Liigu edasi põhisisu juurde

Mis on akadeemia?

Helika Mäekivi TÜ keelenõunik

Eesti keeles on sõna akadeemia kasutusel teadusasutuse või erialase kõrgkooli tähenduses. Teadusasutus on näiteks Eesti Teaduste Akadeemia, erialased kõrgkoolid on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Eesti Kunstiakadeemia, Sisekaitseakadeemia, Kaitseväe Akadeemia, Eesti Lennuakadeemia jt. Lisaks on sõna akadeemia kasutusel ka mujal: Tartu Ülikooli koosseisu kuulub Viljandi kultuuriakadeemia, tegutseb ühendus Vaba Akadeemia, ilmub ajakiri Akadeemia jne. Peale kahe viimase saavad kõik nad viidata endale ka lühidalt sõnaga akadeemia.

Ülikoole ei ole Eestis kombeks akadeemiaks nimetada. Ehkki neis on palju akadeemilist – akadeemilised töötajad, akadeemiline õpe ja akadeemiline õhkkond –, jäävad nad ikka ülikooliks. Nii on ka näiteks „Gaudeamuses“ sõnad vivat academia tõlgitud fraasiga elagu ülikool. Inglise keele mõjul on aga akadeemia omandanud tähendusvarjundeid, mis kalduvad kõrvale senisest traditsioonist.

Alglause

Parandusettepanekud

Eesmärk on jõuda tööstuse ja akadeemiauudsete koostöövormideni.

Koostöövorme võiksid luua tööstus ja teadus või teadusvaldkond, ehk ka tööstusettevõtted ja teadusasutused

Akadeemia ja ettevõtluse ühendamisel suureneb tõenäosus, et ühiskond näeb ka teooria rakendamist praktikas.

Siin ühendatakse ettevõtlusega ilmselt teadusteadustöö või -tegevus

Rahvusülikooli uue juhi ees seisab hulk väljakutseid: kuidas hoida tasuta kõrghariduse kvaliteeti, tagada üliõpilaste toimetulek, maksta akadeemia töötajaskonnale väärilist tasu ja tulla toime riigi pakutava teaduse rahastamisega.

Mõeldud on ülikooli töötajaskonda

Noored teadlased on pärast doktoriõpet valiku ees, kas jätkata oma tegevust akadeemias või mitte.

Ka siin on silmas peetud ülikooli või kujundlikumalt ehk akadeemilist keskkonda

Meie akadeemia tippteadmised võimaldavad meil olla võrdsel pulgal maailma ülikoolidega.

Tippteadmised on ehk ikka konkreetselt teadlastel või teadlaskonnal

Tuleb taas tõdeda, et eri keeltes võib sõnakuju olla sarnane, kuid selle tähendusring erinev. Akadeemiaga koos käib sõna akadeemik, millest tuleb juttu järgmises keelenurgas.

Lisa kommentaar

Keelenurk Pildil arvutiklaviatuur

Kümme kriipsunippi

Kirjalikes tekstides kasutatakse põhiliselt kahe pikkusega kriipsu: lühikest, mida nimetatakse sidekriipsuks, ja pikka, mille alla kuuluvad mõttekriips ja miinus. Kui sidekriips ühendab väiksemaid keele­üksusi (tähti ja sõnu), siis pikk kriips viib kokku suuremad osised (osalaused ja vahemikud). Üks sobib ühte, ...
Helika Mäekivi
Keelenurk Pildil Tartu kesklinnas paiknevad ülikooli hooned

Kus on Tartu Ülikooli kampus?

Aeg-ajalt võib ülikoolist räägitavates juttudes kohata sõna kampus. Mis see on ja kas Tartu Ülikooli puhul saab seda sõna üldse pruukida? Kampus, omakeeli ülikoolilinnak, on piirkond, kus asuvad kompaktselt koos ülikooli õppe-, teadus-, elu-, toitlustus- ja vaba aja veetmise hooned. ...
Helika Mäekivi
Keelenurk doktor stetoskoobiga

Keda nimetame doktoriks?

Panganduskeskkonna muutustest räägib seminaril dr Laine Meri. Füüsika erialal kaitstud doktoritöö juhendajad on dr Laura Aas ja dr Rein Põld ning oponent dr Pekka Kapanen. Dr Sandra Mets on meie instituudi vanemteadur. Eesti keeles on sõnal doktor kaks tähendust:1) kõrgeim ...
Helika Mäekivi
Keelenurk Fotol näpuga näitav Kolumbuse kuju

Kas indikeerida indikatiivset indikatsiooni?

Ladina keel on meile andnud sõnad indikeerima ja indikatsioon (indicare ja indicatio). Nende tähendus (ja tegusõnal vormgi) on aja jooksul muutunud ning kasutuskohad avardunud – vahetevahel nii palju, et peene võõrsõna täpsest mõttest pole kerge aru saada. Tegusõna indikeerima asemel ütlesime ...
Helika Mäekivi
Keelenurk Mees ja koer lähevad serdile

Nippe käänamiseks ja pööramiseks

Kontserdite videosid saab vaadata UTTV-st. Toetust võib taodelda ka selleks, et töödata välismaal. Kas leidsite neist lausetest kaks käänamis- ja kaks pööramisviga? Need neli sõna – kontsert, video,taotlema ja töötama – vaevlevad viimasel ajal tõsise väärkirjutustõve käes. Õnneks leidub selle ravimiseks ja ennetamiseks mitu head nippi. ...
Helika Mäekivi
Keelenurk

Kes on akadeemik?

Eelmises keelenurgas oli juttu sõna akadeemia tähenduse laienemisest inglise keele mõjul. Kui akadeemia on kasutusel ka mitme teadusasutuse nimes või ajakirja pealkirjas, siis sõna akadeemik kasutusring on kitsam: eesti kirjakeeles on see kasutusel üksnes Eesti Teaduste Akadeemia liikme tähenduses. Kõrgkoolides töötavaid inimesi ei ole olnud tavaks ...
Helika Mäekivi
Keelenurk

Pealkiri: kas kooloniga?

Pealkiri on huvitav siis, kui selles on põnevad sõnad, paeluv mõte, ootamatu idee või uudne lähenemine – ja eelkõige siis, kui see kutsub lugema. Ent tähtsal kohal on ka pealkirja loogiline ja selge vormistus. Nii nagu mõni sõna, muutub aeg-ajalt ...
Helika Mäekivi
Keelenurk

Ülikooli lemmiksõnad. Mida kõike me ka ei jaga!

Vahel juhtub, et mõni sõna jääb pähe kinni, ei lähe enam ära ega lase ka teisi ligi. Igasse lausesse tundub sobivat üksnes ja ainult see väljend, teised ei meenu ning tunduvad ebasobivad. Oma mõju on sealjuures inglise keelel, mis annab ...
Helika Mäekivi
Keelenurk

Ülikooli lemmiksõnad. Väldime erineva rõhutamist

Üks tarbeteksti eripärasid on ökonoomsuspõhimõte: öeldakse nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vajalik. Sellegipoolest satub ka asjalikku teksti sõnu, mille järele otsest vajadust ei ole, kuid mis võivad kuuluda näiteks autori harjumuspärasesse sõnavarasse või väljendada tema isikupärast stiili. ...
Helika Mäekivi
Accept Cookies