar