Liigu edasi põhisisu juurde
Uudis
President Stubb nentis oma kõnes, et keerulisi kompromisse on vaja selleks, et jõudude kaalukeel ei nihkuks läänemeelsetest riikidest liiga kaugele. FOTO: Andres Tennus

Soome president pidas ülikoolis loengu uuest maailmakorrast

Universitas Tartuensis Tartu Ülikooli ajakiri ajakiri@ut.ee

Mai lõpus külastas riigivisiidi käigus Tartu Ülikooli Soome president Alexander Stubb, kes pidas ülikooli aulas ingliskeelse kõne „Maailmakord pärast 2022. aastat“.

Kõnes rõhutas president Stubb, et pärast 24. veebruari 2022 seisame uue ajastu lävel. Tema sõnul on ajaloos pöördeline hetk, mis kannab sarnast tähendust nagu aastad 1918, 1945 ja 1989 – ka siis toimusid maailmapoliitikas suured muutused. 1918 tekkis Nõukogude Liit, pärast teist maailmasõda jäi maailmakord kahe suurriigi, USA ja Nõukogude Liidu mõjuvälja. Aastal 1989 hakati rääkima ajaloo lõpust ja maailm muutus multipolaarseks.

Soome presidendi esimesest Eesti riigivisiidist jäi mälestus ka ülikooli auraamatusse. FOTO: Andres Tennus

Stubbi hinnangul on meil võimalus teha kõik valesti, nagu 1918. aastal, muuta maailma paremaks nagu 1945. aastal või olla laisad nagu 1989. aastal, kui arvasime, et külma sõjaga kaasnenud vastasseisu lõpuga on saabunud rahu ning et vabadus ja demokraatia on enesestmõistetavad.

„Muutuv olukord saab selgemaks lähima kümne aasta jooksul ning küsimus on, kas väikeriikidel nagu Eesti ja Soome on selles protsessis mingi mõju,“ ütles president. Ta märkis, et Lennart Meri on meile juba näidanud, et ka väikeriigid suudavad oma hääle kuuldavaks teha.

President Stubb tõi esile uue maailmapoliitika kaks märksõna: väärtuspõhisus ja realistlikkus.

„Põhiväärtustena peame oluliseks inimõigusi, vabadusi, õigusriigi põhimõtteid, vähemuste kaitset, kollektiivseid hüvesid ja toimivaid rahvusvahelisi institutsioone. Realistlik maailmataju laseb aga mõista, et kõik riigid ei soovi olla meie moodi demokraatlikud ega tunnustada liberaalseid väärtusi, turumajandust või vabadusi. See tähendab, et suurte üleilmsete kriiside korral koostöö saavutamiseks tuleb teha kompromisse ja järeleandmisi vahel ka väärtuste arvelt.

Kompromisse on vaja nii sõdade lõpetamiseks, kliimamuutustega toimetulemiseks kui ka majanduse toimimiseks. Oluline on tagada, et rahvusvaheliste suhete dünaamikas ei saaks konkurentsist konflikt, vaid säiliks koostöö. See kõik on võimalik üksned väärika ja lugupidava suhtlemise kaudu, “ toonitas Stubb.

Enne kõnet ja sellele järgnenud arutelu üliõpilastega kohtusid Soome riigipea ja teda saatnud Eesti president Alar Karis Delta keskuses rektor Toomas Asseriga ning tutvusid seal rahvusvahelise koostööprojektiga SmartEnCity.

Tartus viibisid kõrged külalised 28. ja 29. mail. President Cai-Göran Alexander Stubb ja tema abikaasa Suzanne Innes-Stubb olid Eestis president Karise kutsel. Soome juhi esimese Eesti riigivisiidi keskmes olid Eesti ja Soome suhted, julgeoleku- ja kaitsekoostöö tugevdamine, Venemaa agressioonisõda Ukrainas ning Ukraina toetamine.

Lisa kommentaar

Uudis

Lahtiste uste päev

26. veebruaril on kõik huvilised oodatud Tartu Ülikooli lahtiste uste päevale, mis toimub ülikooli raamatukogus ja teistes ülikooli hoonetes üle Tartu linna. Lahtiste uste päeval ootavad ees Vaata lisateavet ja registreeru lahtiste uste päevale ülikooli veebilehel.
Universitas Tartuensis
Uudis Pildil sügissemestri stipendiaadid

Anti üle sügissemestri stipendiumid

Sügissemestri stipendiumikonkursside tulemusena jagati Tartu Ülikooli Sihtasutuse fondidest õppuritele, töötajatele ja teadlastele välja rohkem kui 200 000 euro väärtuses stipendiume. Stipendiumid anti üle 23. jaanuaril Tartu Ülikooli muuseumi valges saalis toimunud pidulikul vastuvõtul ja 20. veebruaril ülikooli aulas toimunud vabariigi aastapäeva ...
Universitas Tartuensis
Uudis

Meie parimad kaasautorid 2025

Universitas Tartuensis tõstab eelmise aasta kaasautoritena esile Jüri Talvetit, Risto Metsa ja Piret Ehrenpreisi. Tunnustame kaasautori aastapreemiaga teadlast, kes on pühendumusega võtnud aega, et oma valdkonna tegemisi lugejale lähemale tuua; ajakirjanikku, kes on täpse sulega vahendanud olusid ja arutelusid ülikoolis, ...
Universitas Tartuensis
Uudis Pildil Alvo Aabloo

Alvo Aabloo sai inseneeria elutöö tunnustuse

Detsembris esimest korda toimunud inseneeriahariduse tänuüritusel pälvis Tartu Ülikooli polümeersete materjalide tehnoloogia professor Alvo Aabloo inseneeria elutöö tunnustuse. Alvo Aabloo on materjaliteadlane, füüsik ja robootik, kes on oma karjääri pühendanud Eesti inseneeriavaldkonna ja -hariduse arendamisele. Ta on algatanud mitmeid üritusi ...
Universitas Tartuensis
Uudis Pildil Ene-Margit Tiit

Rahvusmõtte auhinna sai emeriitprofessor Ene-Margit Tiit

Rahvusülikooli aastapäeval anti üle Rahvusmõtte auhind. Selle pälvis emeriitprofessor Ene-Margit Tiit, kelle töö teadlase, õpetlase ja ühiskonnategelasena on märkimisväärselt mõjutanud Tartu Ülikoolis tehtavat eestikeelset valdkondadevahelist teadust ja rahvuslikku eneseteadvust. „Minu arusaamise järgi on Rahvusmõtte auhind olnud rohkem humanitaaride valdkond, mina ...
Universitas Tartuensis
Uudis Pildil võitjad

Õppekvaliteedi edendamise auhinna sai humanitaarteaduste ja kunstide valdkond

Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas algatati õppekvaliteedi eesmärkide täitmiseks kogemuspäevade sari, kus õppejõud saavad omavahel jagada kogemusi, edulugusid ja õppetunde. Valdkonna eesmärk on tagada nüüdisaegne, õppimiskeskne ja tulemuslik õpiprotsess, mis toetab nii üliõpilaste kui ka õppejõudude arengut. Õppekvaliteedi edendamise auhinnaga tunnustatakse ...
Universitas Tartuensis
Uudis Pildil Ott Karulin

Loovkonverents pakub juhtidele pinget

27. novembril Viljandis toimuv loovkonverents „Juht pingeväljas“ toob kokku juhid, loovisikud ja mõtlejad, kes ei pelga küsida ebamugavaid küsimusi ega avada ausaid vaatenurki. Konverentsil uuritakse, kuidas juhtida, tegutseda ja luua kesk­konnas, kus valitsevad vastuolud, muu­tuvad väärtused, hajuvad piirid ja õige tee ...
Universitas Tartuensis
Uudis Pildil Tartu Ülikooli rattaretk

Teadlased loovad riigile uut liikuvusmudelit

Tartu Ülikooli teadlaste juhtimisel koostatakse riigile terviklik liikuvusmudel, mille eesmärk on toetada nii üleriigilise kui ka kohaliku tasandi otsuste tegemist liikuvuse, transpordi, taristu ja ruumi planeerimisel. Eesti praegused transpordi­mudelid on piirkondlikud, keskenduvad valda­valt mootor­sõidukitele ega arvesta kuigi palju eri inimrühmade ...
Universitas Tartuensis
Uudis Pildil jõuluehteis peahoone

Rahvusülikooli 106. aastapäev

1. detsembril möödub 106 aastat eestikeelse Tartu Ülikooli avamisest. Traditsiooniline aasta­päeva tähistamine algab kell 12 aktu­sega peahoones, kus promoveeritakse audoktorid ja doktorid ning antakse üle Rahvusmõtte auhind. Peakõne peab Leipzigi Ülikooli professor Svante Pääbo, kes nime­tati audoktoriks silmapaistvate saavutuste eest ...
Universitas Tartuensis
Accept Cookies