Tartu Ülikooli uus ruumilise arengu strateegia ei räägi ainult moodsatest laboritest ja hoonetest. Selle keskmes on soov pakkuda töötajatele ja üliõpilastele töö- ja õppekeskkonda, kus on tõeliselt mõnus olla.
Ruumilise arengu strateegia suunab ülikooli kinnisvaraga seotud tegevust järgmisel kümnel aastal ning võtab tähelepanu alla küsimused, kui mugav ja tervist toetav on keskkond, kui hästi ruume tegelikult kasutatakse, kui energiatõhusad on hooned ning kui turvaliselt saab neis kriisiolukorras toimida.
Ajalooliste hoonete renoveerimisel tuleb arvestada muinsuskaitsepiiranguid, aga uusarendustes on ülikool kantsler Kstina Noormetsa sõnul võtnud sihiks pakkuda Delta standardit. Sellega viitab ta 2020. aastal valminud Delta õppehoonele, kus tegutsevad kolm instituuti, tehnoloogiainstituudi robootikalaborid ning ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus. Peale moodsate töö- ja õpperuumide on seal töötajate kasutada mõnusad puhkealad, katuseaed, väliterrassid jne.
„Oleme Delta puhul näinud nii palju eeliseid. Ma arvan, et igas mõttes mõnus töö- ja õppekeskkond ning mitme instituudi koostoimimise hüved on uus normaalsus, mida võiks ka mujal järgida,“ ütles Noormets. „Ülikooli lähiaastate suurim arendus, Maarjavälja kompleks täidab samu eesmärke ja loodetavasti ütlevad tulevikus inimesed: ma tahan just siin õppida või töötada!“
Selle aasta lõpus alustataksegi uue õppe- ja teaduslinnaku ehitust, mis peaks umbes kolme aasta pärast ülikooli kinnisvaraportfelli lisama 31 600 ruutmeetrit, s.o pisut üle kümnendiku praegusest mahust. Ülikoolile läheb see maksma ümmarguselt 100 miljonit eurot.
Maarjamõisa teaduslinnaku uus nägu
Esimeses etapis ehitatakse Physicumi taha tänav, mis linnavolikogule esitatud ettepaneku kohaselt võiks saada nimeks Maarjavälja, samuti kergliiklusteed, kütte-, jahutus-, vee- ja kanalisatsioonitrassid, robootika- ja droonihall ning 300-kohaline parkimismaja. Need võiksid valmis saada umbes aastaga.
Ruumi planeerimisel on mõeldud sellele, et tekiks mõnus keskkond jalutamiseks ja rattaga liikumiseks.
Teises etapis võetakse ette suurarenduse põhiosa: kolmest hoonest koosnev õppe- ja teaduskompleks, kasvuhooned ja välisruum. Teise etapi projekt peaks valmima selle aasta lõpuks. Pärast ehitusloa saamist, tõenäoliselt uue aasta esimeses pooles kuulutatakse välja ehitushange ja ehitus võiks alata üsna kohe pärast seda, kui võitjaga on ehitusleping sõlmitud. Uued asukad – umbes 500 üliõpilast ja 1000 töötajat – saavad sisse kolida loodetavasti 2029. aastal.
„Usun, et Maarjavälja kompleks on üks tähtsamatest projektidest, mis saab oma koha ülikooli 400. sünnipäeva tähistamisel. Juubeli puhul ei pea ju ainult minevikku vaatama, selle kompleksi valmimine näitab teed tulevikku.“ – Kstina Noormets
Uues kompleksis hakkavad tegutsema tehnoloogia-, bioinseneeria, farmaatsia ning molekulaar- ja rakubioloogia instituut. Kõik neli üksust on seotud kiiresti arenevate valdkondadega, mille tööjõuvajadus järjest kasvab. Näiteks farmaatsia alal prognoositakse järgmise kümnendi jooksul tööjõuvajaduse kasvu 70–100%.
Praegu paiknevad need instituudid üle Tartu eri kohtades ning kõik on hädas vananenud ruumidega, mis ei vasta enam teadus- ja õppetöö kvaliteedinõuetele. Peale killustatuse on teravateks probleemideks laborite ja praktikaruumide nappus ning amortiseerunud tehnosüsteemid. Neid muresid ei saaks lahendada praeguste pindade renoveerimisega, ruumi ja võimalusi jääks ikka napiks.
Näiteks tehnoloogiainstituut vajab suuri ruume, mis rahuldaksid robootika, droonide ja juhtsüsteemide katsetamisega seotud vajadusi, ning seega oodatakse drooni- ja robootikahalli valmimist pikisilmi.
„Ma usun, et Maarjavälja kompleks on üks tähtsamatest projektidest, mis saab oma koha ülikooli 400. sünnipäeva tähistamisel. Juubeli puhul ei pea ju ainult minevikku vaatama, selle kompleksi valmimine näitab teed tulevikku. See on meie pärand, mida võiks meeles pidada ka 400 aasta pärast,“ sõnas Noormets.
Maarjavälja suurehitus käivitab terve rea väiksemaid muutusi teistes ülikooli hoonetes. Vabanevate ruumidega veel kindlaid plaane pole, kuid üldiselt on valikuid kolm: anda ruumid üle mõnele muule ülikooli üksusele, välja üürida või maha müüa.
Ühed kolimised viivad järgmisteni
Kantsleri sõnul on praegu kõige selgem tehnoloogiainstituudist Delta keskuses üle jäävate ruumide tulevik: töökabinetid lähevad jagamisele teiste maja asukate vahel ja robootikaruumid plaanitakse kohandada muuks otstarbeks, et leevendada arvutiteadlaste ruumikitsikust. Kui kolme aasta pärast ettevõtlusmaja üürilepingud lõpevad, võib ülikooli enda ruumivajadus ulatuda sinnagi.
Molekulaar- ja rakubioloogia instituudi praeguse maja Riia 23b tulevik on lahtine. Arutatud on vabanevate ruumide andmist genoomika instituudile. Võib-olla on just Riia tänaval, kesklinna piiril mõistlik pakkuda uusi ruume ülikooli partnerettevõtetele.
Ülikooli kinnisvaraosakonnal on viimastel aastatel korraga töös olnud enam kui 20 objekti.
Sama lahtine on Nooruse 1 tulevik: kas müüa, anda üürile või luua seal uue õppe- ja teaduskompleksi tegevust toetav ettevõtluskeskkond.
Kolimisi ja hoonete ümbermõtestamist ei mõjuta ainult Maarjavälja arendus. Noormetsa sõnul on ülikooli kinnisvaraosakonnal viimastel aastatel korraga töös olnud enam kui 20 objekti. Alati on tarvis kusagil midagi ajakohastada, aknaid vahetada, katust parandada, tehnosüsteeme uuendada jne. Sageli kaasneb selliste töödega kolimine.
Nii tõi muutusi kaasa peahoone kõrval asuva Ülikooli 18a renoveerimine. Praegu on see jagatud õppimis- ja õpetamiskeskuse, grandikeskuse ja kantselei vahel. Varasematest asukatest kolis infotehnoloogia osakond Toomele vanasse anatoomikumi ja kinnisvaraosakond saab peagi uue kodu praegu veel värskenduskuuri läbivas Näituse 13a majas, õigusteaduskonna auditooriumide kõrval.
„Seoses ülikooli 400. sünnipäevaga tuleb hoolikalt läbi mõelda kogu Tartu kesklinnas paiknev kinnisvara. Mida teha Ülikooli 17 hoonega, kus tegutseb praegu välismaalaste teenuskeskus? Mida teha peahoone rüpes oleva vana kirikuga? Kindlasti väärib see hoone paremat kasutusotstarvet kui praegune lao-, arhiivi- ja kinofunktsioon,“ arutles Noormets.
Ruumikasutus mõjutab investeeringuid
Suvel arendati ülikoolis välja uus digitaalne tööriist, mis võimaldab õpperuumide hõivatust senisest paremini hinnata, võttes täpsemalt arvesse ka õhtust ja sessioonõpet. Hõivatuse määr võikski kantsleri meelest edaspidi olla investeeringute otsustamise alus. Väikese kasutusega hoonete ja ruumide puhul tuleb küsida, kas üksusi oleks mõistlik kokku kolida, anda ruumidele uus ülesanne või mõnel juhul kaaluda neist loobumist.
„Need pole kindlasti kerged otsused, aga me peame arvestama hoonete seisukorra, kulude, kasutusaktiivsuse, funktsionaalsuse ja ka seadustest tulenevate nõuetega. Uues ruumilise arengu strateegias oleme seadnud eesmärgi, et õpperuumikasutus võiks olla keskmiselt üle 40% tööajast. Nii saame olla kindlad, et kulutame raha mõistlikult,“ ütles Noormets.
„Kui võimalik, suurendame rohealasid. Iga hoone juures võiks olla piisavalt rohelust.“ – Kstina Noormets
Investeeringute kavandamisel tuleb arvestada ka mõningaid nõudeid, mida mõne aasta eest veel ettegi ei kujutanud – näiteks varjendite ja varjumiskohtade rajamine. Lähiajal võetakse olemasolevate ruumide varjumiskohaks kohandamine näidisprojektina ette Viljandi kultuuriakadeemia peamajas, et selle põhjal õpitut ka mujal kasutada.
Ka hoonete energiatõhusus on kerkinud oluliseks küsimuseks, sest ülikooli energiakulu on suur, eriti laborihoonetes. Energiavajaduse katmiseks on viimastel aastatel ülikooli majadele paigaldatud järjest rohkem päikesepaneele, praegu katab päikeseenergia sellistes hoonetes kokku umbes 8% elektritarbimisest.
Samuti on uues ruumilise arengu strateegias selgemini esil välisruum ja looduskeskkond. Ülikool laseb praegu teha ülevaadet kogu oma kinnisvara rohealadest: kui palju neid on, millises seisus ja kui liigirikkad nad on. Uuringu tulemusi saaks edaspidi kasutada ruumiplaneerimisel ja investeeringute kavandamisel.
„Kui võimalik, suurendame rohealasid. Kõikjal seda muidugi ei saa, aga iga hoone juures võiks olla piisavalt rohelust, et kuumasaari vähendada. See on ülikooli arenguplaanide ülioluline osa vähemalt lähikümnenditel,“ kinnitas Noormets.
Kõige suurem muutus ei pruugigi seega lõpuks välja paista Maarjaväljal. See võib avalduda hoopis uues viisis vaadata ülikooli ruumi tervikuna: iga ruutmeeter peab olema põhjendatud, keskkond peab toetama inimest ning investeeringuid ei otsustata enam ainult selle järgi, kas hoone vajab remonti või kas uus tehnoloogia mahub majja.
Järgmise kümne aasta jooksul hakkab Tartu Ülikool järjest enam küsima, kuidas olemasolevat ruumi kasutatakse ja millist ülikoolielu see võimaldab.
Tartu Ülikool uueneb ka mujal Eestis
Tallinnas käivad Kaarli puiesteel asuva õppehoone renoveerimistööd. 2028. aasta algul avatavas majas jätkab tegevust õigusteaduskond, kuid lisaks saab kaks korrust kõrgemaks kerkinud hoones püsiva koha Tartu Ülikooli Tallinna esindus. Tuleval aastal võetakse ette mereinstituudi Tallinna maja korrastustööd.
Viljandis ehitatakse 2027. aasta lõpuks ümber kultuuriakadeemia Vilma kompleks. Kasutuseta seisnud keldriruumidesse luuakse lihttehnoloogiate ja parandusoskuste labor, kus üliõpilased ja teadlased saavad katsetada ideid, õppida tööriistade kasutamist, kestlikku ettevõtlust ja ringmajandust. Õuele rajatakse puhke- ja õppealad, samuti uuendatakse terrassi ning lammutatakse vana jahuhoone, et teha rohkem ruumi vabaõhuürituste korraldamiseks.
Pärnu kolledžis jätkatakse renoveerimistöid. Eelmisel aastal uuendati ventilatsiooni- ja küttesüsteemi ning fuajee kujundati ümber nüüdisaegseks koostöö- ja õppimisruumiks, lähiajal võetakse ette auditooriumide uuendamine ja majaesise korrastamine. Maja kõrval tehti juba enne suve valmis avalik labürintaed, mida saavad kasutada ka erivajadusega inimesed.
Sel sügisel kuulutatakse välja ülikooli valduste juurde ja hoonetele paigaldatavate ühtses stiilis viitade ja siltide hange. Ideekonkursi võitis disainistuudio Unt ja Tammik töö „Kõik algab sinisest“.
Millises kohas üliõpilased elada soovivad?
Sel sügisel on kavas teha üliõpilaste elamispinnavajaduste jätku-uuring. Eelmise samalaadse uuringu korraldas Tartu Ülikooli Turundusklubi juba 2012. aastal ja nüüd tahab ülikool teada saada üliõpilaste praeguseid eelistusi.
Kantsler Kstina Noormetsa sõnul vajab ülikooli suurim, 20 aastat tagasi valminud Raatuse 22 ühiselamu hädasti uuendamist. „Renoveerimisele minevate elamute puhul on meil vaja teada, mida tudengid eelistavad: kas vaikust ja üksiolemist või suuremat ühisala, kas täisvarustusega kööki või lihtsalt mikrolaineahju,“ ütles Noormets.
Varem oli plaanis ka Raatuse 22 juurdeehitus, aga kohtade vajadust tuleb veel analüüsida. „Suvel tundub, et kõik kohad saavad täis, aga oktoobris ja novembris kolivad paljud sõpradega koos ühiselamust üüripindadele,“ kirjeldas Noormets.
Turundusklubi uuring annakski teadmise, millises suunas ühiselamuid renoveerides üldse mõelda. Kui näiteks soovitakse valdavalt rohkem privaatsust, võiks Raatuse ühiselamu senised kolme toaga boksid jagada väiksemateks. Lisaks seinte liigutamisele eeldaks see aga ka uute vee- ja kanalisatsioonitorude paigaldamist.
