Veebruaris ja märtsis Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritöödes uuriti muu hulgas tõe mõistet, Eesti e-valitsemist ja küberjulgeolekut, tuberkuloosidiagnostikat ning isejuhtivaid autosid. Kõigi kaitstud doktoritöödega saab tutvuda Tartu Ülikooli digiarhiivis ADA ja kaitsmisele tulevaid väitekirju on võimalik lehitseda ülikooli raamatukogu lugemissaalis.
Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Michele Cerutti kaitses semiootika ja kultuuriteooria alal doktoritöö „On truth from a semiotic point of view“ („Tõde semiootilisest vaatepunktist“).
Uurimus käsitleb tõejärgse ajastu kriisi ning näitab, kuidas maailma sündmused ja tehnoloogiline areng on muutnud tõe küsimuse kommunikatsioonis ja poliitikas eriti teravaks. Autor väidab, et kuigi semiootika on traditsiooniliselt vältinud otsest tegelemist tõe mõistega, on tänapäevaste probleemide, nt eksitava info ja valeuudiste mõistmiseks vaja arendada semiootilist tõekäsitlust.
Juhendajad prof Andreas Ventsel ja prof Massimo Leone (Torino Ülikool), oponendid prof Dario Martinelli (Kaunase Tehnikaülikool) ja prof Kristian Bankov (Uus Bulgaaria Ülikool).
Alec Richard Kozicki kaitses semiootika ja kultuuriteooria alal doktoritöö „The de-sign process of inhabiting techno-living spaces“ („Tähendusdisaini protsess tehniseeritud elamisruumides“).
Väitekirjas uuritakse tehniseeritud elamisruume semiootilisest vaatenurgast, keskendudes sellele, kuidas kodutehnika kujundab elanike ja keskkonna ühist arengut. Välja pakutakse tähendusdisainil põhinev semiootiline tööriistakomplekt, mis aitab mõista ja suunata inimeste ning tehnoloogia vahelisi suhteid, tuues näiteid nutikodudest, virtuaalreaalsusest ja taaskasutuslahendustest.
Juhendaja prof Kalevi Kull, oponent em-prof Farouk Y. Seif (Seattle’i Antiookia Ülikool).
Artis Ostups kaitses maailmakirjanduse alal doktoritöö „Heterogeneity of historical time: the contemporary Latvian novel in a comparative perspective“ („Ajaloolise aja heterogeensus: kaasaegne Läti romaan võrdlevas perspektiivis“).
Väitekirjas uuritakse, kuidas kaasaegsetes Läti ja Ida-Euroopa romaanides vaidlustatakse 20. sajandil domineerinud lineaarne ajamudel. Autor väidab, et postkommunistlik kirjandus on kooskõlas ajaloofilosoofia värskemate aruteludega, milles tuuakse esile aja heterogeensus. Romaanide analüüs näitab, et mittelineaarsete vormiliste võtete ja poeetilise keele abil ületavad need mineviku ja oleviku lihtsustatud vastanduse ning loovad uusi ajaloo mõtestamise võimalusi.
Juhendaja prof Marina Grišakova, oponent prof Sanja Bahun (Essexi Ülikool).
Daina Pupkevičiūtė kaitses etnoloogia alal doktoritöö „Relationships in the context of crisis: earth, time and generativity in the Roya Valley“ („Suhted kriisi kontekstis: Maa, aeg ja generatiivsus Roya orus“)
Doktoritöö autor vaatleb, kuidas on inimesed, loomad, taimed ja maastikud Prantsusmaal Roya orus omavahel seotud ning kuidas kujundavad inimeste suhted teiste olenditega nii 2020. aasta tormi Alex kogemust kui ka arusaamu kliimamuutusest. Kohalike inimeste ja teiste olendite kooselamise ja kohanemise viise uuritakse etnograafiliste meetodite, intervjuude, meelelise uurimuse ja kunsti ning ajaloo- ja keskkonnaanalüüsi abil.
Juhendajad kaasprof Aet Annist ja kaasprof Saskia Abrahms-Kavunenko (Kyoto Ülikool), oponent teadur Kieran O’Mahony (Tšehhi Teaduste Akadeemia).
Sotsiaalteaduste valdkond
Logan Carmichael kaitses politoloogia alal doktoritöö „Cybersecurity governance responses in the Estonian digital governance model, 2007–2023“ („Küberjulgeoleku valitsemine Eesti digitaalse valitsemise mudelis, 2007–2023“).
Doktoritöös käsitletakse Eestit kui kriitilist juhtumit küberjulgeoleku ja e-valitsemise valdkonnas, keskendudes e-valitsemise süsteemi arengule aastatel 2007–2023. Kaardistatakse e-valitsemise maastik, analüüsitakse selle küberjulgeolekustruktuure ja kriisiolukordade otsustusprotsesse. Teoreetiliselt ühendatakse töös poliitikamuutuste, koostööpõhise valitsemise, ajaloolise institutsionalismi ja kriisiohje käsitlused ning tuuakse esile õppetunnid teistele riikidele.
Juhendaja kaasprof Mihkel Solvak, oponent vanemteadur Miguel Alberto Gomez (Singapuri Riiklik Ülikool).
Stefan Dedovic kaitses politoloogia alal doktoritöö „European Union digital integration: exploring the development and governance of cross-border digital public services“ („Euroopa Liidu digitaalne lõimumine: piiriüleste digitaalsete avalike teenuste arendamine ja haldamine“).
Kuigi füüsilised tõkked EL-i riikide vahel on suuresti kõrvaldatud, ilmnevad digiteenuste sujuval piiriülesel kasutamisel endiselt takistused. Nende teenuste kujunemist mõjutavad poliitiliste, tehnoloogiliste ja organisatsiooniliste tegurite keerukas koosmõju ning organisatsioonide valmisolek koostööks ja andmete jagamiseks. Doktoritöös rõhutatakse vajadust tugevdada koostööstiimuleid, arendada organisatsioonilist võimekust ja muuta andmete jagamine inimestele kasulikuks.
Juhendajad kaasprof Mihkel Solvak, prof Joep Crompvoets (Leideni Ülikool) ja külalisprof Vincent Homburg (Rotterdami Erasmuse Ülikool ja Tartu Ülikool), oponent kaasprof Alex Ingrams (Leideni Ülikool).
Sandra Hagelin kaitses politoloogia alal doktoritöö „Speaking borders, speaking Europe: entangled borders in governmental discourse across the Baltic and Nordic spaces“(„Räägime piiridest, räägime Euroopast: põimunud piirid valitsuse diskursuses Põhjala-Balti ruumis“).
Doktoritöös analüüsitakse, kuidas Põhjamaade ja Balti riikide valitsused kujutavad piire ja EL-i oma kommunikatsioonis piiridega seotud kriiside ajal. Tulemused näitavad, et arutluskäigus erinevad piiriliigid põimuvad omavahel ja nende tähendus kujuneb vastastikuses seoses. Kriisid loovad võimaluse piire ümber mõtestada, kuid valitsused esitavad neid enamasti traditsioonilise eraldusjoonena. Selline käsitlus kujutab EL-i peamiselt kaitstud ja turvalise ruumina.
Juhendaja kaasprof Stefano Braghiroli ja prof Thomas Diez (Tübingeni Ülikool), oponent kaasprof Elżbieta Opiłowska (Wrocławi Ülikool).
Darya Lapitskaya kaitses majandusteaduse alal doktoritöö „Online media analysis and financial markets“ („Veebimeedia analüüs ja finantsturud“).
Digimeedia mõjutab nii tarbijakäitumist kui ka finantsturge, kus hindu võivad kujundada veebiarvustused, mõjuisikute arvamused ja viraalsed postitused. Doktoritöös uuritakse veebiallikatest pärineva teabe mõju ettevõtetele, investoritele ja ostukäitumisele. Muu hulgas selgitatakse välja tõhusaimad viisid aktsia- ja krüptovaluutahindade analüüsimiseks.
Juhendajad lektor Mustafa Hakan Eratalay ja külalisprof Rajesh Sharma, oponendid prof Darius Plikynas (Vilniuse Ülikool) ja kaasprof Dmitrij Celov (Vilniuse Ülikool).
Rauno Neito kaitses haridusteaduse alal doktoritöö „Learner characteristics and instructional activities associated with students’ situational interest in coherent physics education“ („Õpilaste situatsioonihuvi seos õppijate omaduste ja õppetegevustega sidusas füüsikahariduses“).
Katsete tegemist peetakse tihti huvitavamaks kui arvutusülesannete lahendamist, aga päris nii lihtne see ei ole. Doktoritöös uuriti, kuidas mõjutavad füüsikatundide õppetegevused õpilaste huvi. Selgus, et õpilaste oskused ja tegevuse tajutud olulisus olid enamasti seotud sellega, kui huvitav mingi õppetegevus nende jaoks oli, samuti õpilaste pingutusega. Üllataval kombel ei olnud varasem huvi füüsika vastu alati oluline.
Juhendajad TÜ koolifüüsika keskuse juhataja Kaido Reivelt, prof Jari Lavonen (Helsingi Ülikool) ja nooremteadur Elisa Vilhunen (Helsingi Ülikool), oponent vanemlektor Antti Lehtinen (Jyväskylä Ülikool).
Meditsiiniteaduste valdkond
Kadri Klaos kaitses arstiteaduse alal doktoritöö „The thin-layer agar MDR/XDR-TB Colour Test: filling the gap in diagnosing tuberculosis from a laboratory perspective“ („Multiresistentse ja eriti resistentse tuberkuloosi diagnostika õhukesel agaril põhineva värvustestiga korvamaks seniseid puudujääke labori poolel“).
Uuringus hinnati tuberkuloosi mikrobioloogiliseks diagnostikaks kasutatava MDR/XDR-TB värvustesti meetodi usaldusväärsust, korratavust ja objektiivsust võrreldes WHO soovitatud diagnostikameetoditega ning leiti, et see võimaldab kiiret ja objektiivset tuberkuloosi ja ravimresistentsuse tuvastamist. Lisaks analüüsiti tuberkuloosi levikut Eestis: leiti, et siin on identse korduvjärjestuste mustriga ehk omavahel lähisuguluses ligi 70% bakteritüvedest.
Juhendajad prof Alan Altraja ja prof Francis Drobniewski (Imperial College London), oponent vanemteadur Sven Erik Sigfrid Hoffner (Karolinska instituut).
Juta Kraav kaitses arstiteaduse alal doktoritöö „Determinants of arterial structure and function in healthy children and adolescents“ („Arterite struktuuri ja funktsiooniga seonduvad tegurid tervetel lastel ja noorukitel“).
Südame-veresoonkonnahaiguste areng saab sageli alguse juba lapseeas. Doktoritöös kasutati Eesti ja Soome laste pikaajalisi jälgimisuuringuid, et mõista, kuidas kehakaal, kehaline aktiivsus, kehaline võimekus, kehakoostis ja luustiku areng seostuvad veresoonte tervisega. Tulemused viitavad, et skeleti ja veresoonkonna areng on omavahel põimunud juba varases eas ning lapsepõlve riskitegurid mõjutavad hilisemat veresoonte seisundit.
Juhendajad prof Vallo Tillmann ja prof Jaak Jürimäe, oponent prof Craig Williams (Exeteri Ülikool).
Jana Uhlinova kaitses arstiteaduse alal doktoritöö „Vascular calcification and its associations with obesity and bone mineral density in chronic kidney disease“ („Vaskulaarne kaltsifitseerumine ning selle seosed adipoossuse ja luukoe mineraalse tihedusega kroonilise neeruhaiguse korral“).
Doktoritöös uuriti, kuidas on kroonilise neeruhaigusega patsientide kehakaal seotud nende veresoonte lupjumise ja terviseprognoosiga. Selgus, et suurema kehakaaluga patsientidel on veresoonte lupjumine sagedasem ning ülekaal ei paku kaitsvat toimet südame-veresoonkonna haiguste suhtes. Samuti leiti, et mida tugevam on veresoonte lupjumine, seda väiksem on luutihedus. Tulemused näitavad, et veresoonte lupjumine on neeruhaigete edasisele tervisele oluline riskitegur.
Juhendajad prof Mai Rosenberg ja prof Margus Lember, oponent dots Kaj Metsärinne (Turu Ülikool).
Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Mahir Gulzar kaitses informaatika alal doktoritöö „Addressing real-world scenarios via motion prediction in autonomous driving“ („Reaalsete liiklussituatsioonide käsitlemine isejuhtivates autodes liikumise ennustamise abil“).
Isejuhtivate sõidukite areng on tänu tehisaru edusammudele kiirenenud ja keskne probleem on teiste liiklejate käitumise ennustamine. Töös antakse ülevaade ennustusmeetoditest ja pakutakse välja nende süstemaatika. Uurimuses rakendati eri mudeleid, loodi hindamisraamistik ning esitati uus konkurentsivõimeline ennustusmudel koos rakendusvõimaluste käsitlusega.
Juhendajad kaasprof Naveed Muhammad ja lektor Yar Muhammad (Hertfordshire’i Ülikool), oponendid kaasprof Sadi Alawadi (Blekinge Tehnoloogiainstituut) ja kaasprof Eren Erdal Aksoy (Lundi Ülikool).
Ali Hakimzadeh kaitses botaanika ja mükoloogia alal doktoritöö „Long-read metabarcoding: from available tools to reference databases“ („Pikkade DNA markerjärjestuste masstriipkoodimine: tööriistad ja referentsandmebaasid“).
Mass-triipkoodistamine on kiire ja kulutõhus koosluste uurimise meetod, kuid teise põlvkonna sekveneerimise lühikesed DNA järjestused piiravad liikide eristamist. Kolmanda põlvkonna tehnoloogia võimaldab järjestada pikemaid DNA lõike, ent toob kaasa uusi analüütilisi keerdküsimusi. Doktoritöös arendati välja EUKARYOME referentsandmebaas ning näidati, et kimäärsete järjestuste tuvastamise parameetrite peenhäälestamine parandab analüüside usaldusväärsust, toetades pikkade järjestuste kasutamist elurikkuse hindamisel.
Juhendajad teadur Sten Anslan (Jyväskylä Ülikool) ja prof Leho Tedersoo, oponent lektor Owen S. Wangensteen (Barcelona Ülikool).
Kaspar Koolmeister kaitses keskkonnatehnika alal doktoritöö „Stomatal CO2 regulation pathway and its application for modulating tomato plants“ („Õhulõhede süsihappegaasi signaalirada ja selle rakendamine tomatitaimedes“).
Doktoritöös uuriti õhulõhede CO₂ signaaliraja toimimist harilikus müürloogas. Tuvastati mitogeen-aktiveeritud proteiinkinaaside MPK12 ja MPK4 oluline roll ning näidati, et õhulõhede reaktsioonid sõltuvad CO₂ kontsentratsioonist ja õhuniiskusest. Teadmisi rakendati tomatis, kus HT1 homoloogide inaktiveerimine vähendas veekulu ja suurendas põuataluvust, ilma taime kasvu ja viljade omadusi kahjustamata. Tulemused viitavad HT1 modifikatsioonide potentsiaalile taimede veekulu vähendamisel.
Juhendajad prof Hannes Kollist ja kaasprof Hanna Hõrak, oponent prof Matthew Gilliham (Adelaide’i Ülikool).
