Liigu edasi põhisisu juurde
Aktuaalne
Raamatukogud täidavad sageli riigiteenuste lünki ja toetavad inimesi valeinfoga toimetulekul. Foto: Andres Tennus

Meediapädevuse arengut mõjutavad aeg, raha ja inimesed

Viktoria Kukk, Katrin Rosenfeldt, Diana Teemo, Maris Uibopuu, Laura Vuks TÜ infokorralduse õppekava üliõpilased

Tartu Ülikooli üliõpilased uurisid Eesti mäluasutuste rolli meediapädevuse arendamisel. Raamatukogude võimekust pakkuda kogukonnale selleks mõeldud kvaliteetseid teenuseid piiravad rahaline ebakindlus, spetsialistide vähesus ja töötajate ülekoormatus.

Meediapädevus tähendab teadmisi, oskusi ja hoiakuid, mis aitavad inimesel turvaliselt ja teadlikult toimida praeguses kii­resti muutuvas info- ja tehnoloogiakeskkonnas, eristada usaldusväärset infot ebausaldusväärsest ning osaleda teadlikult ja vastutustundlikult ühiskonna­elus. Teabe üleküllus ja valeinfo levik üha suurendavad kriitilise mõtlemise tähtsust. Meedia­pädevuse kujundamises on oluline roll ka mäluasutustel. Arhiivide ja muuseumidega võrreldes on avalikkusele kõige kättesaadavamad raamatu­kogud, kus pakutakse vaba juurdepääsu teadmistele, kultuurile ja enesetäiendamise võimalustele.

Intervjueerisime 53 mäluasutuse töötajaid, igast asutusest üht, ja suurem osa neist, 36, olid raamatukogutöötajad. Intervjuude põhjal ilmnesid meediapädevuse arendamises mitmed kitsaskohad. Kõige sagedamini mainiti kolme omavahel seotud tegurit: inimesi, raha ja aega.

Rahaline ebakindlus mõjutab kõike

Suurim takistus on rahaline ebakindlus – seda mainisid 36 raamatu­kogutöötajast 29, aga sama märgiti ka teistes mäluasutustes. See näitab, et tegemist on laiema kultuurivaldkonna probleemiga. Paljudes asutustes sõltub meediapädevuse arenda­mine projekti­põhisest rahastusest, mis muudab pikaajalise planeerimise ja järjepidevuse hoidmise keeruliseks.

„Meie eelarve on nagu kivisse raiutud,“ kirjeldas üks Lõuna-Eesti väike­linna raamatukogu töötaja, viidates rahalise olukorra jäikusele ja sellele, kui raske on leida lisavahendeid uuteks algatusteks. See kujundlik võrdlus peegeldab paljude raamatukogude tegelikkust: ideid ja tahet on, kuid võimalused jäävad napiks.

Rahalised piirangud mõjutavad muu hulgas raamatukogude tehnilist ja ruumilist keskkonda. Mitmes asutuses toodi esile, et arvutid ja seadmed on vananenud ning puuduvad nüüdis­aegsed multimeedia­vahendid, mistõttu on meediapädevuse arendamise võimalused tegelikult piiratud. Väiksemates raamatu­kogudes on probleemiks ka vananenud, ebamugavad ja visuaalselt väheatraktiivsed ruumid, mis­tõttu pole seal meeldiv õppida ja koolitusi korraldada.

„Meie eelarve on nagu kivisse raiutud,“ kirjeldas üks Lõuna-Eesti väike­linna raamatukogu töötaja.

Rahastuse nappus ja ebastabiilsus puudutab peale seadmete ja füüsi­lise keskkonna ka inimesi ja nende aja­kasutust, vähendades võimekust kaasata ja hoida pädevaid spetsialiste. Seda probleemi tõsteti esile 21 raamatu­kogus. Kõik see vähen­dab mäluasutuste suutlikkust toi­mida digitaalset ja hariduslikku tuge pakkuva keskusena.

Inimeste nappus hõlmab nii spetsialistide vähesust kui ka perso­nali liigset koormust ja ajapuudust. Töötajatel tuleb täita mitut rolli ja probleemi süvendab asjaolu, et väike töötajas­kond peab toime tulema üha suurema hulga ülesannetega; töökoormus kasvab, aga samal ajal ressursid kahanevad. Sageli pole raamatukogus töötajat, kelle ülesanne oleks just meediapädevuse arendamine. Seetõttu sõltub see töö olemasoleva personali teadmistest ja ajast. Raamatu­kogudesse pöördutakse tehnoloogiat puudutavate muredega aina enam ning töötajate hirm tehnoloogi­lise mahajäämuse ees on kasvanud. Tuntakse puudust töötajatele mõeldud järjepidevatest digi- ja meediapäde­vuse koolitustest.

Eri piirkonnad maadlevad eri muredega

Töötajate pädevus ja koolitusvajadus on piirkonniti erinev. Mäluasutuste võimalused ja harjumused kõiguvad süsteemsest igakuisest täiendusõppest iseseisva eneseharimiseni.

Põhja-Eesti raamatukogudes on esile kerkinud tehisaru kiire levikuga seotud probleemid. Külastajad otsivad järjest sagedamini tehisaru soovitatud teoseid, mida tegelikult pole olemas. Sellistes olukordades peab töö­taja oskama selgitada, kuidas tehnoloogia infot loob ja kuidas aru saada, kas allikas on usaldusväärne.

Kirde-Eesti raamatukogudes on kitsaskoht töötajate vähene erialane arendamine ja aja­kohaste koolitus­võimaluste nappus. Töötajad täiendavad end valdavalt iseseisvalt, aga see muudab teadmised killustatuks.

Ühe raamatu­kogu direktor tõdes, et pole ühtegi teist asutust, mis sobiks meediapädevuse õpetamiseks paremini kui raamatukogu.

Valeinfo äratundmine on keeru­line isegi kogenud spetsialistidele, mis­tõttu vajavad regulaarset tuge nii külastajad kui ka töötajad. Näiteks üks töötaja kirjeldas juhtumit, kui eakas inimene soovis tema abiga paigaldada programmi, mis oleks andnud võõrale ligipääsu tema arvutile ja rahale. Selliste juhtumite ennetamiseks ja õigel hetkel sekkumiseks peab raamatukogutöötaja olema piisavalt teadlik ja enesekindel.

„Meil ei olegi üldse ühtegi aastat, kus midagi ei muutu,“ tõdes üks Lääne-Eesti raamatukogutöötaja. Pole lihtne kõigi meediapädevuse teemadega põhjalikult kursis olla, kui valdkond areneb nii kiiresti.

Kesk- ja Lõuna-Eesti raamatu­kogudes kerkis esile eaka­mate töötajate piiratud meediapädevus ja uue tehno­loogia kasuta­mise oskus. Vanema põlvkonna töötajatel napib sageli vilumust, et külastajaid uue tehnoloogia kasutamisel juhen­dada. Tun­takse vajadust koolituste järele, mis toetaksid nii eakamaid töötajaid kui ka külastajaid ning aitaksid vältida tehnoloogiahirmu.

Lõuna-Eestis toodi esile ka hoiakulisi takistusi, sest osa kogenud töötajaid ei pea enesetäiendamist vajalikuks ja kardab muutusi. Ühes raamatukogus meenutati ligi pool sajandit ametis olnud töötaja seisu­kohta, et tema teab juba niigi, kuidas asjad käivad. Raamatukogutööta­jate madal palk süvendab keerulist olukorda, sest uute oskustega töötajaid on raske leida ning olemasolevatele ei saa esi­tada liiga suuri nõudmisi.

Hoolimata nendest probleemidest mõistetakse hästi, et inimeste meedia­pädevuse arendamine on raamatu­kogude vastutusalas. Ühe raamatu­kogu direktor tõdes, et pole ühtegi teist asutust, mis sobiks selle õpetamiseks paremini kui raamatukogu.

Kui abistamisest saab eetiline dilemma

Raamatukogude otstarve on varasemast palju mitmekülgsem. Digi­ajastu on seadnud Eesti raamatukogud olukorda, kus abistamine ei tähenda enam üksnes teabe leidmist, vaid ka tundlikku tasakaalu hoidmist vastutuse ja privaatsuse vahel.

Maapiirkondades on raamatu­kogudest saanud olulised digitaalset tuge pakkuvad keskused – eriti Lõuna-Eestis, kus pankade ja riigiasutuste teenused pole enam kohapeal kättesaadavad. Üha sagedamini pöördutakse raamatukogu poole selleks, et saada abi pangaülekannete tegemisel ja riiklike e-teenuste kasutamisel.

Suurim eetiline keerdküsimus on seotud isikuandmete töötlemisega. Kuna raamatukogutöötajad abistavad kliente sageli e-teenuste kasutamisel – näiteks tervisedeklarat­siooni täitmisel, digiallkirjastamisel, panga­ülekannete tegemisel ja isegi juhiloa tervisetõendi uuendamisel –, puutu­vad nad kokku andmetega, mida nad tegelikult töö käigus töödelda ei tohiks.

Valeinfo ja petu­skeemid levivad kiiresti ning mõnikord on ka kogenud spetsialistidel raske otsus­tada, mis on usaldus­väärne.

Ühe Lõuna-Eesti raamatukogu­töötaja sõnul on isegi üllatav, kui olu­line koht on raamatukogul kohalike inimeste igapäevaelus. „Eriti pani mind mõtlema see, kui palju andme­tundlikke ja isiklikke toiminguid tuleb raamatukogutöötajatel inimeste eest või juhendamisel teha,“ ütles ta.

Töötajad peavad abistamis­soovi ja sekkumise vahel tasakaalu leidma. Lõuna- ja Lääne-Eestis mainiti, et raamatukogutöötaja ei saa takis­tada külastajaid tegemast toiminguid, mis võivad viia petuskeemi­deni, ning Kirde-Eestis rõhutati, et töö­taja ei tohi inimeste tegevust valvata, isegi kui ta näeb ohtu. Valeinfo ja petu­skeemid levivad kiiresti ning mõnikord on ka kogenud spetsialistidel raske otsus­tada, mis on usaldus­väärne. Lõuna-Eestis toodi näiteid, kus pettus oli lavastatud nii usutavalt, et ka muuseumide ja raamatukogude töötajad jäid kõhklema. Sellises olukorras ei ole meediapädevus enam pelgalt oskus, vaid oluline turvavahend.

Meie analüüs näitab, et raamatu­kogudes kasvab meedia­pädevuse ja digioskuste arendamise vajadus. Kuigi raamatukogud toimivad üha enam kogukonnale digitaalse toe pakkujana, piiravad nende võimekust süsteemse koolituse puudumine, tehis­aru mõju, vanemaealise perso­nali ettevaatlikkus ning digikeskkonna eetika- ja andme­kaitseriskid. Raamatu­kogud täidavad sageli riigiteenuste lünki ja toetavad inimesi valeinfoga toime­tulekul, kuid nende suutlikkus sõltub otseselt ressurssidest. Kui raha, ini­mesi ja aega napib, ei pääse raamatukogude potentsiaal kogukonna digitaalsete ja elu­liste oskuste arendajana täielikult mõjule.


Artikkel põhineb intervjuudel ja analüüsil, mille tegid Tartu Ülikooli üliõpilased kursusel „Meediapädevuste arendamine“. Uuring on osa ülikooli koordineeritava Balti Infohäirete Sekkekeskuse (BECID) projektist.

Uudis TÜ Maks ja Moorits on Eesti meistrid

Tartu Ülikool Maks & Moorits tuli Eesti meistriks

29. mail Tartus peetud korvpalli Eesti meistriliiga finaalseeria viiendal kohtumisel õnnestus korvpallimeeskonnal Tartu Ülikool Maks & Moorits võita BC Kalev/Cramo võistkonda tulemusega 85 : 65. Sellega sai Tartu finaalseeria kolmanda võidu ja pärast 11 aastat taas ka Eesti meistri tiitli. ...
Universitas Tartuensis
Uudis Pildil joonis TÜ geoinformaatika professori Evelyn Uuemaa inauguratsiooniloengult

Ruumiandmete eksperdid kogunevad esmakordselt Tartus

16.–19. juunini toimub Tartus Euroopa Geoinformaatika Laborite Ühenduse (AGILE) konverents „Nutikad andmed: ruumiandmete rakendatavaks muutmine“. Tartu Ülikooli geoinformaatika professori Evelyn Uuemaa sõnul kogutakse praegu ruumiandmeid mobiilseadmete, satelliitide ja mitmesuguste sensorite abil rohkem kui kunagi varem. „Selleks, et põhjalikult rääkida kliimamuutusest, ...
Universitas Tartuensis
Uudis Pildil mereinstituudi uue hoone avamine

Mereinstituudi välibaasis avati uued töö- ja eluruumid

Tartu Ülikooli Eesti mereinsti­tuudi teadlased ja üliõpilased saavad nüüd Saaremaal Kõiguste väli­baasis töötada ja majutuda senisest palju paremates oludes. Seiretöödeks ja teadus­projektideks on Kõigustes juba alates 2013. aastast suur laboratoorium, kus on head tingimused õppetööks ja merelt kogutud proovide analüüsimiseks. ...
Universitas Tartuensis
Uudis

Juulis alustab tööd Tartu Ülikooli senati uus koosseis

19. mail toimunud e-hääletusel valiti ülikooli senatisse järgmiseks kolmeks aastaks uued akadeemiliste töötajate esindajad. Igast valdkonnast valiti senatisse neli enim hääli saanud kandidaati, lisaks selgitati pingerea järgi välja asendusliikmed. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonda esindavad arheokeemia professor Ester Oras, anglistika professor ...
Universitas Tartuensis
Uudis Pildil Viivi Luik ja Rainer Sarnet

Rainer Sarnet hakkab vabade kunstide professorina mõtestama loomingulist protsessi

Järgmisel õppeaastal astub Tartu Ülikooli vabade kunstide professori ametisse üks Eesti omanäolisemaid audiovisuaalteoste autoreid, filmirežissöör, lavastaja ja stsenarist Rainer Sarnet. Septembri keskel alustab Sarnet kõigile huvilistele mõeldud loengukursusega „Club Silencio. Maagiline teater“, kus ta keskendub idee sünnile ja selle kujunemisele ...
Universitas Tartuensis
Uudis Suveülikooli kiviktaimla kursuse osalised 2024. aastal

Õpihuvilised on oodatud suveülikooli

Juuli keskpaigast augusti lõpuni pakutakse Tartu Ülikooli suveülikoolis mitmekesist valikut kursusi kõigile, kel on soovi end töö- või huvialaselt täiendada. Programmis on ligi 20 täienduskoolituskursust, mille seas on nii varasemate aastate lemmikuid kui ka täiesti uusi. Esimest korda on kavas ...
Universitas Tartuensis
Uudis Pildil raamatu toimetajad ja Eesti suursaadik Singapuris

Uus raamat Aasia suurriikide rollist kliimapoliitika kujundamisel

Juunis ilmub Routledge’i kirjastuses Tartu Ülikooli ja Singapuri Riikliku Ülikooli teadlaste koostöös valminud raamat „India, China and Climate Change Governance“. Teoses analüüsitakse, kuidas India ja Hiina kujundavad rahvusvahelist kliimapoliitikat, milline on nende juhtroll, vastutus ja strateegiline positsioon maailma lõunapoolsete (nn ...
Universitas Tartuensis
Uudis Pildil virn raamatuid ja koer

Pöidlaküüdiga teisele poole maakera

Aprillis ilmus „Väike pöidlaküüdi käsiraamat“ – lugu sellest, kuidas üks Tartu noormees reisis poole aastaga läbi 17 riigi, ööbides põõsa all või kõige odavamas hostelis, leidis hulgaliselt uusi sõpru ja jõudis lõpuks Eestist Vietnamisse. Tartu Ülikooli geoloogia osakonna teadur Peeter ...
Universitas Tartuensis
Diskussioon Tehisaru loodud pilt tehisaru kasutamisest õppetöös

Tehisaru on tulnud, et jääda. Kuidas ülikool kohaneb?

Tehisaru kasutamine ülikooli õppetöös on kasvanud nii suure hooga, et kui tarvi­tada professor Kalle Kirsimäe välja­pakutud uudissõna taru, võiks alma mater’it kutsuda lausa taruülikooliks. Eelmisel aastal Tartu Üli­kooli õppejõudude seas korraldatud küsitlus näitas, et napi aas­taga on tehisaru kasutamine kasva­nud ...
Andrus Karnau
Accept Cookies