In memoriam
Igor Černov oli üleilmselt tuntud Tartu-Moskva semiootika koolkonna üks rajajatest, kes asutas ka tuntud Kääriku suvekoolid. Foto: Margot Must

Igor Černov (18.03.1943–21.03.2025)

Elavate seast on lahkunud Igor Černov, kes kujundas kuni 1990. aastate teise pooleni väga olulisel määral Eesti semiootika maastikku ja oli selle liikumapanev jõud.

Igor Černov sündis 18. märtsil 1943 Oktjabrski külas Gorki oblastis ja suri 21. märtsil 2025 Joensuus. Pärast Eesti taasiseseisvumist sai suuresti Černovi kaasabil Tartu Ülikoolis teoks semiootika osakonna loomine 1992. aastal. Professor Černov oli semiootika osakonna esimene juhataja kuni aastani 1997.

Igor Černovi elutöö ja tähelend ei piirdunud semiootika osakonna loomise ja juhatamisega: sellele eelnes aastakümnete pikkune töö semiootika kui teaduse ja iseseisva eriala teadvustamisel ning arendamisel. Semiootika institutsionaliseerumine Tartu Ülikoolis 1992. aastal ei olnud kerge, sest uue osakonna rajamisel polnud tal alguses ei lektoreid ega üliõpilasi. Sestap on fenomenaalne, et Černov saavutas lühikese ajaga nii ühe kui ka teise: varasema ajaloo ja semiootika labori ning vene kirjanduse kateedri pinnalt lõi ta semiootika osakonna, leidis sinna loengute pidajad ja kuulajad.

Vastse semiootika osakonna juhatajana kujundas Igor Černov esimese semiootika ja kulturoloogia õppekava ning luges ise ka suurt osa semiootika kursustest. Tema jaoks olid kolleegid, sõbrad ja õpilased sageli kattuvad kategooriad; suhtlemine õpilastega kui kolleegidega oli inspireeriv mõlemale poolele. Černovi suhtumine tudengitesse peegeldas sedasama tähelepanu, mida talle oli osutanud tema õpetaja Juri Lotman.

Alustanud tudengiteed Tartu Riiklikus Ülikoolis vene filoloogia erialal 1962. aastal, õppis Černov professor Lotmani käe all vene kirjanduse kateedris eriprogrammi järgi ja oli muuhulgas Lotmani esimese strukturaalpoeetika alase erikursuse ainuke kuulaja. Ülikooli lõpetas ta 1966. aastal lõputööga „Vene kroonikakirjutaja maailmatunnetus“ ja kaitses 1975. aastal kandidaaditöö „Vene barokiajastu kirjanduskultuur: uurimisviisid ja -meetodid“. Mõlema töö juhendaja oli Juri Lotman.

Černov kujunes kiiresti Juri Lotmani paremaks käeks nii väljaannete toimetamisel, semiootikaalaste kokkusaamiste korraldamisel kui ka kontaktide loomisel. Just Igor Černov, toona alles kolmanda kursuse üliõpilane, sõitis Tartu vene kirjanduse kateedri esindajana 1963. aastal Moskvasse ja tegi sealsetele semiootikast huvitunud teadlastele ettepaneku koostööks. Sellest visiidist sai alguse Tartu–Moskva semiootikakoolkond ja kuulsad semiootika suvekoolid Käärikul. Meelespidamist väärib Černovi olulisemaid põhimõtteid: kui tahad, siis saad. Selle põhimõtte üheks ilmekaks väljenduseks on fakt, et Igor Černov viis Eesti ja Tartu semiootika maailmakaardile, sealhulgas Rahvusvahelisse Semiootika Assotsiatsiooni (International Association for Semiotic Studies – IASS) liikmeks.

Nähes Igor Černovis enda mantlipärijat semiootikas, pöördus Juri Lotman oma elu lõpul tema ning vene kirjanduse osakonna juhataja Ljubov Kisseljova poole palvega jätkata tema ja Zara Mintsi elutööd: hoolitseda semiootika ja vene kirjanduse osakonna käekäigu eest, pidades sellega eeskätt silmas inimeste hoidmist ning usalduse, sallivuse ja suuremeelsuse säilitamist suhetes. Oma isikupärase esprii ja sädemega kandis Igor Černov neid väärtusi kuni oma aja lõpuni.

TÜ filosoofia ja semiootika instituut

Lisa kommentaar

Uus professor „Asjaolu, et organismis on kõik omavahel seotud, teeb minu uurimisvaldkonna erakordselt keeruliseks ja praegu on veel suhteliselt vähe teada. See aga tähendab ühtlasi, et avastamisrõõmu jagub sajanditeks,“ ütleb Mario Plaas.

„Aega ja ruumi ei saa panna katseklaasi“

Tartu Ülikooli siirdemeditsiini professor Mario Plaas ütleb, et tema eriala arengust on kõige rohkem kasu nende haiguste ravis, mille kohta praegu veel teadmisi napib. Siirdemeditsiin on lihtsustatult vahelüli labori ja kliiniku vahel. „Me uurime haigusi ja nende võimalikku ravi eelkliinilistes ...
Merilyn Merisalu
Intervjuu „Vabadus, mille annab akadeemi­line elu, on lihtsalt nauditav. Õigus­valdkonnas on see suur väärtus,“ ütleb Priit Pikamäe.

Priit Pikamäe: mida paremat haridust suudame anda, seda paremini toimib ühiskond

Selle aasta algul asus Tartu Ülikooli õigusteaduskonda juhtima Priit Pikamäe, kes on teeninud Eesti riiki kõigis kohtuastmetes, sealhulgas Riigikohtu esimehena, ning töötanud viimased aastad Euroopa Kohtus. Mis teda Luxembourgist tagasi Tartusse tõi? 2019. aastal pakkis kauaaegne riigikohtunik Priit Pikamäe Toomemäel ...
Risto Mets
Portree Residentuuriprodekaan Helen Reim on kindel, et kvaliteetne arstiõpe on tervishoiu vundament.

Helen Reim: hoolides meditsiiniõppest, hoolid patsientidest

Helen Reim jagab oma tööelu kahe ameti vahel: poole ajast on ta naistearst, aidates patsiente nii nende igapäevastes muredes kui ka elu tähtsaimatel hetkedel, aga teise poole ajast hoiab residentuuriprodekaanina silme ees Eesti tervishoiu­ suurt pilti ja arendab meditsiiniõppe tulevikku. ...
Merilyn Merisalu
Rändaja Madalmaade linnadele iseloomulikke kanaleid Antwerpenis pole. Omal ajal kaeti need kinni ja nüüd on nende asemel laiad tänavad.

Antwerpen – Belgia peidetud pärl

Brüsseli lennujaamast vaid pooletunnise rongisõidu kaugusel asub Antwerpen, mis jääb paljudel klassikalise Brüsseli–Brugge–Genti liini avastajatel nägemata. Mina veetsin Antwerpenis vahetusüliõpilasena viis kuud. Kes otsib, see leiab! Logopeediatudengitel on vahetusõppevõimalusi napivõitu, sest selle eriala õpingud on küllaltki keelespetsiifilised. Haridusteaduste instituudi partnerülikoolide ...
Katre Vahter
In memoriam Jüri Tamm oli sõbralik ja kavalalt naeratav õpetaja ja kolleeg, kellel oli alati midagi huvitavat rääkida ning kes ei kartnud uutele ülesannetele vastu astuda.

Jüri Tamm (25.11.1937–29.08.2025)

Lahkunud on hinnatud kolleeg, pikaaegne õppejõud ja teadlane emeriitprofessor Jüri Tamm. Jüri Tamm lõpetas Tartu Ülikooli keemiaosakonna 1962. aastal cum laude ja kaitses väitekirja 1969. aastal. Ta alustas Tartu Ülikoolis tööd teadurina, jätkas hiljem lektori ja dotsendina ning alates 1992. ...
Lõpetajad Renar Kihho 2023/2024. õppeaasta avaaktusel.

Lõpetamine pole hüvastijätt, vaid sidemete tugevdamine

Armsad lõpetajad! Te seisate teelõigul, mis tähistab ühe peatüki lõppu ja uue algust. Ülikooli lõpetamine ei ole lihtsalt diplom teie peos – see on märk teekonnast, mille jooksul olete kasvanud, õppinud, eksinud ja leidnud. Usun, et hoolimata sellest, kui keerukalt hoogne ...
Renar Kihho
Lõpetajad Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna bakalaureuseõppe 2025. aasta lõpuaktus.

Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna lõpetajad

BAKALAUREUSEÕPE Ajalugu Triin Aadma Kadri Aria Eliise Eden Bedrit Anna Elisabeth Benno Anu Erbsen Renata Feizulla Rasmus Kagge Richard Kask – cum laude Ott Kippar Kristin Kongi Kaisa Kopliste Magnus Käärik Beti Laasi Tormi Lust Leho Lõhmus Miia Nummert Eliise Marie ...
Universitas Tartuensis
Lõpetajad Haridusteaduste instituudi magistriõppe 2025. aasta lõpuaktus.

Sotsiaalteaduste valdkonna lõpetajad*

*Lõpetajate nimekiri kuvatakse õppeinfosüsteemi andmetel – tasub tähele panna, et nimekirjas on ka need, kes on oma lõpudiplomi saanud pärast eelmise ja enne käesoleva kevade lõpuaktusi. BAKALAUREUSEÕPE Ajakirjandus ja kommunikatsioon Filipp Gavrilov Daniil Iarlykovskii Andrea Jagur Joonatan Johanson Janar Jõesaar ...
Universitas Tartuensis
Lõpetajad Meditsiiniteaduste valdkonna 2025. aasta lõpuaktus.

Meditsiiniteaduste valdkonna lõpetajad

BAKALAUREUSEÕPE Füsioteraapia  Katariina Braun – cum laude Jan-Erik Elmest Angelina Fjodorova Anastasia Gorjunova Narine Grigorjan Joel Juhanson Hanna Kaldmaa Valeria Kalimullina Kreete Kalinin – cum laude Oliver Kiho Ann Marii Kivikas Catlyn Kruus Ave Kuusk Kaili Laanemets Daniil Leonov Minna Lilleoja – cum laude ...
Universitas Tartuensis
Accept Cookies