Mai lõpul kolisid Maarjamõisa haljasalale terveks suveks Gotlandi tõugu lambad ja kaks kitse, kes võtsid seal masinatelt muru niitmise ja rohumaa hooldamise üle.
Rohusööjad veedavad suve Viljandi maantee ning Physicumi ja Chemicumi vahelisel linnakarjamaal – Maarjavälja rohealal, kus Tartu Ülikooli, Tartu linna ja muude asjaosaliste koostöös hakatakse katsetama linnalooduse rikastamise võimalusi, mis pakuksid ka inimestele silmailu ja tervislikku elukeskkonda.
Roheala ettevalmistamiseks korraldatud talgupäevadel istutati Maarjaväljale juurde mitusada omamaist püsikut.
Vana mõisakarjamaa ja hilisema linnaaianduse aegadest veel alles olevatele maasikatele, ebaküdooniatele ja nartsissidele lisandusid näiteks angervaksad, naistenõgesed, karikakrad, raud- ja kopsurohi.
Taimekoosluste väljakujunemine võtab mitu aastat aega, kuid see annab hea võimaluse rahulikult jälgida, millised meetodid toimivad nii linnaloodusele kui ka inimestele. Neid teadmisi saab edaspidi julgemalt kasutada linna avalike haljasalade elurikkamaks muutmisel. Näiteks on teadlased just Tartus tehtud uuringutega teada saanud, et liigirikastel aladel mängivatel lastel on vähem allergiaid ning et juba aasta aega harvemat niitmist toob rohealale tagasi liblikad.
Lisaks ehitatakse Maarjaväljale väliõppeklass ning lastele ja noortele mõeldud alad, mis ühendavad mängu ja looduses viibimise: saab pakkudel hüpata, küngastel turnida, taimede vahel peitust mängida ning okstest ise midagi ehitada.
Koostööd tehakse ka Eesti Põllumajandusmuuseumis peagi avatava maaelu uudishimukeskusega. Keskus tuleb muuseumi uue püsinäituse „Laudasümfoonia“ puhul linnaloodusele appi sõnnikuga, millega väetatakse näidisala taimi.
Maarjavälja näidisala loomist toetatakse programmi LIFE projektist „Tartu rohering“, mille eesmärk on elukeskkonna parandamine nii linnalooduse kui ka -inimese jaoks.
