Tartu Ülikooli tervisedenduse professor Kersti Pärna ütleb, et eluviisist rääkides tuleb silmas pidada nii tervise- kui ka riskikäitumist ning suur probleem on tervisealane ebavõrdsus.
Viimastel aastakümnetel on Eesti elanike keskmine oodatav eluiga pikenenud, aga sündimus kahaneb ja rahvastik vananeb. Samal ajal oleme jõudnud inimarengu poolest kõrge tasemega riikide hulka, kus tähtsustatakse head elukvaliteeti. Seetõttu tuleb järjest rohkem mõelda, kuidas tervena elatud aastate arvu suurendada.
„See võib tunduda rutiinne, aga on äärmiselt oluline koguda jätkuvalt andmeid ning luua ja levitada tõenduspõhiseid teadmisi tervise- ja riskikäitumise kohta. Just nende toel saame paremini tervisepoliitikat kujundada ja vajaduse korral sihipärasemaid ennetus- ja sekkumistegevusi planeerida,“ rääkis Pärna.
Aprillikuisel inauguratsiooniloengul tutvustas Kersti Pärna Eesti inimarengu 2023. aasta aruande oma toimetatud peatüki põhjal, kui tervislikult eestlased elavad ning millised on siinsed tervise- ja riskikäitumise suundumused.
Näiteks on viimase 30 aasta jooksul suurenenud ülekaaluliste osakaal – praegu on kaal ülemäära suur umbes igal teisel täiskasvanul ja igal viiendal teismelisel –, aga samal ajal on tõusuteel ka harjumus vähemalt paar korda nädalas tervisesporti teha.
„Need kaks näitajat tunduvad vasturääkivad, aga see näitabki, et tervise- ja riskikäitumine võib erinevates rahvastikurühmades olla väga erinev. Ilmselt ei pruugi kehaliselt aktiivsed inimesed olla needsamad, kes on kas ülekaalulised või rasvunud,“ viitas Pärna.
Tervise- ja riskikäitumise näitajates on nii positiivseid kui ka negatiivseid suundumusi. Viimase 30 aasta jooksul on täiskasvanute seas vähenenud igapäevasuitsetamine. Kui 1990-ndatel suitsetasid iga päev umbes pooled täiskasvanud meestest, siis nüüd teeb seda vaid iga viies. Samas on hoogsalt levinud e-sigarettide kasutamine, sh teismeliste hulgas.
Täiskasvanuid, kes tarvitavad alkoholi kord nädalas või sagedamini, on aga enam-vähem samal määral kui 2000. aastate keskel – ligikaudu 25%. Noorte hulgas on alkoholi pruukimine viimastel kümnenditel vähenenud, kuid paraku tarvitatakse selle asemel muid meelemürke.
Pärna sõnul on suur probleem tervisealane ebavõrdsus: kehvemal järjel olevate inimeste eluviis on üldiselt tervistkahjustavam ja selle tagajärjel on ka nende tervis halvem. Et Eesti inimeste tervena elatud aastate arv suureneks, tuleks seega eraldi tähelepanu pöörata neile, kelle elu mõjutavad halvemad sotsiaal-majanduslikud tegurid.
Tervistkahjustava eluviisi korral on ka vaimne tervis kehvem ja paraku vaimse tervise probleemide levimus suureneb.
„Andmete põhjal on selgelt näha, et ühe-kahe käitumusliku riskiteguriga täiskasvanutel esineb märksa rohkem vaimse tervise probleeme kui neil, kellel pole ühtki riskitegurit. Kui käitumuslikke riskitegureid on rohkem, kasvab vaimse tervise probleemide risk veelgi. Seega on tervistkahjustava eluviisi korral ka vaimne tervis kehvem ja paraku vaimse tervise probleemide levimus suureneb,“ tõdes Pärna.
2022. aasta andmetel olid ligi pooled teismelistest tüdrukutest ja neljandik sama vanadest poistest tajunud viimase aasta jooksul vähemalt kahenädalasi depressiivseid perioode, mis toetab mõtet, et investeerimine ulatuslikku ja tõhusasse ennetusse vaimse tervise valdkonnas võiks ravi vajadust oluliselt vähendada.
Pärna juhitava teadusprojekti üks eesmärk ongi töötada välja objektiivsed mõõdikud just Eesti noorte vaimse tervise hindamiseks.
Kersti Pärna on rahvusvaheliselt tegus teadlane, kes on osalenud mitme Eesti tervisepoliitikat kujundava dokumendi (nt Eesti inimarengu aruanne 2023, vähitõrje tegevuskava jm) kirjutamisel. Ta on Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna nõukogu liige ja arstiteaduse eestikeelse õppekava programmijuht ning räägib aktiivselt kaasa õppekava uuendamisel. Muu hulgas on Pärna koostanud õppijate hulgas populaarse mikrokraadiprogrammi „Terviseteaduste alused“. 2022. aastal tunnustati teda Tartu Ülikooli aumärgiga.
Pärna on lõpetanud Tartu Ülikooli arstiteaduskonna spordimeditsiini erialal. Magistritöö kaitses ta rahvatervishoiu alal Kuopio Ülikoolis 1997. aastal ja doktoriväitekirja Helsingi Ülikoolis 2005. aastal. Alates 1992. aastast on ta töötanud Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudis assistendi, lektori ja kaasprofessorina. Alates 2025. aasta septembrist on Kersti Pärna tervisedenduse professor.
Uurimistöö sisu ühe lausega
Minu teadustöö keskmes on nii täiskasvanute kui ka noorte tervise- ja riskikäitumise epidemioloogia, tervisealane ebavõrdsus, vaimne tervis ja selle seosed eluviisiga ning objektiivsete mõõdikute väljatöötamine noorte vaimse tervise hindamiseks.
Huvipakkuvaimad uurimisteemad
Praegu on meie uurimisrühmal käimas teadusprojekt, kus uurime sõltuvust tekitavate psühhotroopsete retseptiravimite tarvitamist ja väärtarvitamist ning vaimset tervist noorte hulgas. Ühtlasi töötame noorte vaimse tervise hindamiseks välja võimalikult täpseid mõõdikuid. On ju noored meie tulevik.
Mind inspireerivad uuenduslikud lahendused – nt personaalmeditsiin, tehisaru –, mis aitavad andmeid kombineerides tulevikus täpsemini haigusi ennetada. Üks põnev teema on geneetiliste riskiskooride kaasamine üldisi tervisenäitajaid sisaldavatesse ennetusmudelitesse.
Suurim avastus
Ma loodan, et kõige suurem avastus on veel ees! Rahvatervishoiu valdkonnas on päris keeruline avastada midagi täiesti uut, mitmel puhul on aga meie uuringute alusel saadud tõenduspõhised teadmised olulised nii tervisepoliitika kujundamiseks kui ka ennetus- ja sekkumistegevuse kavandamiseks. Just innovaatilised meetodid võimaldavad üha paremat ennetust ja edendust.
Akadeemiline eeskuju
Mind on inspireerinud minu doktoritöö juhendaja epidemioloog Mati Rahu, kes on teadustöös äärmiselt põhjalik ja süsteemne ning kelle sõnaselgus ja eesti keele tunnetus on erakordne. Väga sügava mulje on mulle jätnud meie Londoni koostööpartnerid professor Martin McKee ja professor David Leon oma teadustööde avara ampluaa, laialdaste teadmiste ja kiire mõtlemisega.
Vaba aeg
Mulle meeldib hoida end heas vormis mitmekesise tegevusega: looduses liikumise, reisimise, sportimise, lugemise, teatris käimisega.
Parim viis puhata
Kõik ülalnimetatu ja lisaks pakub head vaheldust Biomeedikumi segakooris laulmine.
Soovitan soojalt!
Muhedaks lugemiseks on Urmas Vadi romaan „Kuu teine pool“ (Aasta Raamat 2024 – toim.)
Soovitan vaadata ka Arvo Pärdi 90. sünnipäeva hooajal Vanemuises lavale tulnud balletti „Palve. Kummardus Arvo Pärdile“ ja kuulata tema muusikateost „Spiegel im Spiegel“.
Mida peaks teadma tervisedenduse kohta?
Tervis ja heaolu sõltuvad suurel määral tervist toetavast eluviisist. See mõjutab vaimset ja füüsilist tervist kogu elu vältel ning pikendab oodatavat eluiga ja kasvatab tervena elatud aastate arvu. Tervise edendamine ja hoidmine algab suuresti inimesest endast, kuid selle toetamiseks tuleb arendada terviseteadlikkust ja kujundada keskkond, kus need toetamise võimalused oleksid kergesti kättesaadavad.
Millest võiks tudeng alustada?
Rahvatervishoid, sh tervisedendus, on erialaülene valdkond, kus on suurema pildi nägemiseks vaja üldteadmisi. Huvilistel on võimalus osaleda näiteks mikrokraadiprogrammis „Terviseteaduste alused“, mis võib olla ka hea stardipakk rahvatervishoiu magistriõppes jätkamiseks. Loomulikult võib ka kohe rahvatervishoiu magistriõppega alustada ja sügava huvi korral juba doktoriõppes jätkata.
