Eesti tööturg vajab insenere rohkem kui kunagi varem. Kutsekoja OSKA uuringud näitavad, et 2032. aastaks on masina-, elektroonika-, ehitus- ja energiatööstuses ning paljudes teistes valdkondades vaja sadu uusi spetsialiste – see tähendab insenere, kes oskavad töötada nii laboris kui ka rahvusvahelises projektimeeskonnas.
Selleks, et väljaõpe tehnika, tootmise ja ehituse valdkonnas vastaks paremini tööturu vajadustele ning inseneride järelkasv oleks piisav, loodi 2023. aastal Eesti õppeasutuste, ettevõtete ja erialaliitude koostöös inseneriakadeemia.
Algatuses osalevad nii kõrg-, kutse-, üld- kui ka huviharidust andvad õppeasutused; kõrghariduse alal on lisaks Tartu Ülikoolile partneriteks Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Tehnikakõrgkool, Eesti Maaülikool ja Eesti Lennuakadeemia. Inseneriakadeemia tööd juhib Haridus- ja Noorteamet ning seitsme aasta jooksul, kuni aastani 2029 on Eesti riik lubanud ettevõtmist toetada ligi 40 miljoni euroga Euroopa Liidu tõukefondidest.
Haridus- ja Noorteameti inseneriakadeemia arendusjuhi Juta Asuja sõnul peaks koostöö tulemusena paranema nii kutse- kui ka kõrgkoolides antava insenerihariduse kvaliteet. „Loodame väga, et lõpetajad vastavad enam tööturu ootustele, väheneb inseneriõppe katkestamise määr, suureneb naiste osakaal inseneeria aladel ja üleüldse muutub inseneriharidus populaarsemaks,“ ütles Asuja.
Inseneriõpe Tartu moodi
Viimase kolme aasta jooksul on Tartu Ülikoolis inseneeriaga seotud aladele pööratud erilist tähelepanu. Muu hulgas hakati korraldama inseneripäevi, mis annavad koolinoortele võimaluse kätt proovida robootika, elektroonika ja 3D-modelleerimise alal.
Inseneripäeva koordinaator, tehnoloogiainstituudi kommunikatsioonispetsialist Krisliin Rohtla ütles, et selle eesmärk on pakkuda noortele vahetut kogemust inseneeriamaailmast. „Teooria kõrval saab töötubades ise katsetada ja kogeda, milliseid võimalusi see valdkond pakub. Kõigist ei pea saama inseneri, aga oluline on teadlikkus. See päev võib olla õpilasele nii innustavaks kinnituseks kui ka abiks oma õige tee leidmisel,“ ütles Rohtla.
Koostöös Eesti Inseneride Liiduga korraldatakse inseneri infopäevi üle Eesti. Nende raames käivad gümnasistidele inseneeriat tutvustamas kõik Eesti kõrgkoolid. Tehnoloogiainstituudi robootikaspetsialisti Ramon Rantsuse sõnul peavad Tartu Ülikooli esindajad õpilastele loenguid ja teevad töötube mitu korda kuus.
„Samuti on hoo sisse saanud võistlus „Delta X“, mis toob Tartusse kokku robootikahuvilised üle Eesti. Õpilased saavad võistelda robotite jalg- ja korvpallis, sel aastal lisandus ka droonivõistlus,“ lisas Rantsus, kes on ka üks võistluse korraldajatest.
Inseneriakadeemia paneb suurt rõhku tüdrukute kaasamisele. Eelmisel aastal korraldati neile eraldi inseneripäev, mis tõi kokku 80 tütarlast. Tartu Ülikooli arvutitehnika kolmanda kursuse üliõpilane Hanna-Maria Fatkin arvab, et tüdrukuid võiks insenerialadel kindlasti praegusest rohkem olla.
„Lihtsalt sellepärast, et see on äge valdkond ja kahju oleks, kui keegi ainult eelarvamuste pärast eemale hoiaks! Kui kõik on poisid, siis jääbki domineerima mingi üks vaatenurk. Tegelikult on inseneeria loominguline ja vajab erinevaid vaatenurki,“ ütles Fatkin. Tema hinnangul on Tartu Ülikoolis inseneeriaõppeks päris head võimalused.
Lisaks koolile on ta saanud kogemusi ja teadmisi ka mujalt, sest on osalenud tudengisatelliidi projektis, läbinud mitu praktikat Elektrilevis ja ühena kahest Tartu Ülikooli tudengist käinud praktikal Milrem Roboticsis, kus sai avardada silmaringi kaitsetehnoloogia alal ja õppida praktilisi mehaanikaoskusi.
„Mulle meeldib, et saan tudengina kaasa lüüa igasugustes projektides ja tudengiorganisatsioonides ning proovida kätt päris töömaailmas,“ võttis Fatkin kokku.
Erialasid, kus põimuvad tehnika, teadus ja loovus, on Tartu Ülikoolis mitu – peale arvutitehnika on sellised ka näiteks füüsika, keemia ja materjaliteadus. Õppetöö ei jää pelgalt auditooriumisse: võimalik on töötada laborites, ehitada ja katsetada, osaleda rahvusvahelistel võistlustel ja teha koostööd ettevõtetega.
Sellest õppeaastast lisab tehnoloogiainstituudis arvutitehnika ja robootika üliõpilastele võimalusi tööstusmagistrantuur. See tähendab, et üliõpilane lahendab ülikooli partnerettevõttes reaalseid arendusülesandeid, millest kujuneb ka tema magistritöö põhisisu. Juhendajateks on nii ülikooli teadlased kui ka ettevõttes töötavad praktikud.
Arvutitehnika ja robootika magistriõppekava programmijuht Heiki Kasemägi ütles, et uus programm tähendab sisulist muutust inseneriõppes. „Tööstusmagistrantuur ei ole lihtsalt uus õppevorm – see on struktuurne muutus selles, kuidas me Eestis insenere koolitame. Tänapäeva tootmine on järjest enam automatiseeritud ja robootikal põhinev ning konkurentsis püsimiseks vajame insenere, kes mõistavad süsteeme tervikuna: nii masinate toimimist kui ka neid juhtiva tarkvara arendust. Tööstusmagistrantuur annab võimaluse kasvatada just selliseid spetsialiste.“ Esimesed üliõpilased asuvad ettevõtetes magistriõpingutele kevadsemestril, keskendudes eeskätt masinatööstusele ja tootearendusele.
Solaride ja Semubot
Rühmaprojekte ja arenguvõimalusi on inenerierialade tudengitele arvukalt. Üks silmapaistvamaid näiteid on päikeseautoprojekt Solaride. 2020. aastal tehnoloogiainstituudis professor Alvo Aabloo eestvedamisel sündinud algatus on kasvanud ülikoolide koostööprogrammiks.
Tartu tudengid on olnud Solaride’i juures algusest peale – projekteerinud elektroonikasüsteeme, töötanud välja tarkvara ja ehitanud auto mehaanilisi osi. Samal ajal omandavad nad oskusi, mida loengus ei õpi: meeskonnajuhtimist, turundust, rahastuse leidmist ja rahvusvahelist koostööd.
Solaride’i edu ei piirdu garaaži või laboriga, vaid on toonud tudengitele võimaluse esindada Eestit Austraalias päikeseautode maailmameistrivõistlusel ning avanud uksi töökohtadele, kuhu tavapärase praktikaga ei pääseks.
Tartu Ülikoolist on alguse saanud ka esimene Eestis ehitatud humanoidrobot Semubot. Arvutitehnika nooremteadur Renno Raudmäe selgitas, et ühelt poolt toetatakse selle projektiga inseneriõpet – võimaldatakse tulevastel inseneridel oma teadmisi rakendada ja teha koostööd ka teiste valdkondadega –, aga teisalt lahendatakse ka ühiskondlikke probleeme.
„Semuboti uue hooaja eesmärk on arendada eakate hooldusrobotit, et parandada nende kognitiivseid võimeid ja elukvaliteeti. Probleem on aktuaalne, sest rahvastiku vananemine paneb meie tervishoiu- ja hoolekandesüsteemid proovile,“ sõnas Raudmäe.
Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) üliõpilaste insenerivaldkonna arendusprojektide viimatise toetusvooru kogusumma oli 960 000 eurot. Lisaks SemuBotile ja Solaride’ile said rahastuse tudengisatelliit, KuupKulgur jpt. EIS-i juhatuse liikme Sigrid Harjo sõnul on tudengiprojektide meeskondadest välja kasvanud uusi edukaid ettevõtteid ja nende projektide vilistlased on hinnatud spetsialistid.
Müüt, et Tartu Ülikoolis inseneeriat ei õpetata, on tegelikult ammu kummutatud. Ka väljaspool Tallinna on võimalik omandada head tehnilised teadmised ja neid kohe rakendama asuda. Tartu insenerid on muutmas tulevikku – võib-olla sünnib järgmine murranguline tehnoloogialahendus just tudengilinnas?
Lisa kommentaar