Kosmoseteadus vaatab kaugele tulevikku, kuid järgmise põlvkonna teadlaste teekond võib alata väga lähedalt – Tõraverest, koolipingist ja esimesest võimalusest ise teadust teha. Tartu observatoorium laseb noortel teadusega kokku puutuda juba põhikooli lõpus.
8. oktoobril toimub gümnasistidele Maarjavälja õppehoonetes ja
Tartu Tamme Gümnaasiumis karjääripäev „Karjääriredel viib kosmosesse“.
Registreerimine algab 7. septembril.
2015. aasta suvel tuli Rakvere Reaalgümnaasiumi õpilane Anni Kasikov Tartu observatooriumi teadusmalevasse, sest teda huvitasid kosmos ja teadus. Tõraveres sai ta koos teiste õpilastega töötada ESTCube-2 projekti kallal, otsida koos Tartu Ülikooli teadlastega vastuseid päris uurimisküsimustele ning näha, kuidas sünnib teadus. Sel aastal kaitses Anni Tartu Ülikoolis doktorikraadi ning jätkab sügisel teadlaskarjääri Tšiilis.
Koolinoorte teadusmalevas tehakse tavalise malevatöö asemel observatooriumi teadlaste ja inseneride juhendamisel kosmoseuuringutega seotud teadustööd. Motivatsioonikirja alusel valitakse soovijate seast välja 15 noort, kellest mõni võib just tänu sellele kogemusele kunagi teadlaseks saada.
Tartu observatooriumi külastuskeskuse juhataja Heli Lätt sõnab, et tuleviku teadlaste teadlik ja süsteemne kujundamine on osa observatooriumi teaduskultuurist. „Järelkasvu ei saa lihtsalt oodata – huvilisi tuleb märgata, toetada ja anda neile võimalus ise katsetada. Mul on hea meel, et saame seda igal aastal pakkuda tuhandetele noortele!“
Õpilased mõtlesid iseseisvalt välja robotkäe disaini ning leidsid lahenduse, kuidas süsteemi osad kooskõlas tööle panna.
Astronoomia professor Elmo Tempel, kes on aastaid teadusmalevas õpilasi juhendanud, peab noortele teaduse tutvustamist oluliseks. „Kuid sama oluline on märgata neid, kellel on päriselt soov ja võimekus teadusega edasi minna,“ ütleb Tempel. Mitmed malevas teadusteed alustanud noored jõuavadki hiljem ülikooli.
Malevlased analüüsivad juhendajate toel andmeid, kasutavad teadlaste töövahendeid ning lahendavad ülesandeid, millest võib olla kasu uurimisrühmade igapäevatöös. Mõnel juhul on õpilaste kogutud või analüüsitud andmed jõudnud vaatlusprogrammidesse ja teadusartiklitesse.





Praktiliste ülesannete lahendamine aitab õpilastel mõista, kuidas teadus ja tehnoloogia toimivad. Näiteks oli tänavuses malevas vaja kuukulgurile välja töötada robotkäsi, mille abil saaks koguda pinnaseproove. Õpilased mõtlesid iseseisvalt välja robotkäe disaini, arvestades seejuures mitmesuguste piirangutega, ning leidsid lahenduse, kuidas süsteemi osad omavahel kooskõlas tööle panna.
Teadusmalev on väärtuslik kogemus ka juhendajatele. Veekaugseire kaasprofessor Kersti Kangro tunnistab, et noortele keeruliste teemade selgitamine sunnib teadlast omaenda tööd uue nurga alt vaatama. „See paneb ka mind proovile: kuidas leida ülesandeid, mis on noortele huvitavad ja nende tasemele sobivad, aga samal ajal seotud päriselt teadusega,“ kirjeldab Kangro.
Heli Lätt peabki oluliseks anda noortele võimalus teadust ise kogeda. „Kui teadus muutub käega katsutavaks ja isiklikult kogetavaks, tekib noores arusaam, et ka tema võib olla tulevane avastaja. Faktid võivad aja jooksul ununeda, kuid uudishimu, soov teada saada ja julgus küsida on sageli esimesed sammud, millest võib kasvada sügavam huvi teaduse vastu,“ sõnab Lätt.
Rahvusvaheline kosmoseharidus algab Tõraverest
Tartu observatooriumi külastuskeskus viib teadlased kokku koolide, õpetajate ja õpilastega ning aitab muuta observatooriumis tehtava teaduse noortele käegakatsutavaks teadusmaleva, Euroopa Kosmoseagentuuri hariduskeskuse (ESERO) programmide ja muu praktilise tegevuse kaudu. Tartu observatoorium on ESERO Eesti koordinaator.
ESERO Eesti programmid ja projektid seovad kosmoseteaduse loodus- ja täppisteaduste õppega ning pakuvad õpetajatele võimalusi rikastada tavapärast õppetööd.
Kliimadetektiivide programmis uurivad õpilased keskkonnaprobleeme ning kasutavad nende mõistmiseks teaduslikke meetodeid ja satelliidiandmeid. Mission X ehk „Treeni nagu astronaut“ seob kosmoseteemad liikumise, tervise ja teadusega ning aitab kuni 14-aastastel õpilastel avastada, milliseid oskusi vajavad astronaudid. Moon Campi üleskutse kaudu saavad õpilased mõelda ka sellele, kuidas võiks inimene tulevikus Kuul, Marsil või teiste taevakehadel hakkama saada.
Üks tuntumaid ESERO algatusi on CanSat ehk purksatelliidi projekt, kus õpilaste ülesanne on ehitada karastusjoogi purki mahtuv satelliit. Selleks tuleb lahendada nii tehnilisi kui ka teaduslikke küsimusi alates elektroonikast ja sidesüsteemidest kuni andmete kogumise ja analüüsini.
CanSati võistlust on Eestis korraldatud kaks aastat. 2025. aastal lennutati purksatelliidid Tallinna teletornist alla ning 2026. aastal viidi Nursipalus väikesed satelliidid droonide abil juba ühe kilomeetri kõrgusele. Parim õpilasvõistkond saadetakse koos juhendajaga kolmeks päevaks Hollandisse Euroopa Kosmoseuuringute ja -tehnoloogia Keskusesse (ESTEC).