2025. aasta viimasel päeval lahkus meie hulgast Tartu Ülikooli audoktor professor Wilfried Schlüter.
Schlüter sündis Ida-Preisimaal toonases Königsbergis õpetajate perekonnas. Õigusteaduse õpinguid alustas ta Göttingeni Ülikoolis ja esimese riigieksami sooritas Mainzi Johannes Gutenbergi Ülikoolis 1959. aastal. Pärast teise riigieksami läbimist Rheinland-Pfalzis 1964. aastal pühendus ta täielikult akadeemilisele karjäärile, kaitstes Münsteri Westfaali Wilhelmi Ülikoolis (praegu Münsteri Ülikool) doktorikraadi professor Hans Broxi juhendamisel ja habiliteerudes sealsamas. Pärast mõneaastast töötamist Hamburgi Ülikoolis ja Berliini Vabas Ülikoolis naasis ta 1980. aastal Münsteri ülikooli, kus ta oli kuni emeriteerumiseni 2000. aastal tsiviil-, äri- ja tööõiguse ning tsiviilkohtumenetluse professor.
Schlüteri teaduslik uurimistöö oli seotud peamiselt perekonna- ja pärimisõigusega. Tema kirjutatud perekonnaõiguse õpikust ilmus aastatel 1979–2013 kokku 14 trükki. 93 doktorandil on olnud õnn kujuneda õiguse asjatundjaks professor Schlüteri juhendamisel.
Lisaks õppejõutööle oli ta aastatel 1982–1986 Münsteri ülikooli rektor ja alates 1981. aastast ka Hammi Ringkonnakohtu kohtunik. Tema rektoriaeg oli Münsteri ülikooli jaoks aeg, mil laiendati aktiivselt kontakte välisülikoolidega. Ta andis loenguid Prantsusmaal, Poolas, Ungaris, Argentinas, Venemaal, samuti Balti riikide ülikoolides.
Wilfried Schlüteri sidemed Tartu Ülikooliga said alguse 1992. aastal, mil Münsteri ülikooli külastas Tartu Ülikooli delegatsioon, kelle võttis sealse õigusteaduskonna nimel vastu just Schlüter. Rahvusvaheliste suhete kauaaegse edendajana arendas ta seejärel aastakümneid teaduslikke sidemeid Münsteri ja Tartu õigusteaduskonna vahel. Talle oli toeks Münsteri ülikooli juures tegutsenud Balti uuringute erialadevaheline instituut (Institut für Interdisziplinäre Baltischen Studien), kus Schlüter oli eestseisuse liige, ja Balti riikide ülikoolides Euroopa uuringuteks loodud euroteaduskond, mille nõukogusse ta kuulus. Münsteri ülikooli õigusteaduskonna nõukogu nimetas Schlüteri eraldi otsusega kureerima sidemeid Tartu Ülikooli õigusteaduskonnaga.
Professor viibis korduvalt Tartus, sealhulgas esinejana nn Eesti-Saksa akadeemilisel nädalal. Üliõpilased ja õppejõud osalesid arvukatel rikastavatel kohtumistel kolleegiga Saksamaalt. Eriti väärtuslikuks muutis need asjaolu, et Eesti valis taasiseseisvumise järel oma eraõiguse kujundamisel eeskujuks just Saksa õiguse. Professori teeneks tuleb kindlasti lugeda seda, et paljud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna üliõpilased ja õppejõud on valinud stuudiumi ajal enese täiendamiseks Münsteri ülikooli.
2003. aastal valis Tartu Ülikooli nõukogu Wilfried Schlüteri ülikooli audoktoriks. Sama aasta 1. detsembril oli toonasel dekaanil Kalle Meruskil au ja õnn tutvustada ülikoolile Schlüterit kui silmapaistvat õigusteadlast, suurt Eesti sõpra ja suurepärast kolleegi. Aulas kõlanud pikk aplaus oli professorile tänuks ja tunnustuseks. Sarnase au osaliseks sai Schlüter Läti ja Lille’i ülikoolis, kes nimetasid ta samuti oma audoktoriks.
Wilfried Schlüter sängitati maamulda perekonnaringis oma kodupaiga kalmistul Münster-Roxelis.
Tartu Ülikool ja õigusteaduskond jäävad tänutundega mäletama Tartu Ülikooli audoktorit professor Wilfried Schlüterit, kelle toetuse ja nõuanneteta poleks ülikool ja selle õigusteaduskond need, kes nad on praegu.
Tartu Ülikool
Õigusteaduskond
