Kui töö- või koolipäev möödub arvuti taga ja õhtul ootavad kodused kohustused, võib soovitus rohkem sportida tunduda järjekordse pealesunnitud ülesandena niigi pikas nimekirjas. Uus liikumis- ja heaoluprogramm „Tartu Ülikool liigub“ võtab vabamalt: pole vaja tingimata ränka trenni teha, vaid võiks leida lihtsalt rohkem hetki liikumiseks.
Kui kolleeg teatab hommikul, et tal on juba 4000 sammu kõnnitud, võib õhtul tekkida tahtmine endalgi tiir ümber kvartali teha. Minnes lõunat sööma tavapärasest veidi kaugemale või sõita tööle või loengusse auto või bussi asemel rattaga, koguneb liikumist ilma, et kalendrisse oleks tulnud mahutada ühtki treeningut.
Just sellistele väikestele muutustele tahab innustada uus programm „Tartu Ülikool liigub“. Selle mõte ei ole teha ülikooliperest sportlasi, vaid muuta aktiivne eluviis õppimise, töötamise ja puhkamise tavalisemaks osaks.
„Minge õue lastega mängima, rattaga sõitma, metsa seenele, värsket õhku hingama,“ soovitab kantsler Kstina Noormets inimestele, kes kardavad, et üleskutse rohkem liikuda tähendab higistamist trennisaalis. „Liikumine on osa igapäevaelust.“
Ülikoolis on varemgi korraldatud sammu- ja orienteerumiskuid, kevadjooksu ning muid liikumisüritusi. Eesti Akadeemilise Spordiliidu ja TÜ spordiesinduse eestvedamisel toimuvad üliõpilaste suve- ja talimängud. Nüüd on kõik sama eesmärki kandvad ettevõtmised koondatud ühe katuse alla ja uusi võimalusi lisandub veelgi.
Ühise katuse all
MTÜ-ga Tartu Maraton augusti keskel sõlmitud koostööleping võimaldab ülikoolipere liikmetel osaleda MTÜ korraldatavatel üritustel soodustingimustel, kuid ülikooli liikumis- ja heaoluprogrammil on laiem eesmärk kui lihtsalt koguda rohkem samme või spordiüritustel osalejaid. Ülikooli uue arengukava üks põhisihte – inimeste hoidmine – ei tähenda ainult kvaliteetse töö- ja õppekeskkonna loomist, vaid ka töötajate ja üliõpilaste vaimse ja füüsilise heaolu eest hoolitsemist.
„Meie vaimne heaolu sõltub liikumisest ja teadlikkusest palju rohkem, kui tavaliselt arvame. Eestis on palju pimedat aega, aga samas on meil ka ilus loodus. Tasub värskes õhus viibida ja aktiivselt puhata, et vaim ei väsiks. Ka pausid töös või õppimises võivad väga kasuks tulla,“ räägib Noormets.
Seepärast pöörataksegi programmiga varasemast rohkem tähelepanu sellele, et aktiivsema valiku tegemine oleks ülikooliperele lihtsam. Näiteks uuest ülikooli liikumisürituste kalendrist leiab ka muud Tartu linnas ja selle läheduses toimuvad üritused, oktoobris korraldataval sammukuul aga on plaanis anda osalejate käsutusse lihtsam rakendus ja võtta paremini arvesse ka selliseid liikumisviise, millega samme tingimata palju ei kaasne.
Ülikooli raamatukogus valmis sel suvel uus puhke- ja virgestusala. Peahoone ees on pärast korrastustöid senisest rohkem rattahoiukohti. Vajadusi on üle ülikooli veel: küsitluste ja arutelude põhjal soovitakse enamaid ilmastikukindlaid rattahoidlaid, pesemisvõimalusi ja muid lahendusi, mis teeksid aktiivse tööle või õppima tuleku mugavamaks.
Programmi koordinaatori, Tartu Ülikooli Akadeemilise Spordiklubi spordijuhi Ragnar Rooba sõnul peitub programmis ka ülikooli ühine identiteet. „Soovime üliõpilased, töötajad ja vilistlased üksteisele spordi ja liikumise kaudu lähemale tuua ning suurendada liikumisvõimaluste järjekindla pakkumisega kogu ülikoolipere heaolu,“ ütleb Rooba.
Noormetsa sõnul tulebki suures organisatsioonis, kus keskendutakse mõistetavalt ennekõike õppe- ja teadustööle, teadlikult luua võimalusi, mis inimesi omavahel ühendavad.
Koos on kindlam
„Kogukonnatundes on sees hea ports eeskujuga nakatamist, tunnet, et ma ei taha ilma jääda sellest toredast, mida teised mu ümber teevad,“ sõnab Noormets. Seepärast on plaanis sügisel käima lükata eeskujude projekt.
Kõigepealt võetakse sihiks leida suusamaratoniks valmistuvad inimesed, kellele teised saavad kaasa elada ja kelle järgi ehk ise ka joonduda. Eeskujuks kandideerijad peaksid olema valmis ka järgmiste Tartu Maratoni ürituste eel oma tegemisi jagama.
Tihtipeale valitakse sütitavaks eeskujuks tippsportlane või muu tuntud inimene, seekord võib tähelepanu olla aga ka täiesti tavalistel üliõpilastel, õppejõududel või kontoritöötajatel. Koostööprojekti eesmärk ongi esile tuua ülikoolipere liikmete erisugused liikumislood ja muuta väärarusaama, et rahvaspordiüritused on mõeldud ainult kogenud spordiharrastajatele.
„Soov on innustada kõiki tudengeid ja töötajaid, ükskõik, mis tasemel nende liikumisharrastused on, spordiüritustel osalema ja omadele kaasa elama,“ täpsustab Noormets. Eeskujuks olija võib enda ümber koguda ka väikese seltskonna, et teekond järgmise võistluseni ühiselt läbi teha. Eeskujusid hakatakse otsima sügissemestri alguses.
Ülikooli üksused ei pea aga jääma ootama, et neile tegevust pakutaks, ja mitmel pool ongi oma algatused juba ammu olemas. Molekulaar- ja rakubioloogia instituudi õppehoones on ülikooli esimene sisespordirada, IT-osakond on korraldanud kolleegide vahel sammu- ja padelivõistlusi, sporditeaduste ja füsioteraapia instituudis tehakse ühiseid lõunatreeninguid ning Delta maja töötajad on moodustanud oma spordiklubi.
Kogukonnatunnet on kasvatanud ka TÜ Sörk ehk akadeemilise spordiklubi jooksuklubi, kus osalemine on kõigile tasuta. Sõbralik ja mittevõistluslik sörk on toonud vähemalt kord nädalas Tartu linnajooksuradadele palju uusi spordisõpru.
„Instituute, üksusi ja maju, kus inimesed ühiselt koos liikumist naudivad, on kindlasti veel. Kes iganes on midagi juba ette võtnud, väärib igakülgset tunnustust,“ ütleb Noormets.
Lõppeks ei hinnata programmi „Tartu Ülikool liigub“ õnnestumist selle järgi, mitu uut sportlast ülikoolist sirgub, vaid pigem selle järgi, kas lõunane jalutuskäik, töölesõit rattaga või kolleegi liikumakutsumine muutub argiseks asjaks.
