Kevad on muutuste aeg. Üha pikenevad päevad, siin-seal mullakamarast võrsuvad rohelised libled ning muu sellele aastaajale iseloomulik muudab kahtlemata neid nähtusi kogevat inimestki.

Nagu märgata võite, on ses ajakirjas suleseppade reas üks uus nimi. Muutused ei tähenda aga seda, et kõik, mis tuttav, peaks ühekorraga kaduma. Tudeng minus usub, et ülikooli tugevad sambad ei lase juhtuda millelgi, mis paneks ülikooli ja selle aastasadade jooksul kinnistunud väärtusi võnkuma.

TÜ statistikakabaasi järgi on veebruari lõpu seisuga ülikooliga seotud peaaegu 13 400 üliõpilast ja 2700 töötajat. Nii suur hulk inimesi ei mahuks piltlikult öeldes ühe katuse alla, kui neil poleks midagi, mis neid seoks.

Üks ühendav lüli ongi sarnased tõekspidamised. Ülikooli 2020.–2025. aasta arengukava teises eelnõus on sõnastatud visioon, et Tartu Ülikool on kogu Eesti ülikool ning oma organisatsioonikultuuri ja tegevustega Eestis eeskujuks. „See on sümbol, mille üle iga eestimaalane tunneb uhkust ning mis muudab Eesti ja Tartu tuntuks kogu maailmale,“ seisab dokumendis. Ilus mõte!

Ent see tähendab ka kohustust püsida väärikana, püüelda alati parema poole, olla edasiviiv jõud – unustamata siiski vana. Senises, 2015.–2020. aasta arengukavas on kirjas, et ülikooli põhiväärtused on teaduspõhisus, akadeemiline vabadus ja ülikooli autonoomia, avatus uutele ideedele, koostöö, inimkesksus ja individuaalne areng ning vastutus. Niisamuti seisab seal, et „ülikool algatab Eesti ühiskonnale oluliste teemade ja probleemide uurimise ja avaliku arutelu“. Kui tahame algatada arutelu, peame ise julgema ka keerulistest teemadest rääkida – nagu kevadised õied, mis ootamatust lumesajust ei kohku.

Siinsesse UT numbrisse on mahtunud mitu teemat, mis võiksid anda meile kõigile mõtteainet. Saab lugeda näiteks sellest, kuidas aitavad Johan Skytte poliitikauuringute instituudi teadlased võidelda eakate väärkohtlemisega. Kirjutame ka rahvatervishoiust ja arutelust Hiina võimalike ambitsioonide üle. Kuid me ei piirdu argise teemaderingiga, vaid vaatame ka ulmelisena näivasse tulevikku ning vestleme noore astrofüüsikuga muu hulgas sellest, kuidas võiksime suhelda meile tundmatute tsivilisatsioonidega.