Juuni esimesel nädalavahetusel toimus iga-aastane loodusvaatluste maraton. Kuu aja vältel enne seda said aga koolid osaleda minimaratonil.
Loodusvaatluste maratonist on kujunenud iga-aastane harrastusteaduse suursündmus, mis pakub uurimisrõõmu loodushuvilistele üle Eesti ja isegi mõnes Läti piirkonnas.
Tartu Ülikooli loodusmuuseumi ja botaanikaaia korraldatav maraton sai alguse soovist anda igaühele võimalus edastada oma loodusvaatluste andmed teaduse hüvanguks. Osalejad panevad varem registreeritud vaatlusaladel 24 tunni jooksul kirja nii palju kohatud liike kui võimalik ning vaatlusandmed sisestatakse platvormi PlutoF kaudu eElurikkuse andmebaasi, kus need jäävad avalikult kättesaadavaks.
Maratoni raames toimuvad muu hulgas juhendatud loodusretked, mis koordinaatorite, projektijuht Kaarin Heina ja loodushariduse spetsialisti Margit Hirve sõnul on aastate vältel toonud loodusesse tuhandeid huvilisi. „Osalejad saavad kasutada ekspertide abi liikide määramisel, teadlased aga koguda tänu abitööjõule rohkem andmeid laiemalt alalt. Võidavad mõlemad,“ ütles Kaarin Hein.
Loodusvaatluste maraton toimub igal aastal juuni esimesel või teisel nädalavahetusel, kui Eesti loodus rõkkab linnulaulust ja lokkab rohelusest. Paraku ei sobi see aeg vaatlusteks koolidele, kus on palju huvilisi, ning seetõttu alustatigi kaks aastat tagasi eraldi minimaratoniga.
„On ju praegused koolilapsed tulevased loodusteadlased või loodushuvilised harrastusteadlased, kes võiksid edaspidigi aidata koguda teadusele väärtuslikke andmeid. Kahtlemata on nad tulevased kodumaise looduse hoidjad!“ sõnas Margit Hirv.
Minimaraton kestab kuu aega ja selle vorm on paindlik, sobitudes nii ühe koolitunni kui ka põhjalikuma uurimistööga. Vaatlusi tehakse, liike määratakse ja proove kogutakse kokkulepitud teaduslike meetodite järgi. Kui tervet klassi pole võimalik kaasata, saab innustada minimaratonist osa võtma üksikuid õpilasi või väiksemaid rühmi.
Asjatundjad käisid abiks
Vaatluste tarbeks on loodusmaratoni korraldajad kokku pannud tüüpprotokolli ja juhendmaterjalid. Esmakordsel osalejal aidatakse soovi korral leida mõni taime-, linnu- või putukaekspert, kes toetab vaatluste tegemisel kohapeal.



Margit Hirv käis ise tänavu näiteks Sindi Gümnaasiumi 3.a klassiga Kõrsa rabas, et neid oma botaanikateadmistega aidata. Tänu sellele leidsid lapsed üles ja püüdsid pildile küüvitsa, mis neil viimatisel, sügisesel rabaretkel ei olnud õnnestunud. Klassijuhataja Merike Lillelehe sõnul oli lastel eksperdile hulganisti küsimusi. Avastamisrõõmu pakkus näiteks esmakordne tutvus kukemarja, ojamõõla ja tupp-villpeaga.
Kohtla-Järve Gümnaasiumi 10. ja 11. klassi õpilased käisid juuni algul koos ornitoloog Margus Otsaga oma linna metsapargis linnulaulu kuulamas. Kui õpilased pakkusid esialgu, et ehk õnnestub kuulata kümmekonda linnuliiki, siis vaatluse lõpuks sai neid kokku 41.


Kõige rohkem üllataski noori see, kui palju eri liike ühes väikeses metsas olla võib. „Peaaegu kõiki linnuliike kuulsin esimest korda. Väga tore oli kokku saada Eesti tuntuima ornitoloogiga ja tema kogemustest kuulda. Näiteks sain teada, et väike-kärbsenäpp, keda kuulsime lausa kolmes kohas, on loodukaitse all,“ kommenteeris gümnasist Elviina Mänd.
Bioloogiaõpetaja Krista Piiri sõnul tehti vaatlusi mitmes rühmas ja kahel päeval. Jooksvalt jagati ka rolle ümber, et võimalikult paljud saaksid proovida nii protokollija, fotograafi, liigi määraja kui ka salvestaja ametit.
Lisaks linnulaulu kuulamisele püüti märgata ka muud huvitavat metsapargi taime- ja loomariigis. Nähti näiteks tänavust aasta liblikat nõgeseliblikat ja aasta puud haaba. Pärast minimaratoni olid noortel kõige eredamalt meeles võsapuuk, arusisalik, porr, siisike ja juba mainitud väike-kärbsenäpp.
Vaatlused kogutakse kokku
Rakvere Põhikooli loodusringi õpilased on varem korduvalt osalenud loodusvaatluste maratonil, kuid tänavu proovis kool esimest korda minimaratoni, et kaasata enamaid õpilasi.
Kuna Rakvere tähistab sel aastal linna esmamainimise 800. aastapäeva, seati ideaaliks märgata Rakvere piires kokku 800 liiki. Nii palju küll lõpuks üles märkida ei õnnestunud, kuid õuesõppenädal pakkus sellegipoolest palju põnevaid leide.

„Suuremat elevust tekitas putukate otsimine ja ühe surnud linnu määramine – see osutus kuldnokaks. 4. klassi õpilased sattusid nägema õitsvat karulauguvälja. Mets-lõosilma, suure teelehe, naadi ja võilille leidsid oma piirkonnas üles kõik klassid. Tammikus käinud õpilased said tuttavaks hariliku kopsusamblikuga,“ loetles matemaatika abiõpetaja Vilja Padonik.
Tema sõnul osalesid kõige usinamalt just nooremad õpilased. Õpetajatel oli hea meel kuulda, et ka omavahelises vestluses kasutasid lapsed ametlikke liiginimesid.
Mai lõpus korraldasid õpetajad kogukonnalaadal ka töötoa – elurikkuse mängu, kus õpilased pidid 50 fotolt liike ära tundma. Selgus, et ka värske vaatluskogemuse korral oli liigi määramine siiski veidi keeruline, küll aga osati nimetada perekondi: tuvi, toonekurge, ülast, varblast jne.
Tänu loodusvaatluste maratonile on andmeid Eesti eluslooduse kohta kogunenud suure hooga. Teadlased kontrollivad kõik platvormi PlutoF vahendusel edastatud vaatlusandmed üle ning kinnitatud vaatlused lisatakse eElurikkuse andmebaasi.
Loodusvaatluste maratone on Tartu Ülikooli loodusmuuseumi ja botaanikaaia eestvedamisel korraldatud alates 2018. aastast ja minimaratone alates 2024. aastast. Minimaratonist võttis sel aastal osa 29 kooli.