Kui koroonapandeemia viis õppeasutused üleöö kaugõppele, siis tehisaru kiire areng suunab õpetajaid ja õppejõude üleöö ajakohastama oma traditsioonilisi õppemeetodeid.
Võib väita, et just kõrgkoole mõjutab generatiivne tehisaru enim, sest suurema osa ülikoolis toimuvast õppest moodustab iseseisev töö. Õppejõududelt eeldab see teadlikkust ja muudatusi õppemeetodites, kuna on oht, et osa üliõpilasi kasutab tekstiroboteid koduülesannete lahendamiseks, eksamil petmiseks ja isegi lõputöö kirjutamiseks.
Veebruaris korraldas ülikooli arengufondi toetusel tegutseva projekti „Tekstirobotite kasutamine õppetöös“ töörühm üleülikoolilise küsitluse, millele vastas 490 õppejõudu. Tulemuste põhjal kavandatakse õppejõudude vajadustest lähtuvaid koolitusi ja jagatakse praktilisi nõuandeid, kuidas tehisaru enda kasuks tööle panna ja õppetöö abil tudengite arengut toetada.
Küsitlusest selgus, et tehisaru võimsa leviku tõttu on kümnendik vastanutest pidanud oma õppemeetodeid ajakohastama. Samas ei ole üle ülejäänud vastajatest õppejõududest tekstiroboteid õppetöös kasutanud ega selles muudatusi teinud. Ühtepidi ei näe paljud õppejõud robotite järele vajadust, teistpidi puuduvad aeg ja oskused nende tundmaõppimiseks ning õppetöösse integreerimiseks. Osalt soovitakse säilitada ka õppejõu originaalsus.
Üks uuringus osaleja selgitas, et ta peab tekstirobotite kasutamist põhimõtteliselt vääraks ja ohtlikuks, kuna see ohustab inimese loomuliku intelligentsi ja loovuse arengut. Seega esineb õppejõude seas ettevaatlikkust ja skeptitsismi, eriti seoses tudengite võimekusega mõista materjali sisuliselt ja arendada akadeemilisi oskusi. Väljendati muret, et vestlusrobotite kasutamine võib viia üheülbalisuseni ja mõtlemisvõime kahanemiseni.
Samas ei ole enamik õppejõududest tehisaru kasutamise vastu. Vastanutest ligi 72% nägi vajadust praktiliste koolituste ning selgete juhiste järele, kuidas tehisaru tööriistu tõhusalt õppetöös rakendada.
Kolm mõtet vaimulodevuse ennetamiseks
Vähem kui poolteist aastat pärast ChatGPT tulekut on selge, et tekstirobotite mõju haridusvaldkonnale ei ole võimalik eirata.
Ka ülikooli enda tehisaru arendajad näevad muudatuste vajadust nii õppe sisus kui ka meetodites. Arvutiteaduse instituudi mulluses masinõppe suvekoolis jõuti arusaamisele, et suurte keelemudelite ajastul peame varasemast enam keskenduma sellele, kuidas arendada üldpädevusi – kriitilist mõtlemist, sotsiaalseid oskusi, loomingulisust jm –, esitada õigeid küsimusi ja isegi mõtestada, miks me midagi õpime ja õpetame.
Seega ei ole tehisaru tulek iseenesest halb, küll aga sunnib see meid mõtlema, kuidas muutunud oludes teha paremini.
Alustuseks tasub mõelda, millised on tagajärjed, kui õppejõud ei muuda oma õppetöös mitte midagi. Kui ta ei kontrolli õppeaine koduülesannete tehisarukindlust, siis teevad üliõpilased kodutööd lihtsalt tehisaru abil ära. Tehisintellekt suudab ju tõlgendada jooniseid, kirjutada esseesid ja lahendada programmeerimisülesandeid.
Üks võimalik viis kõiketeadva abilise kättesaadavusest tingitud vaimulodevust ära hoida on tuua õpe kontakttundidesse. Just seal õpivad tudengid aktiivselt mõtlema, koostööd tegema, arutlema jne. Nõnda talitades jõuaksime kiiremini selleni, millest haridusstrateegid ja -teadlased on aastakümneid unistanud: õppeni, mis on koostöine, kognitiivselt aktiivne ja üldpädevuste põhine.
Siinkohal tuleb kohe täpsustada, et koostöisest, aktiivsest ja üldpädevuste põhisest õppest rääkides ei arva me, et teadmisi pole üldse tarvis. Muidugi on nüüdisaegse hariduse komponendiks ka teadmised, mida on vaja nagu klotse oma legolossi ehitamiseks. Ilma teadmisteta ei ole võimalik iseseisvalt mõelda, tekstirobotite väljundit kriitiliselt hinnata ega ka tehisaru süsteeme uute lahendusteni juhtida.
Niisiis on selge, et üliõpilasi tuleb suunata tehisaru süsteeme asjalikult kasutama. Aga mis on asjalik kasutamine? Ilmselt on nii õppejõududele kui ka tudengitele mõistetav, et pelk vastuste kopeerimine tehisarust ühtegi oskust ei arenda (välja arvatud tehisarust vastuste kopeerimise oskust … aga selleks ei pea käima ülikoolis).
Ei ole mõtet seada üliõpilasi kiusatuse ette – seega tuleks täielikult loobuda koduülesannetest, mida on võimalik tehisaru abil lahendada. Kõige lihtsam on õppejõul enne koduülesannete andmist proovida, kas need on tehisaruga lahendatavad (rusikareegel ütleb, et on küll).
Asjalikule kasutamisele suunab see, kui ei hinnata koduülesannet, vaid kohapeal tehtud tööd. Kodus toimub ettevalmistus, mille puhul õppejõud soovitab tehisaru süsteeme kasutada nagu isiklikku assistenti.
Näiteks võib lasta üliõpilasel teha ettekande, mille jaoks tuleb näiteid leida, tekst ette valmistada ja osa illustratiivset materjali luua tehisaru toel. Niisiis peaksid õppejõud juhendama üliõpilasi tehisaru kasutama ning selgitama, et tehisaru kasutamise tõttu on ootused esitatud töödele suuremad.
Suund tehisarukindla õppe poole
Õppejõud mõistavad, et kui tehisaru lahendab tudengi koduülesanded, siis selle käigus eesmärgipärast õppimist ei toimu. Praegu puudub siiski tõhus võimalus kontrollida, kas lahenduse on leidnud üliõpilane või masin. Kuidas ikkagi muuta õpe tehisarukindlaks?
Kõigepealt saame õppida teistelt õppejõududelt, kes on tekstirobotite kiire leviku tõttu juba oma õppemeetodeid uuendanud. Küsitlusest selgus, et ligi 13% õppejõududest on teinud muudatusi õppetöös, näiteks ülesandetüüpides, või kasutanud tehisaru genereeritud sisu tudengite kriitilise mõtlemise ja analüüsioskuse arendamiseks.
On õppejõude, kes on loobunud esseede kirjutamisest. Nad paluvad tudengitel selle asemel analüüsida tekstiroboti koostatud teksti eesmärgipärasust ja selgust ning tuvastada selles vigu. Mõned õppejõud on lasknud üliõpilastel kasutada tehisaru diskussiooni ettevalmistamiseks, poolt- ja vastuargumentide leidmiseks ning ajurünnakuteks.
Ülesande lahendamiseks tekstirobotile esitatud küsimused ja kasutatud viibad (promptid) võib paluda üliõpilastel Moodle’i keskkonda kopeerida, kus õppejõud saab tagasisidestada nii küsimusi kui ka roboti antud vastuseid.
Tekstirobotite töörühma üks eesmärk on aidata ülikooli struktuuriüksustel korraldada kogemusseminare, kus õppejõud saaksid omakeskis jagada nippe tekstirobotite kasutamise kohta õppetöös. Aktiivselt on juba välja antud ka materjale ja kogumikke, milles eksperdid jagavad praktilisi soovitusi tehisaru tööriistade kaasamiseks õppesse. Ülevaate sellistest materjalidest leiab e-õppe ajakirjast etu.ut.ee.
Mida veel tekstirobotite kohta teadma peaks
Töörühma korraldatud küsitlusest selgus seegi, et kolmandik õppejõududest kasutab tehisaru ka oma töö lihtsustamiseks: kodutööde, seminaride ja eksamiküsimuste koostamiseks ning õppematerjalide ja slaidide ettevalmistamiseks.
Kui seni on enamik küsitlusele vastanutest kasutanud peamiselt ChatGPT-d, siis Tartu Ülikooli töötajatel ja üliõpilastel on soovitatav kasutada ülikooli litsentsiga Microsofti vestlusrobotit Copilot, mis tagab, et vestlustes kasutatavad andmed on kaitstud ega leki väljapoole organisatsiooni. Ehkki Copilot võib esialgu ehk võõras tunduda, julgustame õppejõude siiski tööalasteks ülesanneteks seda katsetama. Huvilistel tasub jälgida infot, sest töörühmal on kavas pakkuda Copiloti teemal ka koolitusi.
Jaanuaris alustanud tekstirobotite töörühm on praeguseks kokku pannud ka üldise juhendi tehisintellekti kasutamise heade tavade kohta Tartu Ülikooli lõputööde koostamisel. Tegu on soovitusliku juhendiga, mida iga struktuuriüksus võib lähtuvalt oma valdkonna ja eriala spetsiifikast täiendada.
Juhendiga saab tutvuda veebilehel ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-suunis-tekstiroboti-kasutamiseks-oppetoos (vt jaotist „Tehisintellekti kasutamine lõputööde koostamisel“). Juhendist leiab ka täpsemaid soovitusi, milleks tehisaru rakendusi võiks kasutada ning millal on tegu teaduseetika põhimõtete ja hea teadustava vastu eksimisega.
Sel kevadel lõputöid kaitsvatel üliõpilastel on oluline silmas pidada, et tekstirobotite kasutamine abivahendina lõputöö koostamise eri etappidel ei ole keelatud, kuid genereeritud teksti esitamine lõputöös oma isiklike mõtetena on akadeemiline petturlus ning pole seega kooskõlas hea teadustavaga.
Tartu Ülikooli suunised tekstiroboti kasutamiseks õppetöös
Õppejõud saab tekstirobotit kasutada õppetöö ettevalmistamisel ja kavandamisel, et lihtsustada oma tööd ja arendada üliõpilaste oskusi. Näiteks saab aega kokku hoida
- õppematerjalide ja esitluste loomisel ja muutmisel (keeruka teksti kohandamine, erialale sobivate näidete toomine jms);
- kontrolltöö, eksami või enesekontrolli jaoks loodud küsimuste koostamisel.
Üliõpilase oskusi saab arendada näiteks ülesannetega, milles ta peab töö tegema tekstiroboti abil. Oluline ei ole seejuures mitte lõpptulemus, vaid protsess, sh sobivate viipade väljamõtlemine, väljundi hindamine ja dialoogi pidamine. Samuti võib paluda õppijatel luua tekstiroboti abiga vastus enda valitud küsimusele ja seejärel lasta kirjutada vastuse analüüs. Kui tekstirobotite kasutamine kursusel või hindamisel on keelatud, tuleks seda selgelt väljendada.
Üliõpilane saab tekstirobotit kasutada
- iseseisva töö tegemiseks, paludes selgitada mõisteid, küsida ideid, korrigeerida teksti, esitada endale kontrollküsimusi;
- kirjatöö alustamise tõrkest ehk nn tühja paberi hirmust ülesaamisel;
- ajurünnaku abilisena;
- programmeerimise abivahendina;
- teksti toimetamiseks ja tõlkimiseks;
- kriitilise mõtlemise arendamiseks, hinnates tekstiroboti väljundit;
- mahukast materjalist esmase ülevaate saamiseks.
Lisa kommentaar