Rahvusülikooli aastapäeval anti üle Rahvusmõtte auhind. Selle pälvis emeriitprofessor Ene-Margit Tiit, kelle töö teadlase, õpetlase ja ühiskonnategelasena on märkimisväärselt mõjutanud Tartu Ülikoolis tehtavat eestikeelset valdkondadevahelist teadust ja rahvuslikku eneseteadvust.
„Minu arusaamise järgi on Rahvusmõtte auhind olnud rohkem humanitaaride valdkond, mina aga olen täppisteadlane, kelle mängumaa on andmed ja arvud. Kuigi, jah, rahvuslikel teemadel mõtisklemine ja nende mõtete avaldamine pole mulle kunagi võõras olnud. Igatahes olen väga tänulik ja õnnelik mulle osaks saanud suure tunnustuse ja au eest,“ rääkis Tiit, kellele nominatsioon üllatusena tuli.
Tema kandidatuuri esitajad rõhutasid, et Ene-Margit Tiidu seletusvõime on veenev ja tema töös on tähenduslikul kohal nii matemaatika populariseerimine kui ka Eesti rahvastikuprotsesside tulise ja terava lähenemisviisi rahustamine.
Ehkki emeriitprofessor Ene-Margit Tiit ei tegele enam aktiivselt teadustööga, on ta avalikus arutelus endiselt mõjukas. Mullu valis Postimees ta aasta arvamusliidriks põhjalike kirjutiste eest, mis käsitlesid Eesti rahva sündimust, sellega seotud probleeme ja lahendusi. Tiidu selged ja tõenduspõhised seisukohad on edendanud ühiskonna statistilist kirjaoskust ja hoidnud eesti keelt teaduskeelena rahva teadvuses.
Ene-Margit Tiit on matemaatilise statistika õppesuuna rajaja Eestis ja tema juhendamisel on sirgunud mitu põlvkonda statistikuid. Sealjuures on ta andnud suure panuse eestikeelse statistikasõnavara loomisse ja arendamisse. Ta on toonud kasutusse tänapäeval üldkasutatavad mõisted nagu üldkogum, valim ja valimi keskmine. Samuti on tal olnud oluline roll Eesti sotsiaalteaduste arengus.
Alates 2006. aastast on Ene-Margit Tiit töötanud Statistikaametis, kus juhendab rahvaloenduste ettevalmistamist ning annab nõu statistikaterminoloogia arendamisel ja kasutamisel.
Rahvusmõtte auhinna komisjoni liige, emeriitprofessor Jaak Kikas rõhutas aktusel peetud kõnes, et Ene-Margit Tiit on andnud meile peegli, mis kuvab matemaatilise täpsusega eesti rahvuskeha seisundit. „See ei ole võlupeegel, mis on alati valmis kiitma, et „oled kauneim kogu maal“, aga selle täpne (ehk puhuti halastamatugi) kuva lubab meil ometi kindlamalt tulevikku vaadata,“ lausus Kikas.
Tiidu sulest on ilmunud üle 600 publikatsiooni ning enam kui 30 õpikut ja käsiraamatut. Tema teosed „Eesti rahvastik. Viis põlvkonda ja kümme loendust“ (2011), „Eesti rahvastiku 100 aastat“ (2018) ning „Eesti rahvastik. Loendamata loendatud“ (2024) on väärt lugemine Eesti rahvastiku arengu ja ajaloo huvilisele.
Ene-Margit Tiit on 22. Rahvusmõtte auhinna laureaat. Rahvusmõtte auhinda antakse välja alates 2004. aastast, et tunnustada isikut, kes on silmapaistvalt edendanud Eesti rahvuslikku ja riiklikku eneseteadvust. Auhinna juurde kuuluvad ka Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku tekstiili lektori Christi Küti loodud vaip ja 50 raamatut Ilmamaa kirjastuse „Eesti mõtteloo“ sarjast.
