Liigu edasi põhisisu juurde
Uus professor
Anu Mänd saab rõõmustada, et tema töö on ühtlasi ka hobi. FOTO: Stanislav Stepaško

Möödaniku pärandi tundmine aitab mõista, kust me oleme tulnud

Merilyn Merisalu UT tegevtoimetaja merilyn.merisalu@ut.ee

Aasta tagasi ilmunud koguteose „Eesti kunsti ajalugu“ esimene köide käsitleb hilismuinas- ja keskaega, aastaid 1100–1520. Üks selle teose põhiautoritest on TÜ kunstiajaloo professor Anu Mänd.

Kuueköitelise koguteose osad kannavad järjekorranumbreid ajalooperioodide, mitte ilmumisaja järgi. Erinevalt varasematest on viimati ilmunud köites Männi sõnul keskendutud ajastu visuaalkultuurile tervikuna, mitte niivõrd kunstile selle harjumuspärases tähenduses.

Seetõttu vaadeldakse seal esemeid ja kohti, mida esmapilgul ei oskakski kunsti alla liigitada: kalmeid, toidunõusid, sümbolitega piirikive jne. Samuti pööratakse rohkem tähelepanu sotsiaalsele ja liturgilisele kontekstile ning meie materiaalse ja visuaalse kultuuri seostele teiste piirkondade omaga.

„Möödaniku vaimse ja materiaalse pärandi tundmine aitab mõista, kust me oleme tulnud ja kuidas on kujunenud meie kultuuriline taust,“ ütleb Anu Mänd. Ta mainib, et kuigi suur osa humanitaaridest armastab pusida üksi, näitab tema kogemus, et kui kirjutada artikleid või raamatuid koos mõne ajaloolase, arheoloogi või arhitektuuriajaloolasega, saab tulemus huvitavam ja mitmekülgsem.

Professoriametit on Anu Mänd pidanud ühe õppeaasta. See on olnud tihedalt tööd täis, sest nullist tuli ette valmistada terve hulk kursusi. „Kui enne oli mul vaba aega väga vähe, siis esimesel professuuriaastal polnud seda enam üldse. Aga ehk läheb edaspidi kergemaks!“ loodab Mänd, kes näeb ka raskustes alati head.

Anu Mänd on lõpetanud Tartu Ülikooli 1992. aastal kunstiajaloo erialal. Doktorikraadi kaitses ta 2000. aastal Kesk-Euroopa Ülikoolis Budapestis. Aastatel 1992–1995 töötas Mänd Tartu Ülikooli raamatukogus, hiljem Eesti Kunstimuuseumis ja Tallinna Ülikoolis. Ta on end täiendanud Uppsala Ülikoolis ja Göttingeni Ülikooli digihumanitaaria keskuses.

Ta on osalenud mitmes rahvusvahelises ja kodumaises uurimisprojektis, kureerinud näitusi, avaldanud tosin raamatut ja üle 150 teadusartikli. Oma töö eest on ta saanud vabariigi teaduspreemia humanitaarteaduste alal.

Alates 2023./2024. õppeaastast on Anu Mänd Tartu Ülikooli kunstiajaloo professor. Universitas Tartuensis palus tal täita ankeedi, et saaksime temaga tutvust teha.


Uurimistöö sisu ühe lausega

Kesk- ja varauusaja visuaalkultuuri ja sotsiaalajaloo uurijana on minu lemmikud keskaegsed altariretaablid, gildide ja vennaskondade ajalugu, pühakute kultus, naised keskaja ühiskonnas ja loomasümboolika.

Huvipakkuvad teemad, mida uurida

Põnevaid teemasid on nii palju, et minu eluajast nende uurimiseks ei piisa, mistõttu olen hakanud mõningaid oma lemmikteemasid ka üliõpilastele jagama. Viimase paari aasta jooksul olen tegelenud isikliku vagaduse fenomeniga, sealhulgas palverändude ja palverännumärkidega, aga ka näiteks loomade kujutamisega kunstis, et teada saada, mida üks või teine loom keskajal sümboliseeris ning milliseid religioosseid või moraliseerivaid sõnumeid loomakujutiste abil edastati.

Silmiavav leid

Ma avastasin, õigemini taasavastasin ühe 500 aastat unustuses olnud teadmise: et keskaegse Tallinna kaitsepühak oli püha Viktor. Hilisem luterlik kultuurikiht oli selle teadmise meie ajaloomälust minema pühkinud, ent keskaegseid kunstiteoseid vaadates ja kirjalikke allikaid lugedes leiab püha Viktori erilise staatuse kohta hulgaliselt vihjeid.


Visuaalsust austavad juhendajad

Selles, et minu lemmikperiood on nimelt keskaeg, on oma roll olnud kindlasti mu juhendajatel: Kaur Alttoal, kes on keskaja arhitektuuri spetsialist, ja Gerhard Jaritzal, kes uurib keskaja argikultuuri ja kasutab palju visuaalseid allikaid.


Hobid

On avalik saladus, et Anu Mänd on suur kassisõber. Pildil teeb ta tutvust ühe Mustjala kõutsiga. FOTO: Stanislav Stepaško

Ma loen palju ilukirjandust ja armastan looduses käia. Füüsilise tervisega tuleks ehk rohkem tegeleda, aga mugava inimesena piirdun jalutamisega.

Maailmaga kursis

Hoian üldiselt uudistel pilku peal veebis, aga viimastel aastatel on siinsete poliitikute suhtluskultuur niivõrd alla käinud, et enamasti on piinlik nende kemplemistest lugeda.

Kunst või ajalugu?

Mõlemad, neid pole võimalik lahutada. Kunsti ei saa mõista ilma laiema ajaloolise ja sotsiaalse kontekstita ja ajalugu pole võimalik kirjutada ilma visuaalseid allikaid tundmata ja kasutamata (ehkki mõned, eriti Saksamaal välja antud koguteosed püüavad ilma läbi ajada – aga need on ka väga igavad raamatud).

Ilmalik või kiriklik kunst?

Ühtviisi paeluvad on mõlemad ja ega keskajal nende vahel ranget piiri olegi võimalik tõmmata, sest ka argiesemed olid sageli kaunistatud religioossete motiividega.

Parim viis puhata

Sõita Saaremaale ja telefon välja lülitada.

Tasub vaadata!

Käisin tänavu Niguliste muuseumis vaatamas arheoloog Erki Russowi kokku pandud põnevat näitust „Sinna ja tagasi. Liivimaalaste palverännud keskaegses Euroopas“. Oktoobris lõpus kolis see rändnäitusena Põltsamaa lossi, järgmisel suvel liigub edasi Võndu (Cēsisesse).


Mida peaks teadma kunstiajaloo kohta?

Et iga ajaperioodi kunst on põnev, et kunstiajalugu tundes saab sinust parem inimene ja, naljaga pooleks, et kunstiajalugu ei ole üksnes naistele (viimastel aastatel on bakalaureusetasemel kunstiajalugu õppinud üksnes naised).

Millest võiks alustada tudeng, kes kunstiajaloo vastu sügavamat huvi tunneb?

Alustuseks võiks sisse vaadata kuueköitelisse koguteosesse „Eesti kunsti ajalugu“, mille peatoimetaja on Krista Kodres – selles kajastuvad viimaste aastakümnete uurimistulemused ja seal on rohkelt pildimaterjali. Samuti võiks mõelda, milline ajastu, kunstistiil või geograafiline piirkond kõige rohkem paelub, ning külastada muuseume nii Eestis kui ka välismaal.

Lisa kommentaar

In memoriam Pildil Huno Rätsep

Huno Rätsep (28.12.1927–26.06.2026)

Teatame kurbusega, et meie seast on lahkunud akadeemik, emeriitprofessor Huno Rätsep, Emakeele Seltsi auliige, silmapaistev Eesti keeleteadlane, kauaaegne eesti keeleteaduse uuendaja ja järjepidevuse hoidja. Huno Rätsepa jälg eesti keeleteaduses on läbi aegade sügavamaid. Ta uuris eesti keele ja sugulaskeelte ajalugu ...
Lõpetajad Pildil Andres Käosaar

Mis on Sinu järgmine unistus?

Hea lõpetaja! Palju õnne! Suur töö on tehtud – ükskõik, mitu aastat see võttis või mis hinded diplomile said. Kui kraad käes, ei huvita enam kedagi, kui kaua või kuidas läks. Peaasi, et tehtud! Võta hetk, vaata taevasse, puude latvadesse ...
Andres Käosaar
Lõpetajad Pildil humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna lõpetajad

Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna lõpetajad*

*Lõpetajate nimekiri kuvatakse õppeinfosüsteemi andmetel – tasub tähele panna, et nimekirjas on ka need, kes on oma lõpudiplomi saanud pärast eelmise ja enne käesoleva kevade lõpuaktusi. BAKALAUREUSEÕPE Ajalugu Karl-Erik Alalooga Laura Aljas Robin Allas Henrich Axel Annula Mathias Ausmeel Sarah ...
Universitas Tartuensis
Lõpetajad Pildil Johan Skytte poliitikauuringute instituudi lõpetajad

Sotsiaalteaduste valdkonna lõpetajad*

*Lõpetajate nimekiri kuvatakse õppeinfosüsteemi andmetel – tasub tähele panna, et nimekirjas on ka need, kes on oma lõpudiplomi saanud pärast eelmise ja enne käesoleva kevade lõpuaktusi. BAKALAUREUSEÕPE Ajakirjandus ja kommunikatsioon Katriin Ahu – cum laude Syanna Žanett Lucille Aleksandrova Anette ...
Universitas Tartuensis
Lõpetajad Pildil sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi lõpetajad

Meditsiiniteaduste valdkonna lõpetajad*

*Lõpetajate nimekiri kuvatakse õppeinfosüsteemi andmetel – tasub tähele panna, et nimekirjas on ka need, kes on oma lõpudiplomi saanud pärast eelmise ja enne käesoleva kevade lõpuaktusi. BAKALAUREUSEÕPE Füsioteraapia Ksenia Grudkina Georg Ivanov Emma Joonas Liis Mirjam Juvas Maria Jõesalu – ...
Universitas Tartuensis
Lõpetajad Pildil loodus- ja täppisteaduste valdkonna lõpetajad

Loodus- ja täppisteaduste valdkonna lõpetajad*

*Lõpetajate nimekiri kuvatakse õppeinfosüsteemi andmetel – tasub tähele panna, et nimekirjas on ka need, kes on oma lõpudiplomi saanud pärast eelmise ja enne käesoleva kevade lõpuaktusi. BAKALAUREUSEÕPE Arvutitehnika Emil Eensaar – cum laude Hanna Maria Fatkin Martin Hansschmidt Jaagup Jagomägi ...
Universitas Tartuensis
Uus professor Pildil Kersti Pärna

Tervis sõltub eluviisist

Tartu Ülikooli tervisedenduse professor Kersti Pärna ütleb, et eluviisist rääkides tuleb silmas pidada nii tervise- kui ka riskikäitumist ning suur probleem on tervisealane ebavõrdsus. Viimastel aastakümnetel on Eesti elanike keskmine oodatav eluiga pikenenud, aga sündimus kahaneb ja rahvastik vananeb. Samal ...
Merilyn Merisalu
Intervjuu Pildil Maili Vilson

Maili Vilson: maailma välispoliitika võrrand sisaldab mitut tundmatut

Johan Skytte poliitikauuringute instituudi juht Maili Vilson, kes on põhjalikult uurinud Euroopa Liidu idapartnerlust, leiab, et lääneriigid on euroliidu laienemisest õppinud, miks on oluline arvestada liikmes- ja kandidaatriikide eripärasid. Kuna ka liitlassuhted Ameerika Ühendriikidega on muutuste tuules, tuleb ühenduses seda ...
Risto Mets
Portree Pildil Kertu Liis Krigul

Kertu Liis Krigul: teaduses on pidevalt raske, aga põnev

Ühel aastal oled eduka teadustöö eest presidendi vastuvõtul, aga järgmisel pole kindel, kas meeskonnal selle jätkamiseks raha on, kirjeldab mikrobioomi uurija, mikroobikoosluste teadur Kertu Liis Krigul meie teaduselu suurimat probleemi. Tartu Ülikooli mikrobioomika professori Elin Oru juhitud töörühm, mille liige ...
Kaja Koovit
Accept Cookies