Liigu edasi põhisisu juurde

Ülikooli lemmiksõnad. Mida kõike me ka ei jaga!

Helika Mäekivi TÜ keelenõunik

Vahel juhtub, et mõni sõna jääb pähe kinni, ei lähe enam ära ega lase ka teisi ligi. Igasse lausesse tundub sobivat üksnes ja ainult see väljend, teised ei meenu ning tunduvad ebasobivad. Oma mõju on sealjuures inglise keelel, mis annab tooni nii kõrgharidusvaldkonnas kui ka argielus.

Ja mis seal salata – esimesena pähe tuleva lahenduse kasutamine on lihtne ja kiire. Nii võivadki sõnakammitsad muutuda nakkavaks ja lõpuks saab ühest sõnast kõigi lemmik.

Seminaril rõhutati, kui oluline on jagada kahe ülikooli vahel teadmisi. Esinejad jagasid oma kogemusi, kuidas toetada vastastikust ettevõtluskoostööd nii, et sellest võidaksid kõikide erialade üliõpilased. Kohale oli tulnud ka üliõpilasesindus, kes jagas oma vaadet ühise ettevõtlusprogrammi eesmärkide kohta. Ettevõtjad jagasid seminaril osalejatega oma mõtteid tulevikuprojektide teemal. Seminar lõppes vestlusringiga, milles jagati arvamust Eesti iduettevõtluse käekäigu kohta.

Jagamine on meeldiv tegevus, aga kui seda saab ühte teksti palju, hakkab lugejal veidi igav. Vaheldusrikkust suurendab, kui võtta hetk ja natuke oma peas sobrada – peagi meenuvad sõnad, mida sai kasutatud enne jagamise aega.

Teadmiste jagamise asemel saaks neid näiteks vahetada.

Kogemusigi võib vahetada, sageli ka tutvustada.

Vaate jagamise asemel võib ka eesmärkidest rääkida või kõneleda.

Mõtteid ja arvamusi on võimalik jagamise kõrval ka vahetada ja väljendada ning mõnikord on tore lihtsalt arutleda.

Soovitusi jagatakse, aga ka esitatakse.

Peale nõuannete ja info jagamise võib nõu ja infot ka anda.

Tunnustust kiputakse samuti jagama. Võib juhtuda, et sedagi saab palju – siis võib ka lihtsalt tunnustada.

Jagamisest ei tasu kindlasti loobuda, eriti kui jagatakse rõõmu, raha, šokolaadi, esikohta või kodu. Kui aga tundub, et sai juba küllaga jagatud, tasub leida mõni muu tegusõna, mis sama mõtte edasi annab.

Lisa kommentaar

Keelenurk Pildil arvutiklaviatuur

Kümme kriipsunippi

Kirjalikes tekstides kasutatakse põhiliselt kahe pikkusega kriipsu: lühikest, mida nimetatakse sidekriipsuks, ja pikka, mille alla kuuluvad mõttekriips ja miinus. Kui sidekriips ühendab väiksemaid keele­üksusi (tähti ja sõnu), siis pikk kriips viib kokku suuremad osised (osalaused ja vahemikud). Üks sobib ühte, ...
Helika Mäekivi
Keelenurk Pildil Tartu kesklinnas paiknevad ülikooli hooned

Kus on Tartu Ülikooli kampus?

Aeg-ajalt võib ülikoolist räägitavates juttudes kohata sõna kampus. Mis see on ja kas Tartu Ülikooli puhul saab seda sõna üldse pruukida? Kampus, omakeeli ülikoolilinnak, on piirkond, kus asuvad kompaktselt koos ülikooli õppe-, teadus-, elu-, toitlustus- ja vaba aja veetmise hooned. ...
Helika Mäekivi
Keelenurk doktor stetoskoobiga

Keda nimetame doktoriks?

Panganduskeskkonna muutustest räägib seminaril dr Laine Meri. Füüsika erialal kaitstud doktoritöö juhendajad on dr Laura Aas ja dr Rein Põld ning oponent dr Pekka Kapanen. Dr Sandra Mets on meie instituudi vanemteadur. Eesti keeles on sõnal doktor kaks tähendust:1) kõrgeim ...
Helika Mäekivi
Keelenurk Fotol näpuga näitav Kolumbuse kuju

Kas indikeerida indikatiivset indikatsiooni?

Ladina keel on meile andnud sõnad indikeerima ja indikatsioon (indicare ja indicatio). Nende tähendus (ja tegusõnal vormgi) on aja jooksul muutunud ning kasutuskohad avardunud – vahetevahel nii palju, et peene võõrsõna täpsest mõttest pole kerge aru saada. Tegusõna indikeerima asemel ütlesime ...
Helika Mäekivi
Keelenurk Mees ja koer lähevad serdile

Nippe käänamiseks ja pööramiseks

Kontserdite videosid saab vaadata UTTV-st. Toetust võib taodelda ka selleks, et töödata välismaal. Kas leidsite neist lausetest kaks käänamis- ja kaks pööramisviga? Need neli sõna – kontsert, video,taotlema ja töötama – vaevlevad viimasel ajal tõsise väärkirjutustõve käes. Õnneks leidub selle ravimiseks ja ennetamiseks mitu head nippi. ...
Helika Mäekivi
Keelenurk

Kes on akadeemik?

Eelmises keelenurgas oli juttu sõna akadeemia tähenduse laienemisest inglise keele mõjul. Kui akadeemia on kasutusel ka mitme teadusasutuse nimes või ajakirja pealkirjas, siis sõna akadeemik kasutusring on kitsam: eesti kirjakeeles on see kasutusel üksnes Eesti Teaduste Akadeemia liikme tähenduses. Kõrgkoolides töötavaid inimesi ei ole olnud tavaks ...
Helika Mäekivi
Keelenurk

Mis on akadeemia?

Eesti keeles on sõna akadeemia kasutusel teadusasutuse või erialase kõrgkooli tähenduses. Teadusasutus on näiteks Eesti Teaduste Akadeemia, erialased kõrgkoolid on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Eesti Kunstiakadeemia, Sisekaitseakadeemia, Kaitseväe Akadeemia, Eesti Lennuakadeemia jt. Lisaks on sõna akadeemia kasutusel ka mujal: Tartu Ülikooli koosseisu kuulub Viljandi ...
Helika Mäekivi
Keelenurk

Pealkiri: kas kooloniga?

Pealkiri on huvitav siis, kui selles on põnevad sõnad, paeluv mõte, ootamatu idee või uudne lähenemine – ja eelkõige siis, kui see kutsub lugema. Ent tähtsal kohal on ka pealkirja loogiline ja selge vormistus. Nii nagu mõni sõna, muutub aeg-ajalt ...
Helika Mäekivi
Keelenurk

Ülikooli lemmiksõnad. Väldime erineva rõhutamist

Üks tarbeteksti eripärasid on ökonoomsuspõhimõte: öeldakse nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vajalik. Sellegipoolest satub ka asjalikku teksti sõnu, mille järele otsest vajadust ei ole, kuid mis võivad kuuluda näiteks autori harjumuspärasesse sõnavarasse või väljendada tema isikupärast stiili. ...
Helika Mäekivi
Accept Cookies