Liigu edasi põhisisu juurde
Aktuaalne
Rakvere Põhikooli õpilased käisid õuesõppenädalal uudistamas kodulinna erinevaid looduslikke piirkondi. Foto: Piret Vares

Minimaraton tõi lapsed loodusesse

Merilyn Merisalu UT tegevtoimetaja merilyn.merisalu@ut.ee

Juuni esimesel nädalavahetusel toimus iga-aastane loodusvaatluste maraton. Kuu aja vältel enne seda said aga koolid osaleda minimaratonil.

Loodusvaatluste maratonist on kujunenud iga-aastane harrastusteaduse suursündmus, mis pakub uurimisrõõmu loodushuvilistele üle Eesti ja isegi mõnes Läti piirkonnas.

Tartu Ülikooli loodusmuuseumi ja botaanikaaia korraldatav maraton sai alguse soovist anda igaühele võimalus edastada oma loodusvaatluste andmed teaduse hüvanguks. Osalejad panevad varem registreeritud vaatlusaladel 24 tunni jooksul kirja nii palju kohatud liike kui võimalik ning vaatlusandmed sisestatakse platvormi PlutoF kaudu eElurikkuse andmebaasi, kus need jäävad avalikult kättesaadavaks.

Maratoni raames toimuvad muu hulgas juhendatud loodusretked, mis koordinaatorite, projektijuht Kaarin Heina ja loodushariduse spetsialisti Margit Hirve sõnul on aastate vältel toonud loodusesse tuhandeid huvilisi. „Osalejad saavad kasutada ekspertide abi liikide määramisel, teadlased aga koguda tänu abitööjõule rohkem andmeid laiemalt alalt. Võidavad mõlemad,“ ütles Kaarin Hein.

Loodusvaatluste maraton toimub igal aastal juuni esimesel või teisel nädalavahetusel, kui Eesti loodus rõkkab linnulaulust ja lokkab rohelusest. Paraku ei sobi see aeg vaatlusteks koolidele, kus on palju huvilisi, ning seetõttu alustatigi kaks aastat tagasi eraldi minimaratoniga.

„On ju praegused koolilapsed tulevased loodusteadlased või loodushuvilised harrastusteadlased, kes võiksid edaspidigi aidata koguda teadusele väärtuslikke andmeid. Kahtlemata on nad tulevased kodumaise looduse hoidjad!“ sõnas Margit Hirv.

Minimaraton kestab kuu aega ja selle vorm on paindlik, sobitudes nii ühe koolitunni kui ka põhjalikuma uurimistööga. Vaatlusi tehakse, liike määratakse ja proove kogutakse kokkulepitud teaduslike meetodite järgi. Kui tervet klassi pole võimalik kaasata, saab innustada minimaratonist osa võtma üksikuid õpilasi või väiksemaid rühmi.

Asjatundjad käisid abiks

Vaatluste tarbeks on loodusmaratoni korraldajad kokku pannud tüüpprotokolli ja juhendmaterjalid. Esmakordsel osalejal aidatakse soovi korral leida mõni taime-, linnu- või putukaekspert, kes toetab vaatluste tegemisel kohapeal.

Margit Hirv käis ise tänavu näiteks Sindi Gümnaasiumi 3.a klassiga Kõrsa rabas, et neid oma botaanikateadmistega aidata. Tänu sellele leidsid lapsed üles ja püüdsid pildile küüvitsa, mis neil viimatisel, sügisesel rabaretkel ei olnud õnnestunud. Klassijuhataja Merike Lillelehe sõnul oli lastel eksperdile hulganisti küsimusi. Avastamisrõõmu pakkus näiteks esmakordne tutvus kukemarja, ojamõõla ja tupp-villpeaga.

Kohtla-Järve Gümnaasiumi 10. ja 11. klassi õpilased käisid juuni algul koos ornitoloog Margus Otsaga oma linna metsapargis linnulaulu kuulamas. Kui õpilased pakkusid esialgu, et ehk õnnestub kuulata kümmekonda linnuliiki, siis vaatluse lõpuks sai neid kokku 41.

Kõige rohkem üllataski noori see, kui palju eri liike ühes väikeses metsas olla võib. „Peaaegu kõiki linnuliike kuulsin esimest korda. Väga tore oli kokku saada Eesti tuntuima ornitoloogiga ja tema kogemustest kuulda. Näiteks sain teada, et väike-kärbsenäpp, keda kuulsime lausa kolmes kohas, on loodukaitse all,“ kommenteeris gümnasist Elviina Mänd.

Bioloogiaõpetaja Krista Piiri sõnul tehti vaatlusi mitmes rühmas ja kahel päeval. Jooksvalt jagati ka rolle ümber, et võimalikult paljud saaksid proovida nii protokollija, fotograafi, liigi määraja kui ka salvestaja ametit.

Lisaks linnulaulu kuulamisele püüti märgata ka muud huvitavat metsapargi taime- ja loomariigis. Nähti näiteks tänavust aasta liblikat nõgeseliblikat ja aasta puud haaba. Pärast minimaratoni olid noortel kõige eredamalt meeles võsapuuk, arusisalik, porr, siisike ja juba mainitud väike-kärbsenäpp.

Vaatlused kogutakse kokku

Rakvere Põhikooli loodusringi õpilased on varem korduvalt osalenud loodusvaatluste maratonil, kuid tänavu proovis kool esimest korda minimaratoni, et kaasata enamaid õpilasi.

Kuna Rakvere tähistab sel aastal linna esmamainimise 800. aastapäeva, seati ideaaliks märgata Rakvere piires kokku 800 liiki. Nii palju küll lõpuks üles märkida ei õnnestunud, kuid õuesõppenädal pakkus sellegipoolest palju põnevaid leide.

Fotokollaaž Rakvere Põhikooli õpilaste minimaratonist.
Rakvere Põhikooli umbes 200 osaleja seas olid aktiivsemad just nooremad õpilased, kes usinasti liike otsisid ja telefonirakenduse abil määrasid. Kollaaž: Piret Vares

„Suuremat elevust tekitas putukate otsimine ja ühe surnud linnu määramine – see osutus kuldnokaks. 4. klassi õpilased sattusid nägema õitsvat karulauguvälja. Mets-lõosilma, suure teelehe, naadi ja võilille leidsid oma piirkonnas üles kõik klassid. Tammikus käinud õpilased said tuttavaks hariliku kopsusamblikuga,“ loetles matemaatika abiõpetaja Vilja Padonik.

Tema sõnul osalesid kõige usinamalt just nooremad õpilased. Õpetajatel oli hea meel kuulda, et ka omavahelises vestluses kasutasid lapsed ametlikke liiginimesid.

Mai lõpus korraldasid õpetajad kogukonnalaadal ka töötoa – elurikkuse mängu, kus õpilased pidid 50 fotolt liike ära tundma. Selgus, et ka värske vaatluskogemuse korral oli liigi määramine siiski veidi keeruline, küll aga osati nimetada perekondi: tuvi, toonekurge, ülast, varblast jne.

Tänu loodusvaatluste maratonile on andmeid Eesti eluslooduse kohta kogunenud suure hooga. Teadlased kontrollivad kõik platvormi PlutoF vahendusel edastatud vaatlusandmed üle ning kinnitatud vaatlused lisatakse eElurikkuse andmebaasi.

Loodusvaatluste maratone on Tartu Ülikooli loodusmuuseumi ja botaanikaaia eestvedamisel korraldatud alates 2018. aastast ja minimaratone alates 2024. aastast. Minimaratonist võttis sel aastal osa 29 kooli.

Uudis TÜ Maks ja Moorits on Eesti meistrid

Tartu Ülikool Maks & Moorits tuli Eesti meistriks

29. mail Tartus peetud korvpalli Eesti meistriliiga finaalseeria viiendal kohtumisel õnnestus korvpallimeeskonnal Tartu Ülikool Maks & Moorits võita BC Kalev/Cramo võistkonda tulemusega 85 : 65. Sellega sai Tartu finaalseeria kolmanda võidu ja pärast 11 aastat taas ka Eesti meistri tiitli. ...
Universitas Tartuensis
Uudis Pildil joonis TÜ geoinformaatika professori Evelyn Uuemaa inauguratsiooniloengult

Ruumiandmete eksperdid kogunevad esmakordselt Tartus

16.–19. juunini toimub Tartus Euroopa Geoinformaatika Laborite Ühenduse (AGILE) konverents „Nutikad andmed: ruumiandmete rakendatavaks muutmine“. Tartu Ülikooli geoinformaatika professori Evelyn Uuemaa sõnul kogutakse praegu ruumiandmeid mobiilseadmete, satelliitide ja mitmesuguste sensorite abil rohkem kui kunagi varem. „Selleks, et põhjalikult rääkida kliimamuutusest, ...
Universitas Tartuensis
Uudis Pildil mereinstituudi uue hoone avamine

Mereinstituudi välibaasis avati uued töö- ja eluruumid

Tartu Ülikooli Eesti mereinsti­tuudi teadlased ja üliõpilased saavad nüüd Saaremaal Kõiguste väli­baasis töötada ja majutuda senisest palju paremates oludes. Seiretöödeks ja teadus­projektideks on Kõigustes juba alates 2013. aastast suur laboratoorium, kus on head tingimused õppetööks ja merelt kogutud proovide analüüsimiseks. ...
Universitas Tartuensis
Uudis

Juulis alustab tööd Tartu Ülikooli senati uus koosseis

19. mail toimunud e-hääletusel valiti ülikooli senatisse järgmiseks kolmeks aastaks uued akadeemiliste töötajate esindajad. Igast valdkonnast valiti senatisse neli enim hääli saanud kandidaati, lisaks selgitati pingerea järgi välja asendusliikmed. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonda esindavad arheokeemia professor Ester Oras, anglistika professor ...
Universitas Tartuensis
Uudis Pildil Viivi Luik ja Rainer Sarnet

Rainer Sarnet hakkab vabade kunstide professorina mõtestama loomingulist protsessi

Järgmisel õppeaastal astub Tartu Ülikooli vabade kunstide professori ametisse üks Eesti omanäolisemaid audiovisuaalteoste autoreid, filmirežissöör, lavastaja ja stsenarist Rainer Sarnet. Septembri keskel alustab Sarnet kõigile huvilistele mõeldud loengukursusega „Club Silencio. Maagiline teater“, kus ta keskendub idee sünnile ja selle kujunemisele ...
Universitas Tartuensis
Uudis Suveülikooli kiviktaimla kursuse osalised 2024. aastal

Õpihuvilised on oodatud suveülikooli

Juuli keskpaigast augusti lõpuni pakutakse Tartu Ülikooli suveülikoolis mitmekesist valikut kursusi kõigile, kel on soovi end töö- või huvialaselt täiendada. Programmis on ligi 20 täienduskoolituskursust, mille seas on nii varasemate aastate lemmikuid kui ka täiesti uusi. Esimest korda on kavas ...
Universitas Tartuensis
Uudis Pildil raamatu toimetajad ja Eesti suursaadik Singapuris

Uus raamat Aasia suurriikide rollist kliimapoliitika kujundamisel

Juunis ilmub Routledge’i kirjastuses Tartu Ülikooli ja Singapuri Riikliku Ülikooli teadlaste koostöös valminud raamat „India, China and Climate Change Governance“. Teoses analüüsitakse, kuidas India ja Hiina kujundavad rahvusvahelist kliimapoliitikat, milline on nende juhtroll, vastutus ja strateegiline positsioon maailma lõunapoolsete (nn ...
Universitas Tartuensis
Uudis Pildil virn raamatuid ja koer

Pöidlaküüdiga teisele poole maakera

Aprillis ilmus „Väike pöidlaküüdi käsiraamat“ – lugu sellest, kuidas üks Tartu noormees reisis poole aastaga läbi 17 riigi, ööbides põõsa all või kõige odavamas hostelis, leidis hulgaliselt uusi sõpru ja jõudis lõpuks Eestist Vietnamisse. Tartu Ülikooli geoloogia osakonna teadur Peeter ...
Universitas Tartuensis
Diskussioon Tehisaru loodud pilt tehisaru kasutamisest õppetöös

Tehisaru on tulnud, et jääda. Kuidas ülikool kohaneb?

Tehisaru kasutamine ülikooli õppetöös on kasvanud nii suure hooga, et kui tarvi­tada professor Kalle Kirsimäe välja­pakutud uudissõna taru, võiks alma mater’it kutsuda lausa taruülikooliks. Eelmisel aastal Tartu Üli­kooli õppejõudude seas korraldatud küsitlus näitas, et napi aas­taga on tehisaru kasutamine kasva­nud ...
Andrus Karnau
Accept Cookies