Liigu edasi põhisisu juurde
Pegasus
Liisa Nurme meelest on „Pegasuse“ rubriik UT ajakirjas suurepärane võimalus tudengitele, kes jagavad oma teadusearmastust loomingulisemate huvidega. FOTO: erakogu

Liisa Nurme luule

Universitas Tartuensis Tartu Ülikooli ajakiri ajakiri@ut.ee

Liisa on Tartu Ülikooli etnoloogia, folkloristika ja rakendusantropoloogia magistrant. Ta lõpetas kevadel kirjanduse ja kultuuriteaduste bakalaureuseõppe folkloristika erialal ning see magistriõppekava oli tema meelest järgmise sammuna kõige loogilisem.

Kirjutamine on Liisa kirg. „Ma ei mäleta aega, mil ma poleks kirjutanud,“ ütleb ta. Ta on teinud kaastööd ülikooli esmakursuslase blogisse ja andnud välja lühijutustuse „Kolgas“ (2016), oktoobris ilmus lasteraamat „Annelinna lood“ (Sinisukk, 2024). „Pegasuse“ rubriigis teeb ta oma luuledebüüdi.

 

Kõrvitsaaeg

Erilisi naisi on igasuguseid,

vahest rohkemgi kui tavalisi naisi

Kõik ihkavad erineda ja

teevad samas kõik,

et kindlasti samastuda

 

Jah, erilisi naisi on kõiksuguseid

On blonde ja brünette,

kiitsakaid, pikki

ja lihtsalt veidraid, imelikke

Ühed saabuvad esimesena,

teised lahkuvad viimasena,

kolmandate juures on alati pidu,

neljandaid iial peole ei kisu

 

Kõrvitsaaega aga teavad kõik

Õhtu oli ilus,

kuid nüüd on kõik

Tuleb lahkuda enne südaööd,

mil kõrvitsaks moondub tõld

ja ballikleidi asemel

taas tuhane rüü on üll

 

Perenaine kõrvitsaajal

targu rahvast tühjaks teeb maja

Vaikse ohkega külalistel’ viipab,

hirmuga nõudekuhja kiikab

Aga mõni haruldane võõrustaja

laseb kõrvitsaajal julgesti tulla

Tõuseb diivanilt,

kingib külalistel’ noogutuse

ja vajub kõrvaltoas rahuga unne

Jah, mõnd erilist naist

pidu ei sega ja pidu ennast

ei sega ka tema

 

Ja ärgates,

kujutage te pilti,

pole külalisi ega veinitilkagi

Nõud on pestud

muusika vaikinud

Kus eile istus peo hing,

nüüd ootamas kõrvits

ning klaasist king

Illustratsioon: Artur Tuur Kuus

Lisa kommentaar

Kultuurinurk

„Keskmise“ lõpp. Raamat, mis näitab, et keskmist inimest pole olemas

Teadlasi on alati paelunud keskmise inimese mõiste. Keskmise mehe kehamõõtude alusel kavandati USA õhujõudude esimeste reaktiivlennukite piloodikabiinid ja keskmise naise mõõtude alusel ideaalnaise kuju Norma. Aga kui 1940. aastate lõpul hakati uurima, miks hävitus­lennukitega nii palju õnnetusi juhtub, siis selgus, et ...
Kuldar Taveter
Koostöö Pildil Tõnu Esko

Tõnu Esko: kümne aasta pärast võiks Tartu Ülikoolil olla oma ükssarvik

Eestis ei ole teaduse ja ettevõtluse dialoog olnud kunagi nii asjalik kui praegu, ütleb arendusprorektor Tõnu Esko. Ettevõtlusele mõtlevad nüüd rahvusvaheliselt vägagi konkurentsivõimelised uurimisrühmad. Tõnu Esko kirjutuslaual püüab pilku ühe pika sarvega pealuu. Ettevõtlusmaailmas tähendab ükssarvik idufirmat, mille väärtus on ...
Kaja Koovit
Keelenurk Pildil Sõnaveebi lehekülg "praktika"

Ülikooli lemmiksõnad. Mis on „parimad praktikad“?

ÕS 2025 järgi on sõnal praktika kaks tähendust: 1) tegelik kasutus või tegevus (vastandina teooriale) ja 2) õppimine töö kaudu. Ingliskeelsel sõnal practice on viis tähendust – peale eelnimetatute ka 1) harjutamine, 2) praksis ja 3) tava, komme, ka kord või kogemus. Enamasti annamegi neid ...
Helika Mäekivi
Alma mater Pildil Hugo Kaho Kaitseliidu moto-osakonna õppustel

Rektor võimu ja vaimu vahel

Vastuolulisel ajal, aastatel 1938–1940, pidas Tartu Ülikooli rektori ametit Hugo Kaho, kes oma rahuliku olekuga suutis tagada ülikooli järjepideva arengu ka autoritaarse riigivõimu taustal. 15. novembril on Hugo Kaho 140. sünniaastapäev. Korduvalt, aga paraku edutult dekaaniks kandideerinud Hugo Kaho tähtsus teadusadministraatorina ...
Ken Kalling
Ars longa Pildil Margus Punabi kunstikogu

Kunst teadlaste elus

Kui jälgida lähemalt kunstiturgu ja -oksjoneid, selgub üks põnev tõsiasi: kunstiteose väärtust ei määra ainuüksi selle autor ja aeg, tehniline meisterlikkus või visuaalne kõnekus, vaid ka omanik. Iseenesest ei ole selles tõdemuses midagi uut. Näiteks 17.–19. sajandil hinnati kunstiteost suuresti ...
Kadri Asmer
Kaante vahel Pildil raamat

Vabaduse labor, tuleviku juuretis

„Vabaduse labor“ on lugu sellest, kuidas 1960–70-ndate Tartus sündis midagi enneolematut: tollal 20–30-aastaste Ülo Vooglaiu, Asser Murutari, Peeter Vihalemma, Marju Lauristini ja teiste nende ümber koondunud noorte kartmatul pealehakkamisel ning rektor Feodor Klementi toel asutati ülikoolis sotsioloogialabor, mis esmakordselt ENSV-s ...
Tiia Kõnnussaar
Pegasus Pildil luulehobu pegasus

Hando Runnel ja Mari Vallisoo

Kahel korral Juhan Liivi luule­auhinna pälvinud Hando Ru­n­neli ja Mari Vallisoo elus ja hariduses leidub sarnast: kumbki neist pole õppinud filoloogiat ega mõnd muud humanitaarala. Kui Hando Runnel asus ehi­tama linna Eestile, siis Mari Valli­soo teatas 2001. aasta Juhan Liivi luule­au­hinnaga ...
Jüri Talvet
Keelenurk Pildil arvutiklaviatuur

Kümme kriipsunippi

Kirjalikes tekstides kasutatakse põhiliselt kahe pikkusega kriipsu: lühikest, mida nimetatakse sidekriipsuks, ja pikka, mille alla kuuluvad mõttekriips ja miinus. Kui sidekriips ühendab väiksemaid keele­üksusi (tähti ja sõnu), siis pikk kriips viib kokku suuremad osised (osalaused ja vahemikud). Üks sobib ühte, ...
Helika Mäekivi
Koostöö Fotol Solaride Austraalias

Inseneriõpe on võimalusi täis

Eesti tööturg vajab insenere rohkem kui kunagi varem. Kutsekoja OSKA uuringud näitavad, et 2032. aastaks on masina-, elektroonika-, ehitus- ja energiatööstuses ning paljudes teistes valdkondades vaja sadu uusi spetsialiste – see tähendab insenere, kes oskavad töötada nii laboris kui ka ...
Mariana Kukk
Accept Cookies