Mis oleks saanud siis, kui Pärnust poleks kunagi saanud ülikoolilinna? Ajalugu alternatiivseid stsenaariume tavaliselt ei armasta, aga kui viimased viissada aastat midagi näitavad, siis seda, et Pärnu ja ülikoolide teed kipuvad varem või hiljem ristuma.
Pärnu kolledži 30. sünnipäeva pidu
11. septembril kell 19 Pärnu kolledžis (Ringi 35)
Tähistame Tartu Ülikooli Pärnu kolledži 30. aastapäeva suure juubelipeoga. Tule ja veeda meiega koos üks meeldejääv õhtu – kohtume vanade tuttavatega, kuulame head muusikat ja meenutame lugusid, mis on Pärnu kolledžit kujundanud.
Peole on oodatud kõik tudengid, vilistlased, praegused ja endised töötajad ning koostööpartnerid.
Vaata lisateavet ja registreeru Fientas.
Kõrgema õppeasutuse rajamist kaaluti Pärnus juba 16. sajandil. Saare-Lääne piiskop Johannes IV Kievel kavandas Vana-Pärnusse kõrgkooli avamist 1525. aastal, kuid reformatsiooniga kaasnenud murrangud lõpetasid ettevõtmise enne selle teostumist.
Esimene tegelik ülikool saabus poolteist sajandit hiljem, kui 1699. aastal koliti ülikool Tartust Pärnusse. Kuigi selline otsus oli tehtud juba 30 aastat varem, toimus kolimine alles Põhjasõja eel, kui peeti turvalisemaks viia õppeasutus Venemaa piirist kaugemale.
Nii alustas Pärnus 28. augustil 1699 tegevust Academia Gustavo-Carolina (hiljem juba nimega Academia Pernaviensis). Võtmeisikuteks ülikooli Pärnusse jõudmisel olid kaks kuningat – Karl XI ja Karl XII – ning üks impeeriumi provintsi kindralkuberner, Erik Dahlberg.
Õppehooneks sai nüüdse keskraamatukogu asukohas (sellest ka Akadeemia tänava nimi) paiknenud kunagine orduloss. Neljas teaduskonnas alustas õppimist 191 üliõpilast. Õppetöö toimus ladina, saksa ja rootsi keeles ning olulisel kohal oli akadeemiline väitluskunst ehk disputeerimine.
Pärnus tegutses ülikool 11 aastat. Kuigi sõda lõpetas selle tegevuse 1710. aastal, ei kadunud mõte Pärnus antavast kõrgharidusest – Academia Pernaviensise taasavamist taotleti paaril korral veel aastakümneid hiljemgi.
Teine tulemine: Tartu Ülikooli Pärnu kolledž
Ka nüüdse Pärnu kolledži lugu sai alguse suurest ambitsioonist.
1991. aastal loodi Pärnu Majanduskool, mille eesmärk oli algusest peale kasvada kõrgkooliks. Sellele aitas kaasa Kanada Kolledžite Assotsiatsiooni toetatud arendusprojekt ning 1994. aastal tekkis Tartu Ülikooli, Pärnu linna- ja maavalitsuse ning Haridusministeeriumi plaan rajada Pärnusse ülikooli kolledž.
Majanduskooli baasil asutatigi taasiseseisvunud Eesti esimene regionaalne kolledž 17. mail 1996.
Olulist rolli mängis Tartu Ülikooli toonase rektori Peeter Tulviste meeskond. Nende arvates ei pidanud Pärnu olema pelgalt õppekoht, vaid piirkondliku arengu, ettevõtluse ja akadeemiliste teadmiste kohtumispaik.
Üksi on suuri asju teha keeruline. Seepärast on Pärnu kolledži DNA-sse sisse kirjutatud igakülgne koostöö.
Praegune õppehoone Ringi 35 avati kahes järgus, 1999. aastal koliti sisse poolkaare kujulisse juurdeehitisse ja 2001. avati vanas tööstuspärandhoones asuv majaosa. Esialgse projekti kolmas etapp, poolkaarest ringi ehitamine, ootab veel teostamist.
Praegu tegutseb kolledžis ligikaudu 800 õppijat ja 60 töötajat. Õpet antakse ettevõtluse, turismi ja sotsiaaltöö valdkonnas ning lisaks kraadiõppele pakutakse täiendusõpet, sh mikrokraadiprogramme. Kolledž hoiab ja arendab akadeemilisi traditsioone Lääne-Eestis, on aktiivne teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse edendaja ning rahvusvahelise koostöö tegija.
Kolledžit on juhtinud Riina Müürsepp, Tiit Kask ja Henn Vallimäe. Praegune direktor on Garri Raagmaa.
Multiversitas ja akadeemiline kuurort
Üksi on suuri asju teha keeruline. Seepärast on Pärnu kolledži DNA-sse sisse kirjutatud igakülgne koostöö. 2019. aastal algatasime koos meie majja kolinud Pärnumaa Arenduskeskusega koostööplatvormi Kobar, mis ühendab tosina temaatilise allkobara tegevuse kaudu ettevõtluse, teaduse, avaliku sektori ja kodanikuühiskonna. Selle eesmärk on tugevdada piirkonna innovatsioonivõimekust ja siduda teadmus praktiliste arenguvajadustega.
Pärnumaa Arenduskeskuse kaudu oleme seotud Pärnumaa Omavalitsuste Liiduga ja tihedat koostööd teeme ka ettevõtlusinkubaatoriga. Samuti tegutseb kolledžis Tartu Ülikooli väärikate ülikool ja 2019. aastal loodud mõttekoda MTÜ Academia Pernaviensis. See viimane ühendab Pärnuga seotud teadlasi ja haritlasi, et rikastada linna vaimuelu, tugevdada akadeemilisi sidemeid ning toetada noore põlvkonna seotust teaduse ja kõrgharidusega.
Kõik need koostöömudelid näitavad, et tänapäeva regionaalse kõrghariduse edu ei sünni üksnes auditooriumides.
Nii nagu kuurorti tullakse keha kosutama, võiks siia tulla ka vaimu värskendama.
Viimastel aastatel on kolledži arengut kandnud multiversitas’e idee, mis tähendab mitme kõrgkooli koostööd piirkonna arenguks. Selle lihtne põhimõte on koondada kokku eri kõrgkoolide teadmised ja kompetents – eriti sellised, mida kolledž või Tartu Ülikool ise ei paku, aga piirkond vajaks – ning tuua need Pärnumaale kokku. See on olnud üks lähtepunkte ka tulevikuarutelus Pärnu kui ülikoolilinna üle.
Pärnul on veel üks tugevus, mida võetakse sageli enesestmõistetavana: siin on pea paar aastasada olnud kuurort. Miks ei võiks sellest saada ka akadeemiline kuurort?
Just sellise idee käis paar aastat tagasi välja Academia Pernaviensis. Akadeemilise kuurordi mõte on lihtne: Pärnu võiks olla koht, kus sünnivad ideed, kohtuvad teadlased, peetakse arutelusid ning luuakse tingimused mõttetööks. Nii nagu kuurorti tullakse keha kosutama, võiks siia tulla ka vaimu värskendama.
Kolledži juubeliaastal väljendab seda ideed avalike akadeemiliste dispuutide sari, mis toob väitlema ja arutlema akadeemikud, kohalikud poliitikud ja noored.
Järgmised 30 aastat ehk Responsum ad quaestionem
Viimase aasta jooksul on eelkõige ettevõtjate ja ettevõtluse arendajate seas üha enam kõlapinda leidnud ambitsioonikas Pärnu ülikooli idee. See ei tähenda tingimata uue ülikooli loomist. Pigem on eeskujuks Soome ülikoolikeskuste mudel, kus mitme mujal – Eesti näitel Tallinnas ja Tartus – baseeruva kõrgkooli tegevus koondatakse piirkondlikuks koosluseks, mis aitaks hoida üleriigilist tasakaalu kõrghariduse, teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse edendamisel.
Pärnus tegutsevad juba praegu tänu Kobarale ja multiversitas’ele koos Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Ülikool, Eesti Maaülikool ja Tallinna Tehnikakõrgkool. Küsimus on selles, kuidas muuta see koostöö projektipõhisest süsteemsemaks, nähtavamaks ja mõjusamaks.
Küsimus pole üksnes kõrghariduses, vaid kogu piirkonna arengumudelis.
Arenguplaane mõjutavad kindlasti ka Rail Baltic ja uuenev Via Baltica ning nende koosmõju sadama ja lennujaama arenguga. Kui Pärnu muutub tulevikus Tallinna ja Riia vahelise kiire ühenduse sõlmpunktiks, laieneb linna mõjuala vähemasti logistilises, aga ka majanduslikus mõttes. Sellega kasvab veelgi vajadus teadmiste, uuenduste ja oskusliku tööjõu järele.
Seetõttu pole küsimus üksnes kõrghariduses. Küsimus on kogu piirkonna arengumudelis. Sobivalt kõlab ka Pärnumaa arengustrateegia 2035+ hüüdlause: „Ühiselt uue energiaga!“
Pärnu kolledži senised 30 aastat näitavad, et kõrgharidus pole siin olnud juhuslik kõrvalepõige. Alates 16. sajandi plaanidest, läbi Academia Pernaviensise kuni praeguse kolledžini on Pärnu ikka ja jälle liikunud samas suunas.
Ilmselt pole järgmise 30 aasta kõige olulisem küsimus see, kas Pärnus tekib kunagi päris oma ülikool. Olulisem on see, kuidas muuta Pärnu Lääne-Eesti ja Tallinna–Riia liikluskoridori ning miks mitte Läänemere idakalda teadmiste, innovatsiooni ja akadeemilise koostöö keskuseks.
